Obsah (8)

§ 630§ 632§ 174§ 138§ 175§ 162§ 165§ 177

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Avalikult teatavakstegemine Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-19-16584 Julianus Inkasso OÜ hagi A.P.ja P.H. vastu täitemenetluses ühisvara jagamiseks 3500 eurot Silvi Maiste

§ 630

kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega.

§ 632

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused Julianus Inkasso OÜ ja palus pöörata täitmisele Pärnu Maakohtu 15.09.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-10-37004, kohustatud pool A.P.(H) (edaspidi nimetatud kostja I). Nõude summa 9164,34 Eesti krooni, mis on 585,71 eurot (Eesti Panga kurss 1 eurot = 15,646 Eesti krooni). Kohtutäitur Rita Lohu saatis 22.10.2019 hagejale tõendi täitmise võimatuse kohta kostja I lahusvara arvelt. Täiteasjas on kohtutäitur kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning temale teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul ametlik töökoht ja muud sissetulekud, millele sissenõuet pöörata. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud. Võlgnikul on teiste kohtutäiturite menetluses 8 nõuet. Võlgnik omab kinnisvara, mis on ühisomandis P H (edaspidi nimetatud kostja II). Võla jääk seisuga 22.10.2019 oli 556,92 eurot. Kostjale I ja kostjale II kuulub ühisomandina kinnistu, mille asukoht on Xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxxx x, registriosa number xxxxxxx. Kostjad I ja II on kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse sissekantud 27.02.

1. Hagiavaldusele lisatud kohtutäituri 22.10.2019 tõendiga on tõendatud, et lahusvara arvelt on nõude rahuldamine täitemenetluses ebaõnnestunud. Seega Täitemenetluse seadustiku (edaspidi nimetatud TMS) § 14 lg 2 ja Perekonnaseaduse (edaspidi nimetatud PKS) § 33 lg 3 ühisvara jagamise eeldus, et lahusvarast kohustuse täitmiseks ei piisa, on täidetud. Hageja ei soovi/nõustu kostjate ühisomandis olevat vara jagama selliselt, et jagamise käigus jääks mõlemale kaasomanikule ½ mõttelisest osast/kaasomandist, kuna see toob kaasa olukorra, mil hagejal ei pruugi olla võimalik oma nõuet võlgnikust kostja I vastu rahuldada ka ühisvara jagamise teel. On üldteada asjaolu, et ½ kaasomandi osa müües on ilmselgelt selle väärtus väiksem, kuna ostjat leida ainult poolele kinnisasjale on raske. Kui müüa kinnisasi tervikuna on ilmselge, et selle väärtus on suurem, ning pärast müügitulemi jaotamist jääks kostja I kohustuse katteks kindlasti suurem summa kui ainult ½ kinnisasja müügist. Hageja taotleb kostjale I ja kostjale II kuuluva ühisvara jagamist ja ühisomandi lõpetamist alljärgneval viisil: - Lõpetada ühisomand kinnistule, mille asukoht on Xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxxx x(registriosa xxxxxxx), selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. - Kinnisasja müügist saadud raha jagada kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades. - Kostjale I jäävate rahaliste vahendite arvelt täita kostja I kohustused hageja ees. Kohtuistung 08.01.2020 Kohtuistungile ilmus kohale hageja esindaja ja kostja II. Kostja I kohtuistungile ei tulnud. Hageja oli nõus kompromissina sõlmima kokkuleppe, kus pooled lepivad kokku konkreetse summa, mille P.H.tasub 12 kuu jooksul, aga vara jagatakse ikkagi pooleks reaalosadeks. See oleks nagu tingimuslik, et müüki ei paneks niikaua, kuni raha oleks makstud. Hageja huvi ei ole vara jagada, vaid raha kätte saada. Kostja P.H.ei ole hagiga nõus. Kui vara jagatakse pooleks, ta maksab oma poole hagist ära, kui teine kostja ei maksa, kas me saeme korteri pooleks või? Korter on tema nimel, aga lõpuks 2 müüakse korter 300 euroga maha ja ikka on võlad kaelas. Asukoht korteril ei ole hea ja see jagamine ei lahenda probleeme. Hagejaga me põhimõtteliselt saime mingisugusele kokkuleppele. Kohus tegi ettepaneku, et on olemas ka hetkel ka selline variant, et pooled sõlmivad kokkuleppe. On variant, et kostjad maksavad ära täitemenetluse summa 585,71 eurot ja hageja loobub hagist. Hageja on seisukohal, et see on tagantjärele tarkus. Oleks hagejad nädal aega tagasi temaga ühendust võtnud, siis oleks nad kokkuleppele saanud ja nad oleks hagist loobunud. Nüüd jääb hageja oma nõude juurde -lõpetada ühisomand ja müüa vara avalikul enampakkumisel. Kostja P.H.on seisukohal, et tal ei ole sellist summast maksta. Ta ei ole sellega nõus, et korter müüakse ära, sest see ei too lahendust võlgade kustutamisele ja ta jääb oma eluasemest ilma. Ta ei saanud A. eest rääkida. Nüüd on A. teadlik, et kuskile ei ole tal võlgade eest pääsu. Nüüd ta näeb, et ka Soome tulevad võlad järele. Ta oleks saanud hagejaga kokkuleppele, et hakkavad võlga maksma 120 euro kaupa. Hageja ei nõustunud sellega, et paneme ikka korteri müüki. Ta oleks suutnud A.le selle selgeks teha, et on vaja maksta. Ta on A rääkinud, et korter läheb müüki ja ka tema saab aru, et korter ei maksa midagi. Ta teab, et võlad tuleb ära maksta. Kohtu põhjendused
2. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud.
3. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt TMS alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. TMS § 14 lg 1 sätestab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. TMS § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Varajagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Juhul kui ühisvaral lasuvad kohustused, täidetakse need PKS § 38 kohaselt vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg-st 3 ja § 71 lg-st 1 nähtuvalt on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 1 sätestab, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel AÕS § 77 lg 2 kohaselt kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
4. Kostja I ei ole täitnud Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 15.09.2010 maksekäsku tsiviilasjas nr 2-10-37004, asjas on alustatud täitemenetlus. Hagejal on õigus TMS § 14 lg 2, PKS § 37 lg 3, 38, AÕS § 77 lg 2 alusel nõuda kostjate ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist kostja I osale ühisomandist. Kohus selgitab, et ühisomandi oleva korteriomandi võõrandamisel saadud rahalised vahendid tuleb jagada võrdselt kostjate vahel ning A. P jäävate rahaliste vahendite arvelt täita tema kohustused, mis tulenevad Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 15.09.2010 maksekäsust tsiviilasjas nr 2-10-
5. 4.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab 3 menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

1. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivud kokku 350 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõuete esitamise vältimatu eeltingimus.
2. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindustasu hüvitamist. 09.01.2020 hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja menetluskulud lisaks riigilõivule kokku 1102 eurot. Avalduse kohaselt on esindaja dokumentide väljanõumiseks kohtutäiturilt ja arhiivist, registri väljavõtete, analüüsiks, asjaolude välja selgitamiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ja komplekteerimiseks kulunud 4 tundi, hagi avalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks veel omakorda 2 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamiseks 30 minutit ning istungil osalemiseks 1 tund ja 50 minutit. Lisaks eelnevale veel sõidukulu summas 102 eurot.
3. Kohus leiab, et hageja esindaja kulud on ilmselgelt ülepaisutatud. Kohus on seisukohal, et eelkõige kuulub hüvitamisele lepingulise esindaja aeg, mis on kulunud sisuliste ning argumenteeritud ja asjakohaste seisukohtade väljendamiseks kirjalikes menetlusdokumentides. Kohus ei saa nõustuda menetluskuludega, mis on tekkinud hageja esindajal seoses dokumentide väljanõudmisega, komplekteerimisega, analüüsiga jms, samuti ei saa kohus nõustuda, et hageja esindaja viibis kohtuistungil 1 tund ja 50 minutit. Kohtuistung algas kell 09.
4. ning lõppes 10.
5. Kohus leiab, et põhjendatud õigusabikulud on 350 eurot riigilõiv ning 270 eurot õigusabikulud ning 102 eurot otsesed sõidukulud, kokku 722 eurot. 8.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. 9. Hageja leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. Kohus leiab, et kuna kostjad ei ole hageja ees solidaarvõlgnikud ning täiteasi on algatatud põhjusel, et kostja I ei ole täitnud Pärnu Maakohtu maksekäsku, on õiglane jätta hageja menetluskulud kostja I kanda. Kohus jätab kostjate kanda nende endi võimalikud kulud. 10.

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat I tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 11. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 12.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 4