KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-4398 Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2020, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviilasi R

§ 371lg 1 p 7 alusel.

Kostja on esitanud hageja vastu 22.09.2018 arbitraažikohtule nõude ruumide valduse üleandmiseks. Arbitraažikohtu nõukogu tegi 10.10.2018 otsuse vaidluse arbitraažikohtule allumise kohta. Arbitraažikohtule esitatud hagi hõlmab käesolevas asjas maakohtule esitatud hagi. Arbitraažikohtule esitatud hagi aluseks on see, et pooled pole üürilepingut pikendanud ja leping on lõppenud. Kuna hageja esitas hagi maakohtusse üürilepingu pikenemise tuvastamiseks, siis on hagi alus ja ese kattuvad. Maakohtu määrus ja selle põhjendused 5. Harju Maakohus keeldus 30.04.2019 määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis kostja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. 2

§ 371lg 1 p 7).

Määruskaebus

1. Hageja esitas 15.05.2019 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning võtta hagiavaldus menetlusse.
2. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus kontrollinud kõikide hagis esitatud nõuete lubatavust. Hageja esitas hagis kolm eraldiseisvat nõuet, maakohus võttis seisukoha ainult ühe osas (tuvastada üürilepingu pikenemine viieks aastaks). Ühegi hageja esitatud kolme nõude ese ei kattu kostja esitatud valduse üleandmise nõudega. Erinevad on nii taotletavad õiguslikud tagajärjed kui ka õiguskaitsevorm. Nõuetel on ka erinev alus. Veel vähem saab valduse üleandmise nõude põhjendamiseks esitatavatel faktilistel asjaoludel olla aga seost üürihinna suurusega või lahtiste lepingutingimuste kindlaksmääramisega.
3. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et lisaks väidetavale vahekohtu kokkuleppele sisaldub vaidluste lahendamise kokkuleppes ka Harju Maakohtu kohtualluvuse kokkulepe. Seetõttu puudub kohtul vaatamata võimalikule vahekohtu kokkuleppele alus hagi menetlemisest keelduda. Vaidluste lahendamise kokkuleppest ei tulene, et ühe poole valik pöörduda arbitraažikohtu poole piiraks või välistaks kuidagi teise poole õigust esitada oma nõuded Harju Maakohtule. Juhul kui kohus peaks tsiviilasjas nr 2-18-17058 leidma, et üldtingimuste punkt 24 on tervikuna tühine, allub asi Harju Maakohtule üldise kohtualluvuse sätete lausel. Teises kohtuasjas on vaidlustatud vahekohtu kokkulepe kehtivus (tsiviilasi nr 2-18-17058). Kohus ei saa käesolevas asjas keelduda hagi menetlemisest viitega vahekohtumenetlusele, mille aluseks oleva vahekohtu kokkuleppe kehtivuse küsimust kohus alles lahendab. Isegi kui kohus peaks leidma, et käesolevas asjas esitatud hagi menetlusse võtmine sõltub vahekohtumenetlusest ja seega ka vahekohtu kokkuleppe kehtivusest, tuleks hagiavaldus menetlusse võtta ja ära oodata lahend tsiviilasjas nr 2-18-
4. Vastus määruskaebusele
5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 30.04.2019 määruse tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 13.

§ 9

lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel anda tsiviilasja lahendamiseks vahekohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel 11.04.2008 sõlmitud äriruumi üürilepingu nr RAH-G215/G216 üldtingimuste p 24 sätestab, et juhul, kui pooled ei suuda kokkuleppele jõuda, siis lahendatakse küsimus Harju Maakohtus. Pooled nõustuvad sellega, et kumbki 3

§ 730

lg 1 alusel on vahekohtul õigus määrata oma pädevus ja seoses sellega lahendada ka vahekohtumenetluse kokkuleppe olemasolu ja kehtivuse küsimus. 23.07.2019 on arbitraažikohus teinud vaheotsuse, mille kohaselt on ta pädev lahendama kostja hagi ruumide üleandmiseks (I kd tl 91). Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on Tallinna Ringkonnakohus jätnud tsiviilasjas nr 2-19-12502 hageja taotluse vaheotsuse muutmiseks rahuldamata. Mis puudutab hageja viidet tsiviilasjale nr 2-1817058, siis ringkonnakohus märgib, et Kohtute Infosüsteemi andmetel on selles asjas jõustunud lõpplahend, millega keelduti hageja avaldust vahekohtu kokkuleppe kehtivuse vaidlustamiseks menetlusse võtmast. Vaidlust ei saa enam olla selles, et arbitraažikohus on pädev kostja hagi menetlema. 15.

§ 371

lg 1 p 7 järgi ei võta kohus hagi menetlusse, kui samade poolte vahel on sama eseme kohta samal alusel vahekohtumenetluses tehtud kehtiv lahend või kui toimub vahekohtumenetlus sellises asjas.

1. Kostja on pöördunud arbitraažikohtusse nõudega kohustada hagejat andma kostjale üle Rocca al Mare Kaubanduskeskuses asuvate ruumide valdus. Kostja nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud üürilepingust. Hageja on palunud käesolevas hagis tuvastada üürilepingu pikenemine 5-aastaseks perioodiks alates 01.10.2018 ning uus üürihinna määr 18,36 EUR/m
2. Lisaks on hageja palunud määrata vajadusel kindlaks üürilepingu lahtised tingimused seisuga 01.10.
3. Kostja tugineb arbitraažikohtule esitatud hagiavalduses sellele, et üürileping on alates 01.10.2018 lõppenud. Hageja tugineb maakohtule esitatud hagiavalduses asjaolule, et üürileping pikenes alates 01.10.
4. Seega on mõlema hagi puhul vaja lahendada küsimus, kas üürileping lõppes 01.10.2018 või hoopis pikenes.
5. Hageja tugineb maakohtule esitatud hagiavalduses üürilepingu punktile 10.3, mis sätestab, et üürnikul on õigus üürilepingu pikendamisele uueks 5 aastaseks üüriperioodiks, kui ta on informeerinud üürileandjat oma soovist kirjalikult vähemalt 6 kuud enne üürilepingu lõppemist, on täitnud korrektselt kõiki üürilepingu tingimusi ning pooled jõuavad kokkuleppele uutes üüritingimustes. Hageja märkis, et üürilepingu pikenemise eeldused on täidetud. Ainsana oli vajalik saavutada kokkulepe üüri uue määra osas, kuna muude tingimuste muutmist ei tõstatatud. Hageja on kostja pakutud uut üürimäära aktsepteerinud.
6. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt arbitraažikohtusse esitatud hagi hõlmab endas hageja hagiavalduses esitatud nõuete tuvastamist. Selleks, et hinnata hageja väidet üürilepingu pikenemise kohta, tuleb kindlaks teha, kas üürilepingu punkti 10.3 tingimused on täidetud. Sealhulgas tuleb kindlaks teha, kas on saavutatud kokkulepe üürilepingu uutes olulistes tingimustes (hageja hagiavaldusest järelduvalt oli oluliseks tingimuseks ka üüri uus suurus). Seega on hageja esitanud hagi, mille alus ja ese on oma olemuselt samasugune (olgugi vastassuunaline) sellele, mida lahendatakse pooltevahelises vaidluses arbitraažikohtus. Hageja on esitanud maakohtule nõuded, mis saavad olla hageja vastuväideteks arbitraažiasjas. Seega on maakohus põhjendatult keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 7 alusel. 4

§ 171lg 1).

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 5