Kriminaalasi nr 1-20-1973 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 12. märts 2020. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Mariken Arro Kriminaalasi Janno Eevaldi

§ 4231

järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav Janno Eevald, IK 38410174916; sünniaeg:

1. oktoober
2. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; perekonnaseisXXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX, e-post XXX ; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada Janno Eevald

§ 4231järgi ning karistuseks mõista seitse

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Janno Eevaldi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.–12. märts 2020. a, s.o kolm

§ 65

lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada mõistetud karistust Janno Eevaldile Viru Maakohtu

1. novembri
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9234 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o viie

§ 69

alusel asendada Janno Eevaldile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kolmsada kaheksakümmend viis

§ 69lg 3 alusel ära teha ühe

§ 75lg 1 sätestatule: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Janno Eevald Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna riigituludesse välja mõista Janno Eevaldilt sundraha kakssada nelikümmend

§ 4231

järgi, s.o mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt, milline karistus on kehtiv, juhtis uuesti järgmistel kordadel: -

1. märtsil
2. a ajavahemikul 10:07–18:49 Pärnumaal mootorsõidukit Scania registreerimismärgiga XXX, omamata vastava C-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust; -
3. märtsil
4. a ajavahemikul 08:08–17:13 Pärnumaal mootorsõidukit Scania registreerimismärgiga XXX, omamata vastava C-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust; - -
5. märtsil
6. a ajavahemikul 08:08–12:01 Lääne-Virumaal mootorsõidukit Scania registreerimismärgiga XXX, omamata vastava C-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust;
7. märtsil
8. a ajavahemikul 09:02–18:07 Harjumaal Scania registreerimismärgiga XXX, omamata vastava C-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust;
9. märtsil
10. a kella 11:38 paiku Tartumaal Tartu vallas Vesneri külas AovereLuunja maantee 2,
11. kilomeetril mootorsõidukit Scania registreerimismärgiga XXX koos haagisega Kögel registreerimismärgiga XXX, omamata vastavate C- ja Ekategooriate mootorsõidukite juhtimise õigust. Sellega rikkus Janno Eevald liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Eeltooduga pani Janno Eevald toime

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest Janno Eevaldile karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.–12.

märts 2020. a, s.o 3 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada mõistetavat karistust Janno Eevaldile Viru Maakohtu

1. novembri
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9234 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 25 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendada Janno Eevaldile mõistetav vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 385 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb

§ 69lg 3 alusel ära teha 1 aasta 6 kuu pikkuse tähtaja jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on Janno Eevald kohustatud järgima

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt süüdimõistava otsusega kaasnev sundraha kiirmenetluses 438 eurot ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu 64,80 eurot. Janno Eevaldil on oma ettevõte, kus puudub hetkel tegevus, tegemist on tööjõurendiettevõttega. Janno Eevald soovib selle ettevõtte alt pakkuda oma tööjõu teenust. Ta soovib tulevikus teha oma transpordiettevõtte. Kuna süüdistatava oma ettevõttes puudub tegevus, siis on ta leidnud endale töökoha XXX, kus alustab tööd aprillis

1. a. Ta hakkab saama töötasu XXX eurot tunnis, millest lähevad maha maksud. Esimese töötasu saab süüdistatav aprillikuu
2. a lõpus. Janno Eevaldil on XXX alaealist ülalpeetavat, tema abikaasa hetkel tööl ei käi ja perekond elatub XXX eurost kuus. Süüdistatava abikaasa läheb tööle siis, kui Janno Eevald läheb tööle XXX ja hakkab teenima töötasu. Igakuiselt tuleb tasuda ka XXX lapse XXX tasud summas 70 eurot. Perekond elab XXX majas, kus igakuised kulud on 60–70 eurot kommunaalkuludele, laenu maksta ei tule. Janno Eevaldil on enda sõnul võlgnevusi paarituhande euro ulatuses. Süüdistatav tasub eelmise süüdimõistva kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid. On ilmne, et Janno Eevaldil puuduvad võimalused menetluskulude täiemahuliseks tasumiseks ja esinevad alused nende osaliseks riigi kanda jätmiseks. Menetluskulude täiemahuline väljamõistmine halvendaks oluliselt Janno Eevaldi ja tema perekonna hakkamasaamist. Oli ka praegune kuritegu toime pandud elatise teenimise eesmärgil. Seega taotleb prokurör mõista Janno Eevaldilt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna välja 240 eurot sundraha ning jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada Janno Eevaldil menetluskulud hüvitada ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et iga kuu viimaseks kuupäevaks tuleb tal tasuda vähemalt 20 eurot. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Janno Eevald tuleb süüdi tunnistada

§ 4231järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Janno Eevaldilt väljamõistetavateks menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, süüdistatava majanduslikku olukorda ning tema enda seisukohta, leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses ja korraga tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3, jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning määrata ülejäänud menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulu osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)