) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
Hageja loobus hagist seetõttu, et kostja on põhivõla pärast hagi esitamist tasunud. Seda arvestades tuleb menetluskulud jätta
7.
lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja avaldusest lähtudes tuleb määrata tema hüvitatavaks menetluskuluks riigilõiv 50 eurot. Kuna kostja on menetluskulu hagejale hüvitanud, ei tule seda kostjalt hageja kasuks välja mõista. 8.
lg 2 p 2, lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. 9.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.