KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

) § 168 lg 5 alusel kostja kanda. 6. Kostja ei nõustunud hageja hagist loobumise avaldusega osas, milles hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Solidaarvõlgnikud osalesid kohtumenetluses eraldi. See, kui menetluses osaleb mitu kostjat ja üks kostja teeb õiguslikku tähendust omava toimingu (rahuldab nõude), ei tähenda, et sellest tekiksid õiguslikud tagajärjed ka kõikide ülejäänud kostjate suhtes. See ei oleks solidaarvastutust ja menetluskulude jaotust reguleerivate normidega kooskõlas. Kostja ei ole hageja nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud ega hageja nõuet seeläbi tunnustanud. Lisaks oli hageja nõue tõendamata, mistõttu oleks kohus jätnud selle rahuldamata. Menetluskulud tuleb

§ 168lg 4 alusel jätta hageja kanda.

Esimese astme kohtu määrus

1. Harju Maakohus võttis
2. juuli
3. a määrusega vastu hagist loobumise, lõpetas tsiviilasjas menetluse ning jättis kostja menetluskulud hageja kanda (vaidlustatud määrus). Maakohus viitas

§ 206lg-le 1, § 429 lg-tele 1 ja 4 ja §-le 432. Maakohus mõistis hagejalt 2

§ 168

lg 4 alusel hageja kanda, kuna hageja soovis hagist loobuda ja kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud. Põhjendamatu on hageja väide, et asjas tuleks kohaldada

§ 168lg-t 5 ja jätta selle alusel menetluskulud kostja kanda.

Praegusel juhul ei täitnud hageja nõuet mitte kostja, vaid menetlusväline isik, kes oli solidaarvõlgnik. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad 8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud ja määras väljamõistetud menetluskuludelt viivise tasumise seaduses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja või poolte endi kanda. Hageja taotles asja saatmist samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus asjas põhjendamatult

§ 168lg 5 kohaldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus leidis valesti, et hageja nõuet ei rahuldanud mitte kostja, vaid menetlusväline isik, kes oli solidaarvõlgnik (sh kvalifitseeris maakohus põhivõlgniku, kaaskäendajate ja kostja vahelise õigussuhte valesti). Hagi esitati kostja vastu õiguspäraselt, kuna selle esitamise ajal oli kostjal käendajana hagejale täitmata põhivõlgniku kohustus. Kostja solidaarne kohustus lõppes hageja ees pärast seda, kui põhivõlgnik ja kaaskäendaja hageja nõude rahuldasid, s.o

1. aprillil
2. Hageja viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg-le 1, § 69 lg-le 6, 142 lg-le 1 ja § 65 lg-le
3. Kuna kostja vastutab täies osas põhivõlgniku kohustuste eest (sh kohustuste rikkumise eest), peab kostja kandma talle kohtumenetluses tekkinud kulud ise (VÕS § 145 lg 2). Hageja teavitas kostjat võlgnevuse sissenõudmise kavatsusest ja andis talle enne kohtusse pöördumist võimaluse solidaarne kohustus ilma täiendavate kulutusteta täita. Hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine on äärmiselt ebaõiglane ja hagejat ebamõistlikult kahjustav (

§ 162lg 4).

1. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel vaidlustatud osas tühistada.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue määruse, millega jätab menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust

§ 651

lg 1 järgi koosmõjus

§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu määruse osas, millega maakohus jaotas menetluskulud ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud koos seadusjärgse viivise maksmise kohustusega. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ning see on

§ 466lg 3 esimese lause järgi jõustunud.

12. Hageja määruskaebuse p-s 4 esitatud taotluse kohta (saata asi uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule) märgib kolleegium järgmist. Asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmine on ringkonnakohtu õigus sõltumata sellisest taotlusest. Ringkonnakohus ei ole poole taotlusega seotud ning tal on õigus teha asjas uus määrus ilma asja maakohtule uueks lahendamiseks saatmata (

§ 667lg 2). 3

§ 168lg-le 4.

Menetlusnormi ebaõige kohaldamise tingis asjaolu, et maakohus ei arvestanud käenduslepingu alusel tekkivaid õigussuhteid.

1. Praeguses asjas esitas Eesti Vabariik võlausaldajana Eesti NSV tsiviilkoodeksi § 118 lg 5, § 207 lg 3 ja § 209 lg 1 alusel hagi kostja kui käendaja vastu võla saamiseks. Ringkonnakohus tuvastas samas asjas tehtud
2. novembri
3. a otsuses, et võimalik laenulepingu rikkumine ja laenukohustuse sissenõutavaks muutumine toimus pärast võlaõigusseaduse jõustumist, mistõttu tuleb käenduslepingust tuleneva nõude lahendamisel kohaldada VÕS § 65 lg 1 jj (vt I kd, tl 171; p 39). VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees kohustuse rikkumise korral solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Asjas ei ole tuvastatud, et käenduslepingu pooled oleksid kokku leppinud solidaarvastutuse kohaldamata jätmises. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, siis võib võlausaldaja VÕS § 65 lg 1 järgi nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neilt. See säte annab võlausaldajale otsustamisvabaduse küsimuses, millise solidaarvõlgniku vastu esitada vajaduse korral hagi. Seega võis hageja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Praeguses asjas täitsid põhivõlgnik (S. V) ja kaaskäendaja (V. V) kohtumenetluse ajal kohustuse, mis tingis ka hageja hagist loobumise.
4. Menetluskulude jaotus asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on sätestatud

§ 168lg-tes 4 ja 5.

Kohtupraktikas on leitud, et vabatahtlikuks täitmiseks tuleb lugeda igasugune täitmine, mille tagajärjel hageja hagist loobub. Täitmiseks selle sätte järgi tuleb lugeda ka täitmine VÕS § 78 alusel (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-05, p 18). Eespool viidatud Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-5-05 tehtud otsuse p-s 19 on Riigikohus selgitanud kuni
3. detsembrini
4. a kehtinud

§ 62lg 2 eesmärki.

Nimetatud sätte kohaselt, kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult, võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja kohtukulud. Kolleegiumi hinnangul käib Riigikohtu sellekohane tõlgendus ka kehtiva

§ 168

lg-le 5.

§ 168

lg 5 eesmärk on panna hageja menetluskulude tasumise kohustus kostjale, kes on põhjustanud hagejale kohtusse pöördumise. Kostja põhjustas hagi esitamise endale käenduskohustuse võtmisega ja selle vabatahtliku täitmatajätmisega. Käendaja peab arvestama, et võlausaldajal on õigus tema vastu nõue esitada. Vastasel korral ei saaks võlausaldaja täies ulatuses oma materiaalõiguslikke nõudeid realiseerida. Käendussuhte õigusliku iseloomuga kooskõlas ei ole olukord, kus menetluses mitteosaleva solidaarvõlgniku poolt kohustuse täitmisel jääksid menetluskulud alati hageja kanda. Samuti ei saa arvestada kostja väitega, et tema suhtes esitati põhjendamatu nõue. Esitatud asjaoludel oli piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine oleks olnud hagejale edukas ning kohtud ei tuvastanud aluseid hagi läbivaatamata jätmiseks. 16. Kolleegium märgib, et vastavalt VÕS § 69 lg-le 5 võib solidaarvõlgnik teistelt solidaarvõlgnikelt nõuda tema poolt kohustuse täitmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele. VÕS § 152 sätestab käendaja tagasinõude põhivõlgniku vastu. Nende sätete alusel ja sätestatud ulatuses on kostjal võimalik esitada tasutud menetluskulude nõue põhivõlgniku vastu (vt eespool viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-5-05, p 21). 4

§ 168lg 5 alusel kostja kanda.

Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hageja menetluskulusid kandnud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

19. Vastavalt tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 asendab praeguse kohtukoosseisu liiget Margo Klaari Vahur-Peeter Liin. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest 5