2-20-933/7

Tsiviilasi nr 2-20-933 Seotud tsiviilasjaga nr 2-20-927 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasi K.K. avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja, ema K.K. (ik XXX; XXX) puudutatud isik I, isa V.T. (ik XXX; XXX); lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Jennsen (katrin@sirjemust.ee) puudutatud isik II, laps C.T. (ik XXX) puudutatud isik III, laps I.T. (ik XXX) RESOLUTSIOON I. Võtta menetlusse K.K. avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. II. Kinnitada K.K. ja V.T. vahel sõlmitud järgmine kompromiss: „Avaldus kohtuliku kompromissi kinnitamiseks tsiviilasjades 2-20-933 ja 2-20927
2. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja menetluses on tsiviilasi 2-20-933 K.K. (ema) taotlus laste C.T. ja I.T. suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning lõpetatud osas avaldajale üleandmiseks ning tsiviilasi 2-20-927 C.T. ja I.T. nõue V.T. vastu elatise nõudes.
3. Laste ema ja isa on kohtumenetluse käigus jõudnud kokkuleppele ning soovivad lapsi puudutavad vaidlused lahendada kokkuleppel, õiguslikult vaieldavate õigussuhete muutmiseks vaieldamatuteks vastastikuste järeleandmiste teel (edaspidi Kompromiss) ja paluvad kohtul selle kinnitada vanemate vahel kokkulepitud tingimustel.
4. Laste vanemad V.T. (isa) ja K.K. (ema), edaspidi ka ühiselt "vanemad", on kokku leppinud kohtuliku kompromissi sõlmimises alljärgnevatel tingimustel: Kompromissilepingu sisu on järgmine: 3.1 Vanematel säilib laste, C.T. ja I.T. suhtes ühine hooldusõigus. 3.2 C.T. suhtes lepivad vanemad kokku, et lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures ning laps viibib mõlema vanema elukohas vastavalt enda soovile eelduslikult võrdsete ajavahemikena. 3.3 Täpse C. kummagi vanema juures viibimise ajaja vaheldumise ema ja isa elukohtade vahel lepivad vanemad omavahel kokku edaspidi. Kui laps ise soovib viibida kas ema või isa elukohas kauem, tuleb lapse soove arvesse võtta ning vanemad lapivad lapse viibimiskoha omavahel täiendavalt kokku. 3.4 Mõlemad vanemad kohustuvad jooksvalt jälgima C. õppimist ja tagama lapse koolis käimise ajal, mil laps viibib tema elukohas. 3.5 I.T. suhtes lepivad vanemad kokku, et lapse elukoht on ema elukohas. 3.6 I. suhtleb isaga viibides isa elukohas paaritutel nädalatel reede õhtust pühapäeva õhtuni. Reede õhtul võtab isa I. lasteaiast ning viib pühapäeva õhtul hiljemalt kella 20.00-ks tagasi lapse ema elukohta. 3.7 Paarisnädalatel viibib I. isa elukohas kolmapäeva õhtust reede õhtuti. Kolmapäeva õhtul võtab isa I. kas lasteaiast või ema elukohast kell 17.00 ja viib I. ema elukohta tagasi reede õhtul kella 17.00-ks või võtab ema ise lapse reede õhtul lasteaiast. Isa teavitab ema kuidas lapse üleandmine reedel toimub. Lapse ema teavitab isa sellest, kuidas laps isale kolmapäeva õhtul üle antakse. 3.8 I. suhtlemiskorra kokkuleppimisel lähtuvad vanemad lapse tavapärasest elukorraldusest, tema vanusest, lapse soovidest ning vanemate elukorraldusest. Mõlemad vanemad mõistavad, et lapse kasvades on võimalik lapse viibimine isa elukohas pikemaajaliselt. 3.9 Lastele vajaminevad õppevahendid, riided ja hügieenitarbed ostab vanem, kelle juures laps vajaduse tekkimise ajal viibib. Mõlemad vanemad tagavad, et nende elukohtades on lastele tagatud elementaarsete hügieenitarvete ja vajalike riiete olemasolu. 3.10 Puhkuste, koolivaheaegade ja tähtpäevade veetmise lastega lepivad vanemad kokku omavahel enne vastava puhkuse, koolivaheaja või tähtpäeva saabumist. 3.11 Vanemad informeerivad üksteist lastega seotud plaanidest, tegevustest ja tervisest. 3.12 Vanemad informeerivad üksteist lapsega seotud probleemidest koolis ja lasteaias ning käitumisprobleemidest ning vanemad teevad koostööd nimetatud probleemide lahendamisel. 3.13 Vanemad lepivad kokku, et C.T. elatise nõudest C.T. seaduslik esindaja loobub, kuna V.T. peab edaspidi C.T. vahetult üleval piisavas ulatuses. V.T. tasub I.T. ülalpidamiseks tema seadusliku esindaja K.K. pangakontole a/a XXX igakuiselt 100 eurot jooksva kuu
5. kuupäevaks. Esimese kokkulepitud makse teeb V.T.
6. märtsiks 2020.a.
7. Poolte kinnitused ning taotlused 4.1 Menetlusosalised paluvad menetlused lõpetada kohtuliku kompromissiga. 4.2 Menetlusosalised ei pea vajalikuks Kompromissi kinnitamiseks kohtuistungi pidamist. Seega paluvad menetlusosalised kohtul Kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. 4.3 Menetlusosalised kinnitavad, et Kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, samuti ei riku Kompromiss avalikke huve ning Kompromissi on võimalik täita. 4.4 Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on Kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. 4.5 Menetlusosalised on kokku leppinud, et menetluskulud (s.h. õigusabikulud) jäävad menetlusosaliste endi kanda. 4.6 K.K. palub tagastada pool tasutud riigilõivust riigilõivu maksekorraldusel toodud andemetel tsiviilasjas 2-20-
8. 4.7 K.K. ja V.T. on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt TsMS §le
9. 4.8 TsMS § 661 lg-le 4 tuginedes on menetlusosalised kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 (kolmele) tööpäevale. 2/3 4.9 Kokkulepe on sõlmitud elektrooniliselt ning esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.” III. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-
10. IV. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. V. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 3 tööpäeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Avaldaja esitas kohtule avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning elatise väljamõistmiseks. Kohus teostas kahel korral isikute ärakuulamised ning viimasel korral jõuti osapooli rahuldava kokkuleppeni. Elatise hagi võtsid hagejad tagasi ning selle lahendab kohus eraldi kohtulahendiga. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-s 2 sätestatud asjaoludest ja TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTU SEISUKOHT TsMS § 430 lg 1 I ja II lause sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga ning kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 I lause järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3/3