) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
lg 2 ja § 553 lg 1 alusel läbi vaatamata.
lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus mh, kas määruskaebuse esitajal on kaevatava määruse peale kaebeõigus. Lapse iseseisvat kaebeõigust reguleerib
lg 1, mille järgi vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjade suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata. Praegu esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse lapsele määratud esindaja. Lapsele määrati esindaja
Samas ei anna see alust, et lapsele määratud esindaja saaks esitada alaealise piiratud teovõimega isiku esindajana määruskaebuse. Ta ei ole lapse seaduslik esindaja.
lg-s 1 sätestatud eeldust ei esine, sest iseseisva kaebeõiguse teostamiseks peab alaealine piiratud teovõimega isik olema vähemalt 14-aastane. Kuna lapsel ei olnud maakohtu määruse peale iseseisvat kaebeõigust, jättis ringkonnakohus
lg 1 ei kitsenda tsiviilkohtumenetlusteovõimetut isikut esindava isiku kaebeõigust, vaid laiendab vähemalt 14-aastase piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse tsiviilkohtumenetlusteovõimet ja võimaldab tal kaebuse esitada esindajast sõltumatult. Vanema hooldusõigus ei kehti neis lapsega seotud asjades, mille jaoks on määratud erieestkostja, samuti kohtuasjas, kus on määratud muu esindaja (PKS § 122 lg 1). Vanemate hooldusõigused ei kehti lapse suhtes ka praeguses kohtuasjas. Laps on oma vanematest kui seaduslikest esindajatest eraldiseisev menetlussubjekt. Talle laienevad kõik menetlusosalise õigused ja kohustused, sh õigus vaidlustada lahendeid. Ringkonnakohtu käsitluse kohaselt puuduks praeguses menetluses isik, kes võiks lapse nimel vaidlustada lahendi, mis ei ole lapse huvides.
lg 2 korras menetlusosalisele määratud esindaja kaebuse esitamise õigust kinnitab
lg 4 teine lause, mille kohaselt, kui esindaja on määratud üksnes ühe kohtuastme jaoks, on esindajal esindusõigus ka kaebuse esitamiseks selles kohtuastmes tehtud lahendi peale.
lg 2 alusel määratud esindaja kaebeõigust on Riigikohus järjepidevalt jaatanud (nt Riigikohtu
lg 1 p 2 ning § 695 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Määruskaebus tuleb rahuldada ja lapsele määratud esindaja maakohtu määruse peale lapse nimel esitatud määruskaebus tuleb saata
13. Ringkonnakohus jättis ekslikult lapsele määratud esindaja maakohtu määruse peale lapse nimel esitatud määruskaebuse
lg 2 ja § 553 lg 1 alusel läbi vaatamata, leides, et lapsele määratud esindajal ei olnud kaebeõigust. 13.1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause järgi on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) piiratud teovõime. Alaealisel on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ehk võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi (
ÜS § 7 lg-d 1 ja 2). Piiratud teovõime tõttu puudub alaealisel aga tsiviilkohtumenetlusteovõime ehk võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi (
lg 2 esimene lause).
lg 3 sätestab, et tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus tema seaduslik esindaja. PKS § 120 lg 1 esimese lause kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja.
lg 2 teise lause kohaselt võib vähemalt 15-aastane alaealine menetluses osaleda kõrvuti seadusliku esindajaga. 13.2.
lg 2 sätestab, et perekonnaasjas võib kohus määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule teda puudutavas menetluses esindaja, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvide kaitseks.
lg 5 esimese ja kolmanda lause järgi määrab kohus mh
lg-s 2 sätestatud juhul isiku huvide kaitseks tema esindajaks riigi õigusabi seaduses sätestatud korras advokaadi ning advokaadi määramisel ei kontrolli kohus täiendavalt riigi õigusabi saamise eeldusi. Maakohus määras praegu lapsele
lg-st 7 tuleneb, et kui menetluses esindab last selleks määratud esindaja, ei ole vanematel õigust menetluses last esindada. Riigikohus on selgitanud, et
lg-t 7 tuleb tõlgendada eelkõige koosmõjus
§-ga 219, mis reguleerib menetlusosalisele kohtu poolt esindaja määramist. Lisaks võib vanemate esindusõigus olla ka PKS § 120 lg 6 ja § 180 lg 1 p 3 järgi osas õigusvaidlustes välistatud, mistõttu tuleb lapse sellises õigusvaidluses esindamiseks määrata PKS § 209 järgi erieestkostja. Riigikohus rõhutas, et
novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-15, p 27). Eelnevast tulenevalt ei kehtinud vanemate hooldusõigus praeguses kohtuasjas ja vanematel ei olnud õigust last seaduslike esindajatena menetluses esindada. Üksnes lapsele määratud esindajal oli õigus last praeguses menetluses esindada (mh esitada
lg 1 p 10 alusel lapse nimel ringkonnakohtule maakohtu määruse peale määruskaebus). 13.3.
lg 1 kohaselt võib vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjade suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata. Viidatud säte reguleerib lapse iseseisvat kaebeõigust ning annab alaealisele, kes on vähemalt 14 aastat vana, õiguse teostada kaebeõigust paralleelselt teda kohtumenetluses esindava seadusliku esindajaga. Viidatud säte ei reguleeri aga lapsele määratud esindaja õigust esitada last esindades lapse nimel teda puudutava lahendi peale kaebus
lg 1 p 10 järgi.
lg-te 2 ja 4 ning § 222 lg 1 p 10 alusel oli lapsele määratud esindajal õigus esitada lapse nimel ringkonnakohtule maakohtu määruse peale määruskaebus, mistõttu jättis ringkonnakohus põhjendamatult kaebuse läbi vaatamata. 14. Menetluskulude jaotus jääb
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.