Obsah (7)

§ 102§ 1§ 31§ 86§ 109§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-13934 Tsiviilasi A D pankrotiava

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada võlgnikku A D kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. detsembril 2019 kell 15.
3. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada võlgnikku A D esitama hiljemalt
5. detsembril 2019.a pankrotihaldurile võlgniku täpsustatud vara ja võlgade nimekiri.
6. Menetluskulud jätta võlgniku A D kanda.
7. Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Tootsman tasuks 630 eurot.
8. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Väljamakse teostada At Kontor OÜ arvelduskontole nr xxx.
9. Määrus saata resolutsiooni punkti 11 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
10. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud A D esitas 11.09.2019.a kohtule pankrotiavalduse ja avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgnik töötab Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsis bussijuhina ja tema igakuine töötasu on ca 1100 eurot kuus. Elab üüripinnal. Perekonnaseisult lahutatud. Endise abikaasa X X nimel olev ühisomand X X´iga korteriomandist xxx on soetatud 10.10.2019, s.o. peale abielu lõppemist võlgnikuga. Vastuseks ajutise halduri päringule teatas võlgnik järgmist: laenumaksete tagastamisega tekkisid probleemid aastal 2017; toonane abikaasa keeldus laenude laenude tasumisel osalemast; laenud olid võetud pere huvides, kuid seda on keeruline tõendada; lõpetamata on vara ja kohustuste jagamise kohtuvaidlus endise abikaasaga; arveldas LHV Pangas ja SEB Pangas; üürib eluruumi (tuba), mille kulu on 200 eurot kvartalis; tervislikku seisundit hindab halvaks ja arstid olevat soovitanud isegi invaliidsuse taotlemist - vaevusi põhjustab suur ülekaal, mis tekitab liigesevalusid ja tuleb kasutada valuvaigisteid; terviseprobleemid vähendavad töövõimet ja raskendavad laenude tagastamist;
11. aasta sõiduk BMW numbrimärgiga xxx sai küll omandatud, kuid vastav registrikanne jäi tegemata ning sõiduk sa müüdud varuosadeks; ka sõiduk Volkswagen Golf numbrimärgiga xxx sai müüdud varuosadeks; vaatamata korduvatele katsetele ei ole ümberregistreerimisi tagantjärgi õnnestunud liiklusregistris teha. Võlgniku nimel on registreeritud
12. aasta sõiduk Volkswagen Golf ning liiklusregistri teatel omandas võlgnik
13. aastal
14. aasta sõiduki BMW numbrimärgiga xxx, kuid tegemata on jäänud vastav registrikanne. Võlgniku kinnitusel on mõlemad sõidukid müüdud varuosadeks. Võlgnikul puuduvad kinnisasjad, väärtpaberid ja osalused äriühingutes ja ta ei ole liitunud kogumispensioniga. Võlgniku arvelduskontode jääk: SEB Pank kontol on 2,16 eurot, LHV Pank kontol 73,94 eurot ja Swedbank kontol on 12,14 eurot. Kuid isegi, kui võlgnikule laekub töötasu, siis sellest töötasust 540 eurot ei saa arvata pankrotivara koosseisu, sest TMS § 132 lg 1 kohaselt ei saa arestida (seega ka mitte arvata pankrotivarasse) sissetulekut, mis ei ületa kuupalga alammäära. Järelikult pankrotimenetluse kulusid võlgniku vara arvelt katta ei saa. Pankrotiavalduses oli märgitud võlgnikul võlgasid kogusummas 39 945,84 eurot.Ajutine haldur sai samade võlgade kogusummaks 33 554,36 eurot: 2 Võlausaldaja x x x x x x x x x x x KOKKU Võlgnevus (eurodes) 6 391,48 109,93 3 729,48 3 098,68 855,02 2 202,40 10 392,37 975 1 200 4 000 600 33 554,36 Maksuvõlg puudub ja peale ülaltoodute ei ole teada võlgniku muid täitmata kohustusi. Kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad ülaltoodud võlgadele viivised ja intressid. Lisanduda võivad kohtutäiturite menetluskulude nõuded ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu - võlgasid on üle 33 554 euro, kuid puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud. Võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse.

§-s 22 lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Haldur nõustub võlgnikuga, et maksejõuetuseni viisid valed majandusotsused, sh abielu kestel võetud suhteliselt kõrge intressiga laenud, milliste tagastamine osutus võimatuks. Olukorda raskendasid abielulahutus ja halvenenud tervis. Puuduvad andmed, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Võlgnikul on küll lõpetamata abikaasade ühisvara jagamise kohtuvaidlus, kuid selle vaidluse tulemus ei ole täna teada. Isegi, kui pooled võlgniku tänaseks teadaolevatest võlgadest jääksidki varajagamise vaidluse tulemusel eksabikaasa kanda, siis see ei vähendaks võlgasid sedavõrd, et saaks vältida pankroti väljakuulutamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks üle 33 554 eurot, kuid vara puudub.

§ 86

lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud 3 andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks töötasuks 630 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks töötasuks 630 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4