lg 2 p 1,6 järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat vangistust;
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Roman Kuznetsov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud.
lg 3 kohaselt ei vabastata tingimisi enne tähtaega süüdlast, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. Roman Kuznetsovil saab talle mõistetud karistus, 4 aastat vangistust, kantud 18.04.2020. Kohtule materjalide esitamise ajal oli süüdimõistetul karistust kanda rohkem kui kaks kuud, kuid käesoleva määruse võimaliku jõustumise tähtajaks jääks talle mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud, mis tähendab, et tema vabastamine ei oleks võimalik. Tartu Vangla on kohtule edastanud materjalid ka Roman Kuznetsovi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.
lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku
lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Roman Kuznetsov kannab karistust vägistamise ja lapsporno valmistamise eest. Käesolevalt viibib esmakordselt vangistuses. Kuritegude toimepanemist soodustasid puudulikud probleemide lahendamise oskused, impulsiivsus ja seksuaalne motiiv. Karistuse kandmise ajal on Roman Kuznetsov osalenud taasühiskonnastavates tegevustes: läbinud sotsiaalprogrammi „Uus suund“, vestelnud korduvalt psühholoogiga, õppinud eesti keelt ning töötanud vangla majandusabitöödel ja avavanglas viibides metallitööstuses. Kinnipeetav viibib alates 01.04.2019 Tartu Vangla avavanglas ning järelevalveta liikumistega vahejuhtumeid esinenud ei ole. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning vangla hinnangul saab tema üldist käitumist pidada õiguskuulekaks. Nii vangla iseloomustuse kui kohtuistungil avaldatu kohaselt kahetseb kinnipeetav oma tegu. Oluline on kohtu arvates seegi, et tegemist on tema esimese vanglakaristusega. Esmakordne ja küllaltki pikaaegne vangistus võiks olla piisav, et mõjutada süüdimõistetut edaspidi seaduskuulekalt elama. Lisaks sellele, et kohtu arvates ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud, ei oleks see ka võimalik. Roman Kuznetsovil puuduks vabanedes Eestis elukoht. Riigikohtu 30.05.2016 lahendi 3-1-1-45-16 p 7 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kohtuistungil avaldatu kohaselt plaanib süüdimõistetu minna elama ja tööle Soome. Kohtu hinnangul võib keskkonnavahetus Roman Kuznetsovi käitumisele positiivset mõju avaldada ning aidata hoiduda uute süütegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Roman Kuznetsovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.