1-19-7290/4

(19730000251)Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. augusti
2. a määrus Kaebuse esitaja SA X (registrikood XXXXXXXXX) lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Simon (e-post XXX) RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri
3. augusti
4. a määrus muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. SA X juhatuse esimees YY esitas 17.07.2019 Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse QQ suhtes KarS § 201 alusel. Kuriteokaebuse kohaselt sõlmis QQ 10.05.2019 lepitusmenetluse raames CC ja BB-ga kokkuleppe, mille kohaselt pidid C ja B vabandama Q ees ja maksma talle 2000 eurot hüvitist. 23.05.2019 kanti SA X (X) arvelt Q arvele 2000 eurot. Ülekandest teavitati C ja B ning paluti sellest informeerida ka Q esindajaid. Seda C ja B kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon 27.05.2019 ka e-kirja teel tegi. 27.05.2019 vastas Q esindaja Simo Soolo Urmas Simonile saadetud e-kirjas, et Q ei aktsepteeri C ja B eest raha ülekandmist kolmanda isiku poolt ning soovib tuhande euro ülekandmist nii C-lt kui ka B-lt isiklikult. E-kirjas selgitati, et kuivõrd QQ ei kogu annetusi CC ja BB nimel, tagastab QQ selliselt laekunud ülekande selle tegijale, s.o Sihtasutusele X. Sellest tulenevalt tegi C 28.05.2019 Q-le ülekande summas 1000 eurot ning B 29.05.2019 summas 1000 eurot. Q X-le vaatamata viimase korduvatele pöördumistele raha tagasi kandnud ei ole.
6. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis 29.07.2019 teatega nr 19730000251 kriminaalmenetluse alustamata ja kuriteokaebuse rahuldamata, kuna kuriteokaebuses puuduvad ajend ja alus KarS § 201 kuriteokoosseisu kohta. 1

(4)1-19-7290

1. 06.08.2019 saabus Riigiprokuratuuri X seaduslik esindaja YY kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. Riigiprokuratuuri määrus
2. Riigiprokuratuur jättis 16.08.
3. a määrusega YY kaebuse rahuldamata, nõustudes ringkonnaprokuratuuriga, et kuriteokaebus ei sisalda kuriteole viitavat teavet ning kaebuses pole ka Riigiprokuratuurile esitatud selliseid asjaolusid, mis tingiksid kaevatava menetlusotsuse tühistamise. Riigiprokuröri hinnangul ei esine QQ käitumises talle topelt üle kantud 2000 euro omastamise manifesteerimist. Ta on läbi kaitsjate kirjalikult kinnitanud raha tagastamist ning Õhtulehes ka avaldanud, et peale selgituste saamist tagastab raha. Nimetatud selgituse saamine antud juhtumil ei ole otsitud põhjus, vaid seda on tinginud 23.05.2019 tehtud ülekande selgitus, mille teksti „Paljude Objektiivi lugejate annetus CC ja BB toetuseks“ on võimalik mitmeti tõlgendada ja aru saada. Puuduvad andmed, et nimetatud summa oleks omastatud, st kulutatud, ära raisatud vms, samuti et ta oleks kinnitanud, et ta on 2000 euro uus omanik. Tagastamise faktilise toimumise ajavahe käesolevaks ajaks ei ole ebamõistlikult suur, et see annaks aluse käsitleda 2000 euro üleminekut QQ omandisse. ERR portaalis avaldatud lause „Kui kõigeväeline Jumal on otsustanud õndsa Y käe läbi minu kontole raha asetada, siis ma mitte ei lükka seda kiuslikult tagasi, vaid võtan tänumeeles vastu“ ei ole kindlasti tõsiseltvõetav manifisteerimistahte avaldus, vaid pigem retooriline kalambuur, millega ta ei kuuluta ennast selle raha omanikuks. Kogutud materjalide pinnalt ei ole tuvastatav, et QQ oleks 2000 eurot omastanud või omastamise tahet sõnaselgelt väljendanud. Ilmselt ta soovib raha tagastamist teha tülikaks raha omaniku poolt tsiviilmenetluse käivitamisele suunamisega. Nimetatud asjaolud aga ei ole aluseks kriminaalmenetluse alustamiseks. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele
4. 14.09.
5. a esitas X esindaja Urmas Simon Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri 16.08.
6. a määrusele. Kaebuse esitaja palub tühistada Riigiprokuratuuri 16.08.2019 määrus ning kohustada Riigiprokuratuuri alustama kriminaalmenetlust. Kaebaja hinnangul jättis Põhja Ringkonnaprokuratuur tähelepanuta fakti, et X poolt Q-le tehtud ülekandes märgitud makse selgitus kirjeldab üheselt, milleks raha üle kanti ning Q on nii eraviisiliselt kui avalikult kinnitanud arusaamist tõsiasjast, et X poolt kanti talle raha üle C ja B kohustuse täitmiseks. Ehkki Q keeldus C ja B kohustuse täitmisest X poolt, on taoline kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt õiguspraktikas tavaline. Sellise võimaluse näeb ette ka võlaõigusseadus, sätestades § 78 lg-s 1, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik ning kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Seadus ei nõua seda, et kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt peaks olema eelnevalt võlausaldajaga kokku lepitud, mistõttu ei oma tähtsust Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt esile toodud asjaolu, et eelnevalt ei olnud kokku lepitud, mis tingimustel on Q kohustatud raha vastu võtma või selle tagastama. Põhja Ringkonnaprokuratuur ignoreeris oma hinnangus keskse tähtsusega tõsiasja, et Q lubas selgesõnaliselt X-le raha tagasi kanda, nõudes sama summa ülekandmist vahetult C ja B poolt. Q esindajate poolt
7. mail e-posti teel saadetud vastav kinnitus ei jäta vääriti mõistmiseks mingit võimalust. Kuivõrd Q on eiranud kokku vähemalt kolme palvet alusetult saadud raha X-le tagasi kanda ja kinnitab avalikult, et ta ei kavatsegi seda teha – olgugi et maikuus tegid C ja B talle eraldi tuhande eurosed ülekanded tuginedes Q selgesõnalisele kinnitusele, et ta maksab X-le raha tagasi. Lisaks jättis Põhja Ringkonnaprokuratuur tähelepanuta QQ poolt avalikult deklareeritud kavatsuse mitte kanda X-le raha tagasi, vaid jätta see endale.
8. juulil ERRi portaalis avaldatud artiklis 2

(4)1-19-7290 kinnitas Q selgesõnaliselt vara omastamise tahtlust, kirjutades nii: „Kui kõigeväeline Jumal on otsustanud õndsa Y käe läbi minu kontole raha asetada, siis ma mitte ei lükka seda kiuslikult tagasi, vaid võtan tänumeeles vastu.” Niisuguse avaldusega on selgelt manifesteeritud vara omastamise tahtlus, mis on vara omastamise kuriteokoosseisu oluline tunnus. Hoolimata nendest põhjendustest jättis ka Riigiprokuratuur ringkonnaprokuratuuri otsuse tühistamata ja QQ suhtes kriminaalmenetluse alustamata. Kaebaja on korduvalt tõendanud, et QQ on nii meilides kui ka avalikuse poole pöördudes korduvalt manifitseerinud, et ta soovib ja peab talle topelt ülekantud raha endale ja muudab (on juba muutnud) endale kuuluvaks ja jätab senise omaniku (X) talle kuulunud rahast kestvalt ilma. Avalikkusele suunatud pöördumiste põhjal saab iga kõrvalseisja ja objektiivne vaatleja järeldada, et QQ soovib ka edaspidi X poolt ülekantud raha omanikuna käituda. Arusaamatuks jääb Riigiprokuröri seisukoht, et puuduvad andmed, et nimetatud summa on QQ poolt ära kulutatud, raisatud vms. Piisab kui võtta QQ panga väljavõte ja kontrollida, kas nimetatud ajavahemikul on ta sooritanud mõne ostu poes, tasunud auto kütuse eest, tasunud arveid jne. Juba ainuüksi ühe ostu sooritamine arvel oleva rahaga tähendab selle kulutamist. Antud juhul leiab X , et Riigiprokuratuur ei ole lingvistikainstituut, kes tõlgendab isiku sõnu retoorilise kalambuuri või tõsimeelse manifitseerimistahte avalduse vahel. Sama käsitlust võiks prokuratuur käsitleda ka X poolt üle kantud raha selgituse kohta, kuid seda ei tehta. Seda põhjendab Riigiprokuratuur, et see on mitmeti tõlgendatav ja mitmeti arusaadav. Selle kohta ei öelda, et see on retooriline kalambuur. Samuti on arusaamatu mõiste „ebamõistlikult suur ajavahe”. Kuskil ei ole määratletud, kui suur peab olema ajavahe, et käsitleda raha üleminekut. Kaebuse esitaja toob välja analoogia perekonnaseadusega, kus raha kandmine ühe abikaasa arvele loetakse koheselt ühisvaraks, sõltumata mingist ajavahest. Selgelt põhjendamatu on esindaja hinnangul ka Riigiprokuratuuri seisukoht, nagu oleks Q poolt põhjendatud seada X vara tagastamine sõltuvusse sellest, kas X annab talle mingeid täiendavaid selgitusi. Kaebuse esitajale ei ole ka arusaadav, millel põhineb Riigiprokuratuuri järeldus, et Q soovib raha tagastamist teha võimalikult tülikaks ja suunata seda tsiviilmenetluse alustamisele. Prokuratuur ei ole viidanud, milliseid tõendeid kogudes on nad sellisele järeldusele jõudnud. X leiab, et nimetatud asja tuleb vaadata kui faktide kogumit selle otseses tähenduses ja jätta avaliku elu tegelaste sõnademäng ning kalambuursed retoorilised avaldused kõrvale. Fakt on see, et X kandis QQ-le 2000 eurot, QQ-le ülekanne kolmanda isiku poolt ei meeldinud ja ta lubas raha tagasi kanda. Siis muutis ta oma meelt ja teatas sõnaselgelt avalikult, et jätab raha endale. Seega kui isik on teatanud, et ta ei maksa raha tagasi ja jätab selle endale, siis on toimunud nii isiku tahteavalduse manifitseerimine, raha omastamine ja ostude sooritamise või arvete tasumisega selle kulutamine ning sellega on täidetud KarS § 201 sätestatud omastamine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebusega, Põhja Ringkonnaprokuratuuri 29.07.2019. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate ja Riigiprokuratuuri 16.08.2019. a kaebuse rahuldamata jätmise määrusega, leiab, et kaebuse väited ei anna antud juhul alust Riigiprokuratuuri 16.08.2019. a määruse tühistamiseks ning kriminaalmenetluse alustamiseks. 7. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et panga arvelduskontol olev raha ei ole käsitatav asjana tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 49 mõttes (vt ka RKKKo nr 3-1-1-130-04, p 9), tegemist on arvelduskonto omaniku varalise nõudega panga vastu arvelduskontol näidatud ulatuses. Varaline nõue ei saa olla isiku valduses, kuna valdus on tegelik võim asja üle (asjaõigusseaduse § 30). Ülaltoodust tulenevalt on omastamise süüteokoosseisu esimene teoalternatiiv ehk valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramine igal juhul välistatud (RKKKo nr 3

(4)1-19-7290 3-1-1-83-07, p 14). Küll aga võib teoreetiliselt arvelduskontol olev raha (vara) olla isikule usaldatud, s.o antud tema pädevusse, lepinguga või muul õiguslikul alusel. Vara usaldamise all tuleb mõista ka volitust internetipanka sisenemiseks ja kannatanu arvelduskontol oleva raha käsutamiseks (RKKKo nr 3-1-1-83-07, p 15).

1. Omastamise objektiivne koosseis on valduses oleva või usaldatud võõra vallasasja või vara ebaseaduslik pööramine enda või kolmanda isiku kasuks. Seega saab KarS § 201 kohaselt omastamise objektiks olla üksnes selline vara, mis on teo toimepanija jaoks võõras. Kuivõrd KarS § 201 kaitseb vara omaniku õigust vara käsutada, siis ei ole põhjust karistusõiguslikult reageerida, kui tegu pannakse toime vara omaniku nõusolekul - sellist tegu ei saa pidada ebaseaduslikuks omastamiskoosseisu mõttes.
2. 23.05.2019 kanti X kontolt QQ kontole 2000 eurot selgitusega „Paljude Objektiivi lugejate annetus CC ja BB toetuseks“. Põhja Ringkonnaprokuröri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates on asjakohaselt märgitud, et ülekannet tehes ei ole selles täpselt selgitatud, mille eest on annetus QQ-le tehtud, eelnevalt ei ole kokku lepitud, mis tingimustel on QQ kohustatud annetuse vastu võtma või tagastama. Sellise ülekande tegemist võib nimetada TsÜS § 67 lg 2 alusel ühepoolseks tehinguks, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Asjaoludest nähtuvalt sooviski X täita 10.05.
3. a kokkuleppega CC-le ja BB-le pandud kohustuse. Nagu kaebuse esitaja ise märgib, on taoline kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt õiguspraktikas tavaline. Antud juhul ei olnud pooltel kokkulepet, et raha kantakse üle ajutiselt (nt tagatisena) ning kuulub mingite tingimuste saabumisel tagastamisele, samuti ei nähtu asjaoludest, et raha oleks kantud QQ kontole X nõusolekuta. Seega läks 2000 eurot 23.05.2019 seaduslikult QQ omandisse ega olnud tema jaoks enam võõras, mistõttu puudub antud juhul KarS § 201 objektiivne koosseis.
4. Küsimus, kas X poolt ülekantud 2000 eurot kuulub tagastamisele põhjusel, et CC ja BB täitsid kumbki hiljem ise oma kohustuse QQ ees, on tsiviilõiguslik küsimus, millega on võimalik pöörduda tsiviilkohtusse, nii nagu seda selgitasid juba eelnevad menetlejad.
5. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus Riigiprokuratuuriga nõustuvalt, et alust kriminaalmenetluse alustamiseks antud asjaolude pinnalt ei ole ning juhindudes KrMS § 208 lg 5 p-st 1 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 16.08.
6. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4