← Eesti

1-19-3297/47

Obsah (6)§ 199§ 266§ 64§ 68§ 121§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-3297 (19231500491) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola

§ 199lg 2 p 6, 8 ja § 266 lg 2 p 1 järgi Harju Maakohtu 5.

septembri 2019 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Gregori Palm Prokurör Natalja Vester, Anastasia Senetskaja Süüdistatav Ajmal Fazlurhman Shearzad, ik: 38902110076, kodakondsus: Afganistani, emakeel: puštu keel, valdab inglise keelt, haridus: keskharidus, viibimiskoht Tallinna Vangla, töökoht puudub, kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad, tõkend: vahistamine. Kaitsja Gregori Palm Kriminaalasja lahendamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Jätta Harju Maakohtu
  2. septembri 2019 kohtuotsus Ajmal Fazlurhman Shearzadi süüdistusasjas muutmata.
  3. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
  4. Määrata Advokaadibüroole LINDEBERG apellatsioonimenetluses Ajmal Fazlurhman Shearzadile osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 146,40 (ükssada nelikümmend kuus ja 40) eurot, sh käibemaks 24,40 (kakskümmend neli ja 40) eurot.
  5. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Ajmal Fazlurhman Shearzadilt Eesti Vabariigi kasuks välja 146,40 eurot.
  6. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
  7. Ajmal Fazlurhman Shearzad oli antud kohtu alla süüdistatavana

§ 266

lg 2 p 1 järgi selles, et tema tungis ajavahemikul 01.10.2018 kell 11.40 - 02.10.2018 kell 21.30, korteri välisukse luku avamise teel valdaja M.O tahte vastaselt Harjumaa, xxx asuvasse ja elamiseks kasutatavasse korterisse ning

§ § 199 lg 2 p 6, 8 järgi selles, et tema ajavahemikul 08.03.2019 kell 22.13 - 09.03.2019 kell 02.15 tungis välisukse luku südamiku läbi puurimise teel Harjumaal, xxx asuvasse ja M.O le kuuluvasse korterisse ning võttis korterist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil suures ulatuses CelticGold AG Eesti Filiaalile kuuluvad hõbemündid: - 100 x 1 unts Mexican Libertad Silver Coin, erinevate aastate väljalase, väärtusega kokku 19710 eurot; - 500 x 1 unts Britannia Silver Coin, 2019.a, väärtusega kokku 7965 eurot; - 1120 x 1 unts 825 Year Anniversary Austrian Mint, Duke Leopold Silver Coin 2019.a, väärtusega kokku 20384 eurot; - 100 x 1 unts Dragon and Tiger Silver Coin 2018, väärtusega kokku 2767 eurot; - 100 x 1 unts Two Dragon Silver Coin 2018, väärtusega kokku 1964 eurot; - 86 x 2 untsi Lunar II Dog Silver Coin 2018, väärtusega kokku 3250,8 eurot; - 48 x 1 unts Wedge Tailed Eagle Silver Coin 2019.a, väärtusega kokku 1010,88 eurot; - 9 x 1 kg Somalia Elephant Silver Coin 2019, väärtusega kokku 4707,09 eurot; - 1000 x 1 unts Maple Leaf Silver Coin, 2019.a, väärtusega kokku 15860 eurot; - 1000 x 1 unts Kangaroo Silver Coin, 2019.a, väärtusega kokku 15730 eurot; - 1500 x 1 unts Vienna Philharmonic Silver Coin, 2019.a, väärtusega kokku 24060 eurot; - 40 x 1 unts Vienna Vienna Philharmonic Silver Coin, 2018.a, väärtusega kokku 654 eurot; - 100 x 1 unts Lunar II Pig Silver Coin, 2019.a, väärtusega kokku 1876 eurot; - 59 x 1 unts Koala Silver Coin 2018.a, väärtusega kokku 1119,82 eurot; - 93 x 1 unts Koala Silver Coin, 2019.a, väärtusega kokku 1657,26 eurot; - 15 x 30 grammi China Panda Coin, 2019.a, väärtusega kokku 294,90 eurot; - 20 x 1 unts Dragon Rectangular Coin, 2019.a, väärtusega kokku 330,8 eurot. Vargusega tekitas A. F. Shearzad CelticGold AG Eesti Filiaalile kahju kokku 123 341,55 eurot. Maakohtu otsus 2. Harju Maakohtu 5. septembri 2019 otsusega tunnistati Ajmal Fazlurhman Shearzad süüdi

§ 199

lg 2 p 6, 8 järgi ning karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud ja

§ 266

lg 2 p 1 järgi ning karistati vangistusega 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse ärakandmist arvestati alates A. F. Shearzadi kahtlustatavana kinnipidamisest, alates

  1. märtsist
  2. Tõkend vahistamine, jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistuse ärakandmiseni. Menetluskuludena mõisteti A. F. Shearzadilt välja riigi tuludesse sundraha 810 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 1140 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 162,50 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Kannatanu CelticGold AG Eesti filiaali tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes rahuldati ja A. F. Shearzadilt mõisteti kannatanu kasuks välja 123 341,55 eurot. Tsiviilhagi varalise kahju hüvitiselt viivise väljamõistmise nõudes rahuldati osaliselt ja A. F. Shearzadilt 2

(7)mõisteti CelticGold AG Eesti filiaali kasuks välja viivis rahuldatud põhinõudelt, s.o summalt 123 341,55 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni, kuid mitte enam kui 123 341,55 eurot. Harju Maakohtu 11.04.2019 määrusega nr 1-19-2705 tsiviilhagi tagamiseks arestitud A. F. Shearzadi valdusest ära võetud sularaha 77 360 eurot jäeti tsiviilhagi täitmise tagamiseks arestituks. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused.
  1. Maakohus leidis otsuses, et süüdistus M.Oele kuuluvasse korterisse sissetungimises on tõendatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega, samuti ka kirjalike tõenditega. Kannatanu M. O ütluste kohaselt puudus süüdistataval alates 2018 septembrikuust tema luba korteris käimiseks. Reisilt tagasi tulles avastas korteri magamistoa ukse lõhutuna ja kadunud oli kannatanu raha eest ostetud vaip. Süüdistatava ütlusi M.O le kuuluvasse korterisse sissetungimise episoodis ei pidanud kohus usaldusväärseteks ja jättis need vastuolude tõttu tõendite kogumist välja. Puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatava sisenemine kannatanule kuuluvasse korterisse oleks toimunud kooskõlas M.O ga tahtega. Kohtu hinnangul on tõendatud ka süüdistatava poolt M.Oe korterist CelticGold AG-le kuuluvate hõbemüntide varguse toimepanemine ja nende hilisem müümine Tavid AS-i erinevatesse kontoritesse. Süüdistatava ütlusi, mille kohaselt kuulusid mündid, mida ta viis Tavid AS-i, talle ja et need olid talle saadetud Saksamaalt ning et tema ei ole Lukuabi teenust kasutanud, ei pidanud kohus usaldusväärseteks. Vastuolude tõttu teiste kohtus uuritud ja usaldusväärseteks loetud tõenditega, jättis kohus süüdistatava ütlused tõendikogumist välja. Süüdistatava poolt Tavid AS-i kontoritesse viidud hõbemündid on täpselt samad, mis M.O korterist varastati, sh kattuvad ka müntide kogused. Arvestades süüdistatava poolt toime pandud tegude raskust, kus omaniku tahte vastaselt siseneti korduvalt tema eluruumi, tegude toimepanemise lühikest ajavahemikku ja kahjustatud õigushüvede eriliigilisust, asus kohus seisukohale, et liitkaristuse moodustamisel tuleb lähtuda üksikkaristustest raskema suurendamise põhimõttest ja kuritegude eest tuleb liitkaristuseks mõista vangistus 3 aastat. Apellatsiooni sisu
  2. Maakohtu otsuse peale esitas ringkonnakohtule apellatsiooni süüdistatava kaitsja. Kaitsja hinnangul asus maakohus ebaõigele seisukohale, et süüdistatav on

§ 266lg 2 p 1 järgi etteheidetavas teos süüdi.

AÕS § 42 lg 1 järgi võib isikul olla seaduslik õigus viibida ka enda jaoks võõral kinnisasjal kinnisasja omaniku tahte vastaselt. Süüdistatav ei kasutanud ülemäärast jõudu, vaid sisenes tuppa võtmega, mistõttu pani minimaalse vajaliku teo toime selleks, et saada tagasi kontroll enda valduse (vaiba) üle. Süüdistatav ei sisenenud kannatanu korterisse omavoliliselt. Süüdistuses

§ 199

lg 2 p-de 6 ja 8 osas jääb kaitsja seisukohtade juurde, millised esitas juba maakohtus. Kaitsja on seisukohal, et kui ringkonnakohus siiski ei jõua nimetatud episoodis maakohtust teistsugusele järeldusele, siis palub kaitsja vähendada süüdistatavale määratud karistust ja mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Kokkuvõtvalt palub kaitsja A. F. Shearzadi suhtes tehtud maakohtu süüdimõistev otsus tühistada ja süüdistatav mõlemas kuriteoepisoodis õigeks mõista või alternatiivselt vähendada A. F. Shearzadile mõistetud karistust. Apellant taotles kirjalikku menetlust.

  1. Apellatsioonimenetluse pooled määratud tähtajaks apellatsioonile kirjalikke seisukohti ega taotlusi ei esitanud. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohtadega leiab, et apellatsioonis on kaitsja esitanud taaskord argumendid, mida ta esitas maakohtus ja millele on maakohus juba vastanud, mistõttu need maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millele kaitsja viitab, maakohtu vaidlustatud otsuses 3

(7)ei esine. Kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, vastates KrMS §-des 311-313 sätestatud kohtuotsusele kehtestatud nõuetele. Oma seisukohti põhjendab kohtukolleegium alljärgnevalt.
  1. Ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas on Riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses sisalduva tõendite põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti nii vaidlustatud otsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks, kui ka A. F. Shearzadi käitumisele antud juriidilise hinnangu muutmiseks ega süüdistatava õigeksmõistmiseks temale esitatud süüdistuse järgi. Kohtu siseveendumuse kujunemine ja arutluskäik on kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohus on arusaadavalt põhjendanud, miks ta A. F. Shearzadi esitatud süüdistuse täies mahus süüdi tunnistab ja selliselt karistab. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata.
  2. Ka on Riigikohus otsuse nr 3-1-1-92-11 p-s 15.1 osundanud, et …["apellatsioonimenetlus ei ole pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires. KrMS § 342 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt võib ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused või esitada oma otsuses üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa, näidates ära menetlusõigusliku aluse. Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub"]. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes vaidlustatud otsuses esitatud põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata. Apellatsiooniga seonduvalt märgib kohtukolleegium üksnes järgmist.
  3. Kohtukolleegium ei jaga esiteks A. F. Shearzadi kaitsja apellatsioonile rajanevat seisukohta selles, et süüdistataval oli tulenevalt AÕS §-st 42 lg 1 seaduslik õigus viibida süüdistuses märgitud ajal enda jaoks võõral kinnisasjal kinnisasja omaniku tahte vastaselt. Kuigi eelnimetatud sätte kohaselt kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, ei laiene käesolevas asjas süüdistatavale asjaõigusest tulenev õigus siseneda omavoliliselt oma asja äraviimiseks teise isiku valduses olevale kinnisasjale.

§ 266

lg 2 p 1 järgi karistusõiguslikult etteheidetav tegu peab olema toime pandud valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub vaidlus selles, et korteriomand aadressil xxx, kuulub kannatanu M.O le, kes seal ka elab ning et süüdistatav viis kannatanule kuuluvast korterist ära talle kuuluva idamaise päritoluga vaiba. Kannatanu kohtuistungil antud ütluste kohaselt elas süüdistatav tema juures kuni 2018 septembri alguseni, kuni ta kutsus süüdistatava käitumise pärast välja politsei, kelle juuresolekul pakkis süüdistatav oma asjad ja lahkus tema korterist. Korteri võtme sai kannatanu süüdistatavalt tagasi mõni päev hiljem ja alates sellest ajast puudusid süüdistataval nii M.Oe korteri võti kui kannatanu luba enda korteris tema äraolekul viibimiseks. Süüdistatavale ostetud vaiba oleks ta A. F. Shearzadile tagastanud kui süüdistatav oleks seda soovinud. Kannatanu ütluste usaldusväärsust ei ole apellant kahtluse alla seadnud. Kohtukolleegiumile jääb seetõttu täiesti arusaamatuks kaitsja seisukoht selles, et süüdistataval oli 1.10.2018 ja 2.10.2018 seaduslik õigus viibida kinnisasja omaniku tahte vastaselt enda jaoks võõral kinnisasjal. Kaitsja jätab siinjuures endiselt tähelepanuta, et A. F. Shearzadile ei ole esitatud süüdistust M.Oe korterist vaiba varguses ega magamistoa ukse lõhkumises, vaid kannatanu korterisse omaniku tahte vastaselt omavolilises sissetungimises. Kannatanu ütlustega on leidnud tõendamist seegi, et peale omavahelise suhte lõppemist ja korteri võtme tagastamist käis süüdistatav tihti kannatanu korteri ukse taga kella laskmas ja päevas mitu korda ümber maja kõndimas ning jälgimas.

§-s 266 sätestatud kuriteokoosseisuga kaitstakse eelkõige isikute õigust privaatsusele (PS 26) ja kodu puutumatusele (PS § 33). Tunnistaja D.S kohtuistungil antud ütluste kohaselt palus süüdistatav jätta talle kannatanu korteri 4

(7)võti, kuna oli selle maha unustanud. Kohtukolleegium hinnangul tuvastas maakohus asja tehioludest ja süüdistatava objektiivsest käitumisest õigesti, et valetades D. S endal kannatanu korteri võtme olemasolu kohta, jättis ta tunnistajale mulje, nagu olnuks tal õigus kannatanu korterisse siseneda. D. S korteri võtme saamisega realiseeris süüdistatav oma eesmärgi ja tungis omavoliliselt kannatanu korterisse, pannes etteheidetava teo toime kavatsetult. Valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi omavoliline sissetungimine ei pea olema tingimata seotud füüsiliste tõkete ületamisega (nt sissemurdmisega), selleks on igasugune õigusvastane sisenemine, mis on toime pandud kaitseotstarbeliste füüsiliste tõkete ületamise või ka näiteks pettuse või valvuri äraostmise teel. Sissetungimisena on kohtupraktikas leidnud käsitlemist ka eluruumi sisenemine suletud, kuid lukustamata ukse lahtilükkamise teel (vt RKKK III-1/1-3/94). Kohtukolleegium leiab, et süüdistatav saanuks apellatsioonis nimetatud väidetavat otsimisõigust teostada vastupidiselt valdaja tahte vastaselt ebaseadusliku kannatanu korterisse sissetungimise asemel, kannatanule nõude esitamisega ehk lahendada kõikvõimalikud kahjunõuded tsiviilkohtus. Seda on möönnud enda apellatsioonis ka kaitsja ise. Et süüdistatav kannatanult temale kuuluvat vaipa tagasi ei küsinud, vaid sisenes kannatanu äraolekul kannatanu tahte vastaselt ja omavoliliselt viimase korterisse, on A. F. Shearzadile § 266 lg 2 p 1 järgi etteheidetav tegu usaldusväärselt tõendatud ja apellatsioonist tulenev alus süüdistatava selles episoodis õigeksmõistmiseks puudub. 10. Teiseks leiab kohtukolleegium, et maakohus tuvastas kogutud ja hinnatud tõenditest tulenevalt õigesti A. F. Shearzadi süü ka M.Oele kuuluvasse korterisse sissetungimises ja sealt CelticGold AGle kuuluvate hõbemüntide varguse toimepanemises. Kaitsja apellatsioonis esitatud äärmiselt napp ja üldsõnaline viide maakohtus esitatud seisukohtadele ei anna kohtukolleegiumi hinnangul alust A. F. Shearzadi süüdistuses

§ 199

lg 2 p 6, 8 järgi õigeks mõistmiseks, kuivõrd see ei tulene asjas kogutud ja hinnatud tõenditest. Maakohus on hinnanud selles kuriteoepisoodis üksikasjalikult nii kõiki isikulisi tõendiallikaid kui videosalvestisi ja kirjalikke tõendeid, mis kogumis A. F. Shearzadi süüd talle esitatud süüdistuses usaldusväärselt kinnitavad ja süüdistatava kaitseversiooni hõbemüntide kuulumisest temale, ümber lükkavad. Kohtukolleegium sellega nõustub. Objektiivsest küljest eeldab vargus teiselt isikult vallasasja äravõtmisega asja senise omaniku valduse lõpetamist ja vallasasjale uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Tavid AS-ile müüdud hõbemüntide kuulumise kohta süüdistatavale ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi tõendit. Eluliselt ei ole usutav, et Afganistanis väidetavalt müüdud maa/maja eest (mille kohta tõendid puuduvad) saadud raha saadetakse 7.03.2019 süüdistatavale Saksamaalt ühe korraga hõbemüntides, mille kogukaaluks on 220 kg, et need Eestis eurodeks ümber vahetada. Kannatanu CelticGold AG lepingulise esindaja, kannatanu M.Oe ja tunnistaja S. R ütlustega on tõendatud, et süüdistuses nimetatud hõbemündid kuulusid CelticGold AG-le, mitte süüdistatavale. Süüdistatava ütlused tema poolt Tavid AS-ile 9.03.2019 ja 10.03.2019 müüdud hõbemüntide pärinemise ja 8.03.2019 tema poolt Lukuabi OÜ teenuse kasutamise kohta on kohus tulenevalt hinnatud tõenditest, lugenud õigesti ebausaldusväärseteks ja muude tõenditega vastuolus olevateks, mistõttu jätnud need põhjendatult tõendikogumist välja. Kohtus uuritud tõenditega on leidnud üheselt tõendamist, et süüdistatava poolt Tavid AS-ile müüdud hõbemündid on täpselt sama nimetusega ja väärtusega, mis M.Oe korterist varastati, sh kattusid ka müntide kogused. Et CelticGold AG-le hõbemüntide vargusega tekitatud varaline kahju ületab

§ 121

p-s 2 sätestatud kahju suuruse 40000 eurot, on süüdistus

§ 199lg 2 p 6, 8 järgi õigesti kvalifitseeritud ja selle toimepanemine A.

F. Shearzadi poolt üheselt tõendatud. Kokkuvõtvalt asub kohtukolleegium seisukohale, et maakohus on otsuses põhjalikult kaitsja väiteid ja tõstatud kaitseversioone analüüsinud ning andnud üksikasjaliku hinnangu, milliste tõenditega on süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegudes tõendamist leidnud. Maakohus on vastavalt KrMS 5

(7)§ 61 lg-le 2 hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ning eelkõige just tõendite kogumile hinnangu andmise tulemina jõudnud veendumusele, et A. F. Shearzadile esitatud süüdistus nii

§ 199

lg 2 p 6, 8 kui § 266 lg 2 p 1 järgi on põhjendatud ja tõendamisesemesse kuuluvad asjaolud tõendatud. 11. Kaitsja on apellatsioonis vaidlustanud ka süüdistatavale mõistetud karistust, leides, et kui ringkonnakohus ei jõua maakohtust teistsugusele järeldusele, palub määratud karistust vähendada ja mõista A. F. Shearzadile karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Karistuse vähendamine on põhjendatav asjaoluga, et süüdistatav on pannud toime esimese seda liiki süüteo, mille tagajärjel tekkinud kahju on väike ja kannatanul on potentsiaal saada tagasi enamus temalt varastatud esemetest. Vastavalt kohtupraktikas omaksvõetud arusaamale, tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaselt aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt süü suurusele ning kergendavate või raskendavate asjaolude esinemisele nihutada kas üles- või allapoole. Kohtukolleegium leiab, et arvestades A. F. Shearzadi süü suurust mõlemas talle etteheidetavas kuriteoepisoodis, ei ole maakohus karistuse mõistmisel materiaalõiguse vastu eksinud ja kaitsja apellatsioonis taotletu ei anna alust mõistetud karistuse kergendamiseks kaitsja soovitud viisil.

§ 266

lg 2 p 1 järgi on sanktsiooni keskmiseks määraks 1,5 aastat vangistust,

§ 199lg 2 p 6 ja 8 järgi 2,5 aastat vangistust.

Et

§ 266

lg 2 p 1 näeb karistusena ette ka kergemaliigilise, s.o rahalise karistuse, mida kohus võib tulenevalt

§ 44

lg-st 1 kuriteo eest mõista kolmkümmend kuni viissada päevamäära, on kohus võimalust kergemaliigilise karistuse kohaldamiseks ka kaalunud, kuid võttes arvesse süüdistatava kohta kogutud andmeid, leidnud samas põhjendatult, et rahalise karistuse mõistmisel ei oleks süüdistatav võimeline talle käesolevas kriminaalasjas väljamõistetavaid menetluskulusid ja tsiviilhagisid hüvitama. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendusega selles, et süüdistatava karistamine rahalise karistusega ei vasta süüdistatava puhul karistuse mõistmise eesmärkidele, kuna sellega ei ole võimalik saavutada seda, et süüdistatav hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskord oleks kaitstud. Süü mittetunnistamine ja kahetsuse mitteavaldamine kinnitab üksnes seda, et süüdistatav ei ole oma tegudest vajalikke järeldusi teinud. Varavastase kuriteo toimepanemine viitab üheselt ka süüdistataval piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele. Ka kohtukolleegiumi hinnangul on karistuse eesmärkide saavutamiseks A. F. Shearzadile vajalik kohaldada karistusena üksnes reaalset vangistust. A. F. Shearzadile

§ 266

lg 2 p 1 järgi toimepandud süüteo eest mõistetud karistus jääb alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja

§ 199

lg 2 p 6, 8 järgi toimepandud süüteo eest mõistetud karistus vastab sanktsiooni keskmäärale. Mõistetud karistusmäärad vastavad süü suurusele. Arvestades süütegude toimepanemist lühikese ajavahemiku jooksul ja kahjustatud õigushüvede eriliigilisust, samuti võttes arvesse varasema karistatuse puudumist, on kohus A. F. Shearzadile liitkaristuse moodustamisel lähtunud põhjendatult üksikkaristustest raskema suurendamise põhimõttest. Mõistetud liitkaristuse määr ei ole vastuolus väljakujunenud karistuse mõistmise kohtupraktikaga. Apellatsioonis ei ole toodud esile asjaolusid, mis tingiksid mõistetud vangistusmäärast A. F. Shearzadile kergema karistuse kohaldamist. 12. Viimasena peatub kohtukolleegium menetluskulude hüvitamisel apellatsioonimenetluses. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Kaitsja G. Palm esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstava tasu kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga, summas 146,40 eurot. Taotluse kohaselt moodustub kaitsja tasu kliendiga kohtumisele ja kohtuotsuse sisu selgitamisele kulunud aja eest (75 minutit) 68 eurot ja apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aja eest (60 minutit) 54 eurot, kokku 122 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kohaselt menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. 6

(7)Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsja taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse §-dest 21 lg 3 ja 23 lg 1 ning „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ [RT I, 22.08.2019, 6 - jõust. 01.09.2019] § 1 lg-st 1 ja § 6 lgst 1, määrab kohtukolleegium süüdistatava määratud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 146,40 eurot, s.h käibemaks 24,40 eurot. Et kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 kohaselt välja mõista A. F. Shearzadilt riigi kasuks. 13. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344 - 345 lg 1, 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 5. septembri 2019 otsuse A. F. Shearzadi süüdistusasjas muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.