Obsah (8)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 17.02.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-11806 Tsiviilasi R Bi hagi S K

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 07.08.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas 2-14-12505 paika pandud igakuine elatise suurus S K Bi ja S R Bi (kostjad) kasuks. Tsiviilasjas 2-18-6504 on kindlaks määratud ajad, mil kostjad on R Biga (hageja). Lapsed elavad hageja juures keskmiselt 10-12 päeva kuus. Lisaks igakuiselt makstavale elatisele, tekivad 10-12 päeval täiendavad kulutused mõlemale lapsele 82 euro ulatuses. Samuti viibivad kostjad hagejaga suvel ja talvel täispikad nädalad, kokku 3 nädalat. Eeltoodust tulenevalt soovib hageja vähendada igakuiselt makstavat elatist 82 euro võrra. Kostjate vastus Kostjad palusid jätta hagiavalduse rahuldamata. Laste alaline elukoht on ema juures, hageja tegeleb lastega üksikutel argipäeva õhtutel. Ema tasub kõik lastega seotud kulud- eluasemega seotud kulud, söök-jook, riided-jalanõud, huvitegevus, kooliga seotud kulud, meelelahutus, sidekulud, hügieenikulud, ravikulud, transpordikulud. Hageja esitatud laste vajaduste kulud on kulutused, mis ei ole vajalikud esmavajaduste täitmiseks, antud kulutused on hageja vaba tahe. Hagejal puudub kohustus osta lastele riideid, jalanõusid ning maksta taskuraha, huviringe, sõpradega kooskäimisi. Antud kulutused tasub kõik ema ja lastel on kaasas vahetusriided ajal, mil viibivad isa juures. Tulenevalt kohtuotsusest peaksid lapsed isaga veetma 8 päeva ühes kuus, millest kolmapäevad (4 päeva) ei ole täispikad päevad. Hageja majanduslik olukord ei ole halvenenud, seega on hageja jätnud tõendamata, miks ta ei saa maksta elatist miinimummääras. Hageja on terve isik ja tal ei ole teisi ülalpeetavaid lapsi. Elatise vähendamiseks 82 eurot lapse kohta ei ole alust. 2 Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot.
2. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostjad K Bi ja hageja ühised lapsed (tlk 10-13). Tsiviilasjas nr 2-16-974 on Harju Maakohus 04.02.2015 hagil õigeksvõtul põhineva otsusega muutnud tsiviilasjas 2-14-12505 hagejalt välja mõistetud igakuist elatist ning välja mõistnud hagejalt kostjate kasuks elatise poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni kostjate täisealiseks saamiseni (tlk 144-145).
3. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja väljamõistetud elatist vähendada mõlema kostja osas 82 euro ulatuses, s.o kuni 188 euroni kuus. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kohus selgitas nimetatut ka 14.11.2019 toimunud eelistungil (tlk 66-69). 3

1. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).
2. Esmalt tuvastab kohus asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-16-974 04.02.2015 kohtulahendi tegemisel. Märgitud tsiviilasja kohtuotsusest nähtub, et kostjad esitasid 20.01.2016 hagiavalduse hageja vastu elatise suurendamiseks seaduses sätestatud miinimumsummani. Kostja esitas kohtule 01.02.2016 vastuse hagiavaldusele, milles avaldas, et võtab hagi õigeks. Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et hageja oli nimetatud menetluse ajal võimeline elatist miinimumsummas tasuma. Samuti ei nähtu, et hageja oleks pidanud kostjate igakuiseid kulutusi ebamõistlikeks või põhjendamatuteks. Seega loeb kohus tuvastatuks, et 2016 aastal vastasid kostjate igakuised kulud vähemalt miinimumsuurusele.
3. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole leidnud tõendamist, et kostjate igakuised kulud oleksid vähenenud, s.o, et kulud oleksid miinimumist väiksemad. Samuti ei ole nimetatud asjaolule hageja tuginenud. Seega ei pea kohus vajalikuks eraldi täiendavalt kostjate igakuiseid kulusid hinnata. Kohus peab vajalikuks märkida, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17).
4. Kohus selgitab, et

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega on teiste laste olemasolu seaduse kohaselt mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel juhul, kui teised lapsed osutuksid elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. 4 Hageja ei ole välja toonud ega põhjendatud PKS § 102 märgitud asjaolusid. Hageja ei ole töövõimetu ning samuti puuduvad hagejal teised ülalpeetavad, kes võiksid jääda ebavõrdsesse olukorda võrreldes kostjatega. Samuti ei ole hageja välja toonud, et tema varanduslik olukord oleks muutunud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga. Kohtule ei ole esitatud ka hageja igakuiste tulude ja kulude nimekirja. Kohus peab vajalikuks m.h selgitada ka, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-2115 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.

1. Hageja on hagiavalduses elatise muutmise põhjenduseks välja toonud, et kostjad viibivad osa aja kuust ka temaga ning hageja kannab igakuiselt mõlema kostja osas eluasemekulusid 5 eurot, toidule 10 eurot, transpordile 5 eurot, sidekuludele (topelttelefon) 2 eurot, tervishoiule 5 eurot, hügieenitarvetele 5 eurot, koolikohustuse täitmisele 5 eurot, riietele ja jalanõudele 5 eurot, laste huviringidele 20 eurot, vabale ajale 10 eurot ja taskuraha 10 eurot, s.o mõlema kostja osas 82 eurot kuus. Tsiviilasja materjalide kohaselt on 04.07.2018 kindlaks määratud hageja ja kostjate vaheline suhtluskord (tlk 5-6). Suhtluskorra kohaselt suhtlevad lapsed ja isa igal paaris nädalal laupäeval kella 10.00 kuni pühapäeval kella 20.00 ning igal nädalal tööpäeva õhtul (täpse päeva lepivad vanemad täiendavalt kokku) nii, et isa tuleb lastele haridusasutusse järele ja viib nad järgmisel hommikul haridusasutusse. Samuti on määratud erinev kord teatud pühade ajal ning suvel. Kuigi mõlemad vanemad on jäänud suhtluskorra toimimise osas eriarvamusele, siis ei eelda kohus, et suhtluskord ei peaks tavaolukorras üldse toimima. Poolte väljatoodud asjaolude pinnalt võib seega asuda seisukohale, et kostjad teatud aja kuust isaga veedavad. Arvestades määratud suhtluskorraga asub kohus seisukohale, et kostjad võivad ühes kuus viibida isa juures ca 9 päeva. Samas on kohus seisukohal, et laste püsikulude olemasolu ei sõltu sellest, kas lapsed veedavad isaga poolikuid päevi või nt 10 päeva kuust. Nende päevade eest, mil lapsed veedavad hagejaga, ei vähene laste ema teatud püsikulud lastele (nt koolikulud, riided, huvialad, sidekulud). Kulud võivad väheneda üksnes minimaalselt toidukulude, eluasemekulude, hügieenikulude ja vaba aja kulude osas ajal, mil kostjad viibivad hageja vahetul ülalpidamisel. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et hageja ka teatud kulutusi sel ajal, kui lapsed viibivad temaga, teeb (s.h nt eluasemekulud, kulud vabale ajale ning toidule). Samas suuremate ja kallimate asjade ostmine peaks eeldama vanematevahelist kokkulepet. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, 5 võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest (s.h nt hageja poolt viidatud riided, telefonid), siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga. Kohus peab usutavaks seega järgmiseid kostja igakuiseid kulutusi: eluasemekulud 5 eurot, toidukulud 10 eurot, transpordikulud 5 eurot, tervishoiu ja hügieenitarvete kulu kokku 5 eurot, vaba aeg 10 eurot, s.o mõlema kostja osas 30 eurot kuus. Kohus selgitab täiendavalt, et tervishoiu ja hügieenitarvete kulu vähendas kohus arvestades, et kostjad veedavad hageja juures aega minimaalselt ning seega ei saa nimetatud kulud olla ühes kuus kuigi suured. Lastele täiendava taskuraha andmine on aga kohtu hinnangul vabatahtlik. Trennikulude osas ei ole hageja tõendanud poolte kokkulepet kulude kandmise osas. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et 26.11.2019 on hageja esitanud kohtule küll hulgaliselt tõendeid, kuid ei ole selgitanud, mida millise tõendiga tõendada soovib (tlk 70146). Kohus selgitab, et suurem osa hageja poolt esitatud dokumentidest ei ole ka asjakohased, kuna nendest nähtuvalt on hageja teinud vastavaid kulutusi mitmeid aastaid tagasi enne suhtluskorra määramist (s.o tõendid aastatest 2014-2018). Kohus peab seega eluliselt usutavaks hageja kulutusi seoses kostjatega 30 eurot mõlema kostja osas. Seega on võimalik elatise tasumist vähendada mõlema kostja osas 30 euro ulatuses.
2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Harju Maakohtu 04.02.2015 otsust tuleb muuta selliselt, et hagejalt tuleb alates hagiavalduse esitamisest välja mõista kostja I kasuks igakuiselt elatis summas 240 eurot ning kostja II osas samuti 240 eurot. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida hageja on menetluse käigus kostjale tasunud. Seega, juhul kui hageja poolt on kohtumenetluse kestel kostjale makstud elatist, siis nimetatud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 13.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei 6 takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7