← Eesti

1-19-5735/25

Obsah (9)§ 238§ 180§ 339§ 312§ 7§ 45§ 175§ 185§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-5735 (19231700766) Kohtukoosseis Kohtunikud Urmas Reinol

§ 238

lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat vangistust. Karistuse ärakandmise aja alguseks loeti 06.04.2019, s.o alates T. Krõlova kahtlustatavana kinnipidamisest. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskuludena mõisteti T. Krõlovalt välja sundraha 1350 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 84 eurot, DNA-ekspertiisi kulu 285 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 787,20 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb

§ 180

lg 3 alusel tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 208,85 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. DNA-ekspertiisi kulud summas 570 eurot jäeti riigi kanda. Taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jäeti läbi vaatamata. Lahendati ka asitõenditega seonduvad küsimused.

  1. T. Krõlova oli antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 118 lg 1 p 1 järgi süüdi selles, et tema
  2. aprillil 2019 ajavahemikul kell 16:40-16:55 Tallinnas, XXX asuvas korteris, lõi omavahelise tüli käigus enda venda CC ühel korral noaga kõhtu. Noaga kõhtu löömisega tekitas T. Krõlova CC-le eluohtliku tervisekahjustuse - kõhuõõnde ulatuva torke-lõikehaava paremal pool keskkõhul koos maksa parema sagara vigastusega.
  3. Maakohus leidis otsuses, et kannatanul tuvastatud vigastused on tõendatud suuliste tõenditega, sh kannatanu ütlustega kui ka süüdistatava ja tunnistaja ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. CCle tervisekahjustuse tekitamist ja selle eluohtlikkust kinnitab isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 19E-PÕI0071, mille kohaselt esines kannatanul kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav paremal pool keskkõhul koos maksa parema sagara vigastusega, võis olla tekitatud löögist teravaservalise torkelõikevahendiga, milleks võis olla nuga. CC-l tuvastatud tervisekahjustus on eluohtlik, kuna tegemist on kõhuõõnde ulatuva haavaga. Kohtu hinnangul süüdistatava ja kannatanu ütlused omavahel ei haaku, need on omavahel vastuolus ning mõlemate versioonid on ka tõele mittevastavad. Kannatanu versioon, et ta kukkus endale noa kõhtu, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav. Noa otsa kukkumise välistab eksperdiarvamus. Ei ole võimalik ka välistada, et T. Krõlova bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta ei saanud teha usaldusväärseid järeldusi, kuna süüdistatav on nuga puhastanud. Tunnistaja VV ütlused riimuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. On välistatud, et CC oleks noaga löönud kriminaalasjas tuvastamata kolmas isik. Kohus asus seisukohale, et CC-l tuvastatud vigastuse tekitas süüdistatav T. Krõlova tahtlikult. Lüües kannatanut noaga kõhu piirkonda, pidi ta vähemalt möönma, et tekitab oma tegevusega ohu kannatanu elule ja arvestama mistahes tagajärjega, sh inimese surma põhjustamisega. T. Krõlova on isik, keda on KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ka varasemalt karistatud. T. Krõlova süü suuruse hindas maakohus keskmiseks, põhjendades seda asjaoluga, et kannatanu vigastus oli eluohtlik ja tekitatud tervisekahjustus kestab kuni neli kuud. Kohus arvestas ka seda, et süüdistatava rünne kannatanu vastu ei olnud korduv ega intensiivne, samas seadis süüdistatav, kellel on KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kehtiv kriminaalkaristus, tõsisesse ohtu kõige väärtuslikuma õigushüve ehk kannatanu elu. Karistust raskendava asjaoluna arvestas kohus teo toimepanemist pereliikme suhtes ja kergendava asjaoluna abi osutamiseks kiirabi kutsumist. Mõistetav karistus peab olema leebem prokuröri poolt taotletud määrast, kuid jääma mõningal määral alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Põhjendatuks ja karistuse eesmärki saavutavaks karistuseks pidas kohus 6 aasta pikkuse vangistuse, mida lühendati lühimenetluse sätete kohaselt. Kohus ei tuvastanud menetleja poolset süülist menetlusõiguse rikkumist, millega oleks põhjustatud süüdistatavale kahju. Et kohus mõistis T. Krõlova temale ette heidetud kuriteo toimepanemises süüdi, jättis kohus taotluse vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks SKHS § 13 lg 3 alusel läbi vaatamata. 2

(6)4. Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus süüdistatava kaitsja. Kaitsja leiab apellatsioonis, et maakohus on otsuse tegemisel rikkunud otsuse põhjendamise kohustust, mis on käsitletav kriminaalmenetluseõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 järgi.

Palub maakohtu otsus täies ulatuses tühistada ja T. Krõlova õigeks mõista. Apellandi hinnangul ei ole tõendatud, et T. Krõlova oli isikuks, kes oma tegevusega põhjustas CC-le raske tervisekahjustuse. Otsuses loetletud tõendid ei kinnita süüdistuse sisuks olevat tegu. Kaitsja viitab Riigikohtu otsustele, milles riigikohus on leidnud, et tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega ja kohtuotsus, mille põhiosas on tõendite analüüsi asemel piirdutud kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite loetlemise ja nende sisu kirjeldamisega, ei vasta

§ 312nõuetele.

Kohtuotsusest jääb selgusetuks, millistele tõenditele tuginedes kohus T. Krõlova süü tõendatuks luges. Eksperdi arvamusest tulenevat kohtu seisukohta ei saa käsitleda põhjendusena kaitseversiooniga mittenõustumisest ega piisavaks süüdistatava süü tõendatuks lugemisel. Sündmuskohalt kaasa võetud noa teralt süüdistatava DNA-d ei leitud ja teised tõendid, mis kinnitaksid T. Krõlova poolt kannatanu noaga kõhtu löömist, puuduvad. T. Krõlovale etteheidetava teo asetleidmise osas esineb põhjendatud ja kõrvaldamata kahtlus, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtuotsus peab rajanema tõenditele, mitte aga elulise usutavuse arutlustele ja tõendite puudumist ei saa kompenseerida ega põhjendada süüdistatava varasema karistatavusega. Kaitsja palub rahuldada ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus.

  1. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas enda kirjaliku seisukoha apellatsioonile prokuratuur. Prokurör palub jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Prokuröri hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud, kohus on põhjalikult analüüsinud olemasolevaid tõendeid, samuti toonud välja kannatanu ja süüdistava ütluste vastuolud, sidunud need omavahelisse konteksti ja analüüsinud põhjalikult, millist süüteokoosseisu tunnuse esinemist konkreetne tõend kinnitab. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaalasja materjalidega, kaitsja apellatsioonis esitatud argumentidega ja prokuratuuri kirjaliku seisukohaga leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuse tühistamiseks apellatsioonis esitatud motiividel alus puudub. Kohtuotsus vastab

§-des 311-313 sätestatud kohtuotsusele kehtestatud nõuetele. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millele kaitsja apellatsioonis viitab, maakohtu vaidlustatud otsuses ei esine. Enda seisukohta põhjendab kohtukolleegium alljärgnevalt. 7. Esiteks märgib kohtukolleegium, et apellatsioonimenetluses esitab apellant samu argumente, mida ta on varasemalt esitanud kohtuvaidluses maakohtule ja millele maakohus on oma otsuses põhjalikult vastanud. Kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Olukord, kus apellant ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt või ühekülgselt, mis on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise üheks aluseks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Nii on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-107-12 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis enda koostoimes või ka eraldivõetult viivad maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. 3

(6)Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole aga sellised vead vaidlustatud otsuses tuvastatavad. Maakohus on kooskõlas Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-100-06 p-s 18 märgituga kõiki hinnatud tõendeid omavahel kõrvutanud, asetanud nendest tulenevad andmed omavahelisse konteksti ja nende kogumis hindamise tulemusena asunud õigele järeldusele, et T. Krõlova lõi süüdistuses märgitud ajal ja kohas ühel korral CC-le noaga kõhtu, tekitades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Puudub vaidlus selles, et kannatanul esines kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav paremal pool keskkõhul koos maksa parema sagara vigastusega, mis on iseloomulik teravale vägivallale ja võis olla tekitatud löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga ning haava paranemine kestab neli nädalat kuni neli kuud. Kannatanul tuvastatud tervisekahjustus on eluohtlik, kuna tegemist on kõhuõõnde ulatuva haavaga (kd I, tl 61-62).
  1. Kaitsja etteheide kohtule, et kohus on süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel rikkunud otsuse põhjendamise kohustust, kohtukolleegiumi hinnangul kriminaalasja materjalidest ega kohtuotsusest ei tulene. Maakohus on otsuses tõendite kogumis hindamise ja enda siseveendumuse kujunemise kajastamisel olnud enam kui põhjalik, leides, et tõenditest tulenevalt on välistatud kaitseversioonid nii kannatanu noaga löömisest tuvastamata kolmanda isiku poolt kui kannatanu kukkumisest noa otsa, mistõttu on just süüdistatav isikuks, kes pani toime teo, mis täidab KarS § 118 lg 1 p-s 1 sätestatud teokoosseisu. Nii on tunnistaja VV ütlustega tõendatud, et kannatanu CC väljus XXX korterist verisena, alakõhu keskosas pluusis auk, kus oli näha haava ning et korteris nr 46 oli T. Krõlova üksinda. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust ei ole kaitsja apellatsioonis kahtluse alla seadnud. Tunnistaja VV ütlused riimuvad maakohtu istungil vahetult asitõendina vaadeldud XXX hoone videovalvesüsteemi kaamera salvestuselt (kd I lk 131-143) nähtuvaga, et kannatanul seljas olevad riided olid XXX majja sisenedes ja neljandale korrusele kõndides puhtad ja terved aga korterist nr X, kus kannatanu viibis 14 minutit, välja taarudes jäid kannatanust koridori põrandale maha verejäljed suunaga maja väljapääsu poole, mida salvestiselt nähtuvalt seal enne ei olnud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (kd I lk 71-110) nähtuvalt andsid dušinurga põrandal asuvast kastist leitud riidetükkidelt/lappidelt (foto nr 29) ja kööginurga töötasapinnalt leitud musta käepidemega kööginoalt (fotod nr 40-44) võetud proovid vere suhtes positiivse reaktsiooni.
  2. Kaitsja hinnangul kinnitab T. Krõlova süü puudumist kannatanu noaga löömisel eksperdiarvamusest (kd I, tl 66-69) tulenev järeldus, et kööginoa käepidemelt võetud proovist saadud DNA segaprofiilis süüdistatavalt pärinevat bioloogilist materjali ei leitud. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kaitsja jätab siinjuures kohtukolleegiumi hinnangul esiteks tähelepanuta selle, et eksperdiarvamuse p-s 2 on ekspert asunud seisukohale, et kööginoa käepidemelt saadud DNA täisprofiil on pärit enam kui ühelt isikult ja teiseks süüdistatava teojärgse käitumise enne politsei tulekut. T. Krõlova kahtlustatavana antud ütlustest nähtuvalt ta ei teadnud, kus vennal haav asus ja korteri koristas ta verejälgedest enne politsei tulekut, mida tõendavad dušinurga põrandal asuvast kastist leitud veremäärdumisega riidetükid/lapid. Kuna süüdistatav oli ekspertiisiks esitatud kööginuga enne politsei tulekut puhastanud, ei ole ka kohtukolleegiumi hinnangul sarnaselt maakohtu poolt tuvastatuga võimalik välistada, et just eeltoodud põhjusel ei saanud ka ekspert T. Krõlova bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta kööginoa käepidemel ja teral usaldusväärseid järeldusi teha. Isegi kui pidada usaldusväärseteks süüdistatava ütlusi kannatanul juba koju jõudes haava olemasolust, jääb arusaamatuks, miks pidi ta peale kannatanu korterist lahkumist koheselt enne politsei saabumist korteri verejälgedest koristama ja millest olid tingitud tema vasakul käel randme ja küünarliigese vahelisel alal välisel vaatlusel tuvastatud nahamarrastus, paremal käel randme ja küünarliigese vahelisel alal verekahtlane määrdumine ja seljas olnud hommikumantlil vasaku tasku rebend. Eluliselt ei ole usutav, et kartulikoorimisnoaga kartuleid koorides võib ka vasaku käe randme ja küünarliigese vaheline ala süüdistatava poolt kirjeldatud viisil kahjustatud saada. 4
(6)10. Maakohtu seisukohtadega selles, et süüdistatava ja kannatanu ütlused juhtunust omavahel ei haaku, et need on ka tõele mittevastavad ning kannatanu versioon endale noa kõhtu kukkumisest ei ole ka eluliselt usutav, kohtukolleegium täielikult nõustub. Õige on maakohtu poolt tuvastatu, et noa otsa kukkumise välistab eksperdiarvamus, mille kohaselt kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav paremal pool keskkõhul koos maksa parema sagara vigastusega on iseloomulik teravale vägivallale, mis võis olla tekitatud löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Ilmselgelt ei ole, isegi kui asuda seisukohale, et kannatanu vorsti lõigates komistas ja selle tagajärjel kukkus noa otsa, mille tera oli suunatud tema enda poole, võimalik mõistlikult järeldada, et kannatanule sai elule ohtlik raske tervisekahjustus tekkida noa otsa kukkumise tagajärjel. Eksperdiarvamusest (p 2.) tuleneb üheselt, et kannatanul tuvastatud tervisekahjustus võib olla tekitatud löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga, mitte aga kukkumisest noa otsa. Apellant ei ole eksperdi arvamust vigastuse tekkemehhanismi kohta kahtluse alla seadnud. Tähelepanu vääriv on käesolevas asjas veel seegi, et T. Krõlovat on varasemalt analoogse tervist kahjustava süüteo eest KarS § 118 lg 1 p 1 järgi karistatud selles, et tema lõi isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus oma elukaaslast kaks korda kööginoaga rindkeresse, tekitades kannatanule vasakule rindkere piirkonda pindmise torke-lõikehaava ja paremalt eest kõhuõõnde tungiva torkelõikehaava maksa vasaku sagara vigastuse ja tüsistusena kujunenud verikõhuga, mis oli eluohtlik vigastus, kuid kannatanu surm ei saabunud, kuna T. Krõlova pöördus abi saamiseks ja kannatanule kutsuti kiirabi (kd I, tl 191-192). Ka käesolevas asja nähtub T. Krõlova ütlusest, et ta oli eelmisel päeval pidutsenud ja 6.04.2019 joonud kodus lahjat džinni, mis tõendab tema pidurdamatut ja agressiivset käitumist alkoholi tarvitamise tagajärjel ja kinnitab koostoimes teiste hinnatud tõenditega usaldusväärselt süüdistuses märgitud ajal CC-le noaga kõhtu löömist. Erinevalt kaitsjast leiab kohtukolleegium, et maakohtus hinnatud tõendite pinnalt on T. Krõlova süü KarS § 118 lg 1 p 1 järgi tõendamist leidnud. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus kõiki kaitsja argumente otsuse tegemisel arvesse võtnud ja need hinnatud tõenditega kummutanud, mistõttu ei esine süüdistuses kirjeldatud sündmuse osas põhjendatud kahtlusi, mida tuleks

§ 7lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks.

Lüües kannatanut kööginoaga kõhu piirkonda, pidi T. Krõlova arvestama mistahes tagajärjega, sh inimese surma põhjustamisega. Kohtukolleegium nõustub, et lüües kannatanule kööginoaga kõhtu, tegutses süüdistatav vähemalt kaudse tahtlusega. Tuvastatud ei ole ühtegi mõistlikku eeldust, millele tuginedes võinuks süüdistatav loota, et noaga kõhu piirkonda löömise tagajärjel ei teki ohtu kannatanu elule. Kui isik vallandab enda teadliku käitumisega kausaalahela sellise kulgemise, mille käiku ja tagajärgi ta ei suuda ning ka ei taha kontrollida, kiidab ta need tagajärjed vähemalt kaudse tahtluse tähenduses samaaegselt ka heaks. Kohtupraktikas kohaldatakse seda arusaama juhtudel, mil isiku käitumine on juba välise vaatluse kohaselt sedavõrd intensiivne, et nn juurdemõeldavale objektiivsele kõrvaltvaatajale on üheselt arusaadav, et isiku käitumine on kohane põhjustama raske tagajärje. Ehk siis lahendatakse tahtluse küsimus nn välise teopildi alusel, millest on maakohus oma seisukoha T. Krõlova süüküsimuse kujundamisel ka lähtunud. Maakohtu poolt T. Krõlovale prokuröri taotletud karistusest mõnevõrra kergema karistuse mõistmine on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise alusega ja vastab tema teosüüle. 11. Kohtukolleegium ei jaga kaitsja jätkuvat seisukohta ka selles, et süüdistatavale tuleb hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju. Maakohus, mõistes T. Krõlova temale etteheidetud kuriteo toimepanemises süüdi, jättis eelnimetatud taotluse läbi vaatamata põhjusel, et isikul puudub ilmselgelt õigus kahju hüvitamist nõuda. Ka kohtukolleegium, nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhjendustega T. Krõlova süüküsimuses, ei tuvastanud menetleja poolset süülist menetlusõiguse rikkumist, misläbi on põhjustatud isikule kahju. Et kohtukolleegium jätab maakohtu vaidlustatud otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata, tuleb SKHS § 13 lg 3 alusel taotlus süüdistatavale süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jätta läbi vaatamata. 5

(6)12.

§ 45lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

Süüdistatava kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt moodustub kaitsjatasu maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele kulunud aja eest (120 minutit) 108 eurot, millele lisandub käibemaks 21,60 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 järgi on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetluskulud.

§ 180

lg 11 kohaselt menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kohtukolleegium peab kaitsja taotluses märgitud toiminguid riigi õigusabi osutamiseks vajalikeks ja nende tegemisele kulunud aega põhjendatuks.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Et apellatsiooni esitas kaitsja süüdistatava huvides ja kohtukolleegium teeb

§ 337lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb kaitsjatasu 129,60 eurot välja mõista T.

Krõlovalt riigi kasuks. 13. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi

§-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis lähtudes ülaltoodust ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 ja § 344 345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 12.

septembri 2019 otsuse T. Krõlova süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi muutmata ning kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.