KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilas

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine

§ 444

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 325 sätestab, et kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja elu- või äriruumi või pannakse saaja postkasti. Ruumi ja postkasti puudumisel tagastatakse dokument kohtule. Kostja keeldus 25.01.2020 menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse koos lisadega vastuvõtmisest. Postkast ei olnud ligipääsetav. Kostja ei põhjendanud dokumendi vastuvõtmisest keeldumist. Kohus loeb seetõttu 2

§ 325

alusel hagiavalduse koos lisadega ja hagiavalduse menetlusse võtmise määruse kostjale kätte toimetatuks alates 25.01.

2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. VÕS 1132 lg 2 p 2 saab võlausaldaja pärast lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalselt 40 euro ulatuses. VÕS 1132 lg 2 ei anna võlausaldajale erinevalt VÕS 1132 lg-st 1 õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse sissenõudmise eest, vaid kõigi lõppenud lepingust tulenevate kohustuste sissenõudmise eest. Seejuures sätestab VÕS 1132 lg 2 p 2 sissenõudmiskulude ülempiiri lepingu kohta.

§ 428

lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Hageja on esitanud käesolevas asjas sissenõudmiskulude 25 eurot hüvitamise nõude liitumislepingu nr xxxx alusel. Hageja avaldas lepingu lõppemise ajaks 24.09.2016. Kostjale on saadetud kolm võlateatist saatmise aegadega 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Harju Maakohtu 11.11.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-13034 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 18.10.2015 sõlmitud liitumislepingu nr xxxx arvest nr 2016471052 tulenev võlgnevus 14,80 eurot, viivised 10,99 eurot ja sissenõudekulu 25 eurot ja arvest 2015953140 tulenev võlgnevus 14,80 eurot, viivised 11,31 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot, kokku 101,90 eurot. Hageja on põhjendanud arvetega seotud sissenõudekulusid kokku kuue võlateatise saatmisega järgmistel aegadel: 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018; 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.

1. Harju Maakohtu 11.11.2019 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-13034 jõustus 13.12.
2. Liitumisleping xxxx on lõppenud 24.09.
3. Hageja põhjendab nõuet pärast lepingu lõppemist võlateatiste saatmisega. Käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-19-13034 esitatud võlausaldaja kliendilepingust xxxx tulenevate nõuete summa jääb vahemikku 500-1000 eurot. Seetõttu on hagejal VÕS 1132 lg 2 p 2 järgi võimalik nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 40 eurot liitumislepingu nr xxxx kohta. Harju Maakohtu 11.11.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-13034 on rahuldatud hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot liitumislepingu nr xxxx alusel. Kohus leiab, et hageja on kostja vastu esitanud käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-19-13034 sissenõudmiskulude tasumise nõude, mis tuleneb samast alusest – meeldetuletuskirjade saatmine kostjale kliendilepingust xxxx tulenevate nõuete sissenõudmiseks pärast kliendilepingu lõppemist. Seetõttu esineb

§ 428lg 1 p 2 sätestatud alus menetluse osaliseks lõpetamiseks.

Kohus lõpetab menetluse hageja sissenõudekulude 25 eurot tasumise nõudes kostja vastu. 3.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 14 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostjale on hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud 25.01.2020. Hagile vastamise tähtpäev oli 10.02.2020. Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagiavalduse osaliselt ning jätab seejuures hagiavalduse osaliselt

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et E AS-i ja kostja vahel sõlmiti 18.10.2015 liitumisleping xxxx kliendinumbriga xxxx, mille alusel kohustus E AS pakkuma kostjale 3

§ 407lg 1).

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagiavalduse tasu maksmise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 229,67 eurot.

1. Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt 229,67 eurot ajavahemiku 19.10.2016 kuni 20.12.2019 eest viivise määraga 0,07% päevas tasumist. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et E AS ja kostja on kokku leppinud tüüptingimustes, mille kohaselt on E AS-il õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis alates 01.07.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8% aastas. Hagis märgitud päevane viivisemäär 0,07% teeb aastaseks viivisemääraks 25,55% (0,07 x 365=25,55), mis on rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on eeltoodut arvestades tühine. VÕS § 39 lg 2 sätestab, et tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Tulenevalt VÕS § 39 lõikest 2 ei muuda tühist viivisekokkulepet kehtivaks see, kui hageja ümardab kokkulepitud viivisemäära kuni 24%-ni. Kuivõrd tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on tühine, kohaldub VÕS § 113 lg 1 ls
2. VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivis põhinõudelt 229,67 eurot ajavahemiku 19.10.2016 kuni 20.12.2019 eest on 58,28 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise tasumise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 58,28 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 132,71 eurot tasumise nõudes (190,99-58,28=132,71).

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõude 229,67 tasumata osalt alates 21.12.2019. Kohus tuvastas eelnevalt, et tüüptingimus viivisemäära 0,07% päevas põhinõudelt kohta on tühine. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 229,67 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 21.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 171,39 eurot. 6.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus lõpetas menetluse osaliselt määrusega. Nõuete osas, milles kohus menetlust jätkas, rahuldas kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus jätab

§ 163lg 2 ja 168 lg 2 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda, jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata. 4

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5