Hagi alus ja kohtu selgitused Hagi aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja T AS-i vahel 22.04.2017.a, 18.08.2017.a ning 06.02.2018.a sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingutest tulenevad võlgnevused. Esialgne võlausaldaja on loovutanud 30.06.2018.a kostja kohta käivad nõuded Osaühingule Aktiva Finants ühes õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot ja esindajakulud summas 240 eurot (käibemaksuta).
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva 2 2-19-102733 tsiviilasja (sh hagiavalduse põhjendava osa) mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindajakulud on põhjendatud 70 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks
lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 200 eurot ja esindajakulud 70 euro ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.