Kostja taotleb
lg 4 alusel hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmist, kuna hagiavalduse tagasivõtmist ei tinginud asjaolu, et kostja hageja nõude rahuldas. Hagiavalduse tagasivõtmise tegelik alus on asjaolu, et hagejal puudub hagiavaldusega taotletav subjektiivne õigus, kuna täitemenetluse käigus on hageja kaasomandi osa võõrandatud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4.
lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.
lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. 5. Hageja soovib hagiavalduse tagasi võtta, kuna tema nõue on pärast hagi esitamist rahuldatud. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta seoses hagiavalduse tagasivõtmisega läbi vaatamata. Kuivõrd eelmenetlus ei ole lõppenud, ei ole hagi tagasivõtmiseks kostja nõusolek vajalik. 6.
lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 7. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 450 eurot. Hageja palub tasutud riigilõivu tagastada. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti.
lg 1 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Kuivõrd hageja on hagi tagasi võtnud, leiab kohus, et hageja riigilõivu tagastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuivõrd kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud ja kaasomand on lõppenud hagejale kuulunud omandiosa võõrandamisega kolmandale isikule täitemenetluse raames, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 2
10.
lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtulahendis, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtulahendi tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtulahendi tegemist. 11. Kostja esindaja esitas 03.03.2020.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab
Avaldusest nähtub, et kostja menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludes summas 300 eurot (käibemaksuta). Kostjale on õigusabi osutatud 5h ulatuses tunnihinnaga 60 eurot (käibemaksuta). Kostja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. 12.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 13. Kohus selgitab,
lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.