KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 6. märts 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-244 Haldusa

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (

§ 235lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi uurija teostas 03.10.2019 läbiotsimist XXX talus Q külas Põhja-Pärnumaal (omanik XX; YY elukoht). 3-20-244
2. XX ja YY esitasid 09.02.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna poolt 03.10.2019 teostatud läbiotsimisega XXX talus ning sellega tekitatud kahju hüvitamiseks. Läbiotsimise määruses ei olnud välja toodud esemete kirjeldusi ega seda, millises ulatuses läbiotsimine toimub. Samuti ei olnud läbiotsimisprotokollis välja toodud esemete nimetusi ning kaebajatele eelnevalt teatamata kasutas politsei läbiotsimisel tehnikavahendeid (kaameraid). Läbiotsimise protokolli ei lisatud kellaaega, millal läbiotsimine hakkas. Läbiotsimisega riivati kaebajate omandi ja kodu puutumatust (Eesti Vabariigi põhiseaduse §-d 32 ja 33). Protokolli oli enne läbiotsimist kirja pandud ebatäpsed laused. PPA edastas ebaõiget infot nii Veterinaarja Toiduametile kui ka valla sotsiaaltöötajale.
3. Tallinna Halduskohtu 13.02.2020 määrusega tagastati kaebus. Kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest tegemist oli läbiotsimisega väärteomenetluse raames ning väidetav kahju tekitati väärteoasja menetlemisel. Kui isikule tekitatakse kahju väärteomenetluses, tuleb kahju hüvitamist nõuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud alustel ja korras (SKHS § 1 lg 1 ja § 4). Kui süüteoasja lahendab maakohus, tuleb kahju hüvitamise nõue esitada maakohtule (SKHS §-d 18–21). Kui süüteoasi lahendatakse kohtueelses menetluses, tuleb taotlus esitada väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks kohtuvälisele menetlejale (SKHS §-d 14–17). Seega tuleb väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist taotleda kohtuväliselt menetlejalt (SKHS § 14 lg 2) ning taotluse rahuldamata jätmise korral vaidlustada see maakohtus (SKHS § 17 lg 1). Menetlusõiguse süülise rikkumise ja seeläbi kahju põhjustamise korral on õigus nõuda kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on süüasja lõpptulemus (SKHS § 7 lg 1). Kohtuvälise menetleja tegevust saab vaidlustada väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-des 76–79 sätestatud korras, esitades kaebuse kohtuvälise menetleja juhile ning seejärel vajadusel maakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4. XX ja YY paluvad 01.03.2020 esitatud määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.02.2020 määrus ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Halduskohtumenetluse ülesanne on isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täitevvõimu teostamisel. Samuti on PPA sisekontrollibüroo Lääne sisekontrolli talituse juht oma vastuses selgitanud, et kaebajad peavad pöörduma halduskohtusse. Seega on halduskohtu pädevuses hinnata läbiotsimismääruse õiguspärasust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
5. Määruskaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1 ja § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 2

§ 203

lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.

1. Ringkonnakohus võtab haldusasja materjalide juurde PPA 12.12.2019 vastuse nr 1.3-1/7814 (dtl 38–39). Määruskaebuse menetluses on vaidluse all küsimus, kas XX ja YY kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Kaebaja on määruskaebuses viidanud mh asjaolule, et PPA on 12.12.2019 vastuses selgitanud, et kaebus tuleb esitada halduskohtule. Seega omab tõend haldusasja lahendamise seisukohast tähtsust. Tõendi esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist. Hinnangu tõendi asjakohasusele annab ringkonnakohus asja sisulise läbivaatamise käigus.
2. Määruskaebusele lisatud ülejäänud dokumendid (dtl 40–70) on korduvad dokumendid ja juba varem toimiku materjalide hulka lisatud (vastavalt dtl 3–5; 19–22; 50–51; 10; 11–17; 6–9 ja 11–17). Ringkonnakohus võtab asja sisulisel lahendamisel arvesse kõiki eelnevalt asjas kogutud tõendeid (

§ 198

lg 1) ning hindab neid kogumis (

§ 61lg 2).

Seejuures võib ringkonnakohus halduskohtus esitatud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid ümber hinnata (

§ 198lg 1).

Seega ei ole määruskaebuse menetluses tarvilik esitada ringkonnakohtule täiendavalt juba halduskohtule esitatud tõendeid. Toimiku koormamine dubleerivate dokumentidega ei ole põhjendatud. Eelnevast tulenevalt tagastab ringkonnakohus viidatud dokumendid (dtl 40–70). II 9. Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.02.2020 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

10. Halduskohus on õigesti selgitanud, et väärteomenetluses tehtud toimingute vaidlustamiseks ning väärteomenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamiseks on sätestatud erikord (vastavalt VTMS §-d 76–79 ning SKHS §-d 5, 7 ja 14). Seega on vaidlusküsimuse lahendamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord, mistõttu ei kuulu asja lahendamine halduskohtu pädevusse (

§ 4lg 1).

11. Asjaolu, et PPA 12.12.2019 vastuses on viidatud võimalusele pöörduda halduskohtusse, ei anna alust asuda erinevale seisukohale. Viidatud vastusest nähtub, et XX-l olid etteheited Pärnu politseijaoskonna ametnike käitumisele. Samuti on vastuses selgitatud, et 31.10.2019 kirja koostamisel on kasutatud teavet, mis on tunnistatud asutusesiseseks teabeks. Ringkonnakohtule nähtub nimetatud vastusest, et halduskohtusse (või PPA poole) pöördumisele on viidatud olukorras, mis seondub politseiametnike võimaliku teenistusliku järelevalvega või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe välja nõudmisega PPA-lt. Vastuses ei ole selgitatud väärteomenetluse toimingute vaidlustamise või nende toimingutega tekitatud kahju hüvitamise korda. Isegi kui PPA oleks selgitanud vaidluse lahendamise korda ekslikult, ei annaks see alust kaebust menetleda. Kaebuse menetlemiseks pädev kohus on kindlaks määratud seadusega. Halduskohus on kohtu pädevusnorme kohaldanud õigesti. (allkirjastatud digitaalselt) 3