KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Vallo Kariler ja Ande Tänav Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 20

) § 3 p 2 järgi on advokatuuri pädevuses järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle.

§ 15

lg 1 sätestab, et aukohus arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ning

§ 16

lg 1 kohaselt on igal huvitatud isikul õigus advokaadi suhtes esitada avaldus aukohtumenetluse algatamiseks.

§ 17lg 1 sätestab, et aukohtumenetlus on advokatuuri liikmele kohustuslik. 3

§ 17

lg 2 alusel tutvuda asja materjalidega, anda aukohtule seletusi, esitada vastuväiteid, põhjendusi ja kaalutlusi kõigi aukohtumenetluses tõusetunud küsimuste kohta, mh lükata ümber kaebuses esitatud ebaõiged andmed.

1. Kuna kostja ei avaldanud hageja kohta andmeid kolmandale isikule, puudus maakohtul vajadus analüüsida, kas kostja avaldas faktiväiteid või väärtushinnanguid, samuti seda, kas kostja avaldas ebaõigeid andmeid. POOLTE SEISUKOHAD
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Kaebuse kohaselt sisustas maakohus avaldamise mõistet liialt kitsalt. Andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses kvalifitseerub ükskõik millisele kolmandale isikule andmete teatavakstegemine. Kolmas isik ei pea ole võõras, kõrvaline või asjasse mittepuutuv. Lisaks ei sõltu isiklike õiguste rikkumine sellest, kellele andmed avaldatakse, vaid mida avaldatakse. Kui on olemas isik, kelle arvamust võib avaldatu mõjutada, on tegemist avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses. Kostja kaebus on halvustav ja kahjustab hageja reputatsiooni. Isegi kui andmed on esitatud Advokatuurile kui järelevalveorganile, ei ole kaebuses valetamine lubatud. Vandeadvokaadi kohta valeandmete esitamine on isiklike õiguste rikkumine VÕS § 1047 mõttes. Kuna advokatuur on kutseorganisatsioon, siis on tegemist ka allakirjutanu kutsetegevusse sekkumisega.

§ 3

p 2 sätestab, et advokatuur teostab järelevalvet üksnes kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle. Maakohus ei põhjendanud, et kaebuses esitatud väited olid seotud üldse hageja kutsetegevusega ega seda, mille alusel maakohus eristas väiteid, mis käivad vandeadvokaadi tegevuse kohta nendest, mis vandeadvokaadi tegevuse kohta ei käi. Kostja avaldatud andmed ei ole seotud hageja kutsetegevusega, sest kaebuse kohaselt hageja noris, halvustas ja ründas kostjat ning teisi isikuid tema kuuldes või nähes. Maakohus ei analüüsinud, kas kostja avaldas faktiväiteid või väärtushinnanguid, samuti seda, kas kostja avaldas ebaõigeid andmeid.

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
3. Hageja on esitanud hagi kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes VÕS § 1047 lg 4 alusel. Hageja tugineb nõude alusena asjaolule, et kostja on avaldanud advokatuuri aukohtule hageja suhtes esitatud kaebuses tema suhtes ebaõigeid faktiväiteid.
4. Maakohus on õigesti viidanud

sätetele ja selgitanud, et advokatuuri pädevuses on

§ 3

lg 2 kohaselt järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle. Aukohus arutab

§ 15

lg 1 kohaselt advokaatide distsiplinaarsüüteo asju,

§ 16

lg 1 kohaselt võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Seega võis kostja olukorras, kus ta leidis, et hageja on tema suhtes pannud toime distsiplinaarsüüteo, esitada advokatuuri aukohtule avalduse hageja suhtes menetluse algatamiseks. Ringkonnakohus leiab, et avalduse esitamise õigusega on 4

§ 17

(maakohtu otsuses ekslikult märgitud § 16) lg 4 kohaselt on aukohus kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Seejuures peab aukohus vajadusel tõendeid koguma. Seega kontrollib advokatuuri aukohus talle esitatud faktiväidete tõelevastavust. Seejuures on hagejal

§ 17

lg 2 kohaselt õigus aukohtumenetluses osaleda ning seal enda seisukohti ja soovi korral tõendeid esitada.

§ 18

lg 1 kohaselt allub advokatuuri aukohtu otsus kohtulikule kontrollile – selle peale on võimalik esitada kaebus halduskohtule. Seega puudub hagejal sisuline õiguskaitsevajadus maakohtule hagi esitamiseks. Hageja õigused on tagatud võimalusega osaleda aukohtumenetluses, aukohtu kohustusega tuvastada asjaolud ning võimalusega esitada soovi korral aukohtu otsuse peale kaebus halduskohtule.

1. Ringkonnakohtu hinnangul piisab hageja mainekahju kõrvaldamiseks sellest, kui advokatuuri aukohus tuvastab, et kostja esitatud asjaolud ei vasta tõele. Sellises olukorras ei annaks täiendavalt midagi juurde see, kui kostja peaks täiendavalt esitama advokatuurile hageja soovitud teate. Samas juhul, kui aukohus tuvastaks kostja väidetud asjaolude tõelevastavuse, ei sõltuks hageja maine kahjustamine enam advokatuurile soovitud teate edastamisest, vaid mainekahju tuleneb sõltumata sellest juba aukohtu otsusest.
2. Seega on maakohus õigesti leidnud, et hageja aukohtumenetluse käigus advokatuurile ja selle aukohtule esitatud väited ei ole käsitletavad andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt aukohtumenetluses esitatud väidete ümberlükkamist advokatuuri ja selle aukohtu ees.
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler / allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav 5