← Eesti

2-19-13540/43

Obsah (11)§ 664§ 553§ 219§ 692§ 701§ 644§ 201§ 202§ 217§ 222§ 173

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-13540 Määruse kuupäev Tartu, 1. aprill 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Kaupo Paal Kohtuasi M.T. avald

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

  1. Ringkonnakohus jättis
  2. detsembri
  3. a määrusega lapsele määratud esindaja määruskaebuse läbi vaatamata, menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Ringkonnakohus märkis, et rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt võttis maakohus ekslikult lapsele määratud esindaja määruskaebuse menetlusse, mistõttu tuleb see jätta

§ 664

lg 2 ja § 553 lg 1 alusel läbi vaatamata.

§ 664

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus mh, kas määruskaebuse esitajal on kaevatava määruse peale kaebeõigus. Lapse iseseisvat kaebeõigust reguleerib

§ 553

lg 1, mille järgi vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjade suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata. Praegu esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse lapsele määratud esindaja. Lapsele määrati esindaja

§ 219lg 2 alusel.

Samas ei anna see alust, et lapsele määratud esindaja saaks esitada alaealise piiratud teovõimega isiku esindajana määruskaebuse. Ta ei ole lapse seaduslik esindaja.

§ 553

lg-s 1 sätestatud eeldust ei esine, sest iseseisva kaebeõiguse teostamiseks peab alaealine piiratud teovõimega isik olema vähemalt 14-aastane. Kuna lapsel ei olnud maakohtu määruse peale iseseisvat kaebeõigust, jättis ringkonnakohus

§ 664lg 2 alusel määruskaebuse läbi vaatamata. 2

(4)2-19-13540 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 11. Laps esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohtu seisukohad lapsele määratud esindaja kaebeõiguse kohta vastuolus kehtiva õiguse ja kohtupraktikaga.

§ 553

lg 1 ei kitsenda tsiviilkohtumenetlusteovõimetut isikut esindava isiku kaebeõigust, vaid laiendab vähemalt 14-aastase piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse tsiviilkohtumenetlusteovõimet ja võimaldab tal kaebuse esitada esindajast sõltumatult. Vanema hooldusõigus ei kehti neis lapsega seotud asjades, mille jaoks on määratud erieestkostja, samuti kohtuasjas, kus on määratud muu esindaja (PKS § 122 lg 1). Vanemate hooldusõigused ei kehti lapse suhtes ka praeguses kohtuasjas. Laps on oma vanematest kui seaduslikest esindajatest eraldiseisev menetlussubjekt. Talle laienevad kõik menetlusosalise õigused ja kohustused, sh õigus vaidlustada lahendeid. Ringkonnakohtu käsitluse kohaselt puuduks praeguses menetluses isik, kes võiks lapse nimel vaidlustada lahendi, mis ei ole lapse huvides.

§ 219

lg 2 korras menetlusosalisele määratud esindaja kaebuse esitamise õigust kinnitab

§ 219

lg 4 teine lause, mille kohaselt, kui esindaja on määratud üksnes ühe kohtuastme jaoks, on esindajal esindusõigus ka kaebuse esitamiseks selles kohtuastmes tehtud lahendi peale.

§ 219

lg 2 alusel määratud esindaja kaebeõigust on Riigikohus järjepidevalt jaatanud (nt Riigikohtu

  1. jaanuari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-16;
  3. mai
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-16). KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 692

lg 1 p 2 ning § 695 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Määruskaebus tuleb rahuldada ja lapsele määratud esindaja maakohtu määruse peale lapse nimel esitatud määruskaebus tuleb saata

§ 701lg 3 teise lause alusel samale ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

13. Ringkonnakohus jättis ekslikult lapsele määratud esindaja maakohtu määruse peale lapse nimel esitatud määruskaebuse

§ 644

lg 2 ja § 553 lg 1 alusel läbi vaatamata, leides, et lapsele määratud esindajal ei olnud kaebeõigust. 13.1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause järgi on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) piiratud teovõime. Alaealisel on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ehk võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi (

§ 201lg 2 esimene lause, Ts

ÜS § 7 lg-d 1 ja 2). Piiratud teovõime tõttu puudub alaealisel aga tsiviilkohtumenetlusteovõime ehk võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi (

§ 202

lg 2 esimene lause).

§ 217

lg 3 sätestab, et tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus tema seaduslik esindaja. PKS § 120 lg 1 esimese lause kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja.

§ 202

lg 2 teise lause kohaselt võib vähemalt 15-aastane alaealine menetluses osaleda kõrvuti seadusliku esindajaga. 13.2.

§ 219

lg 2 sätestab, et perekonnaasjas võib kohus määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule teda puudutavas menetluses esindaja, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvide kaitseks.

§ 219

lg 5 esimese ja kolmanda lause järgi määrab kohus mh

§ 219

lg-s 2 sätestatud juhul isiku huvide kaitseks tema esindajaks riigi õigusabi seaduses sätestatud korras advokaadi ning advokaadi määramisel ei kontrolli kohus täiendavalt riigi õigusabi saamise eeldusi. Maakohus määras praegu lapsele

§ 219lg-te 2 ja 5 kohaselt esindaja, kuna leidis, et see on vajalik lapse huvide kaitseks (I kd, tl 17 pöördel). 3

(4)2-19-13540 PKS § 122 lg 1 järgi ei kehti vanema hooldusõigus mh kohtuasjas, kus on määratud muu esindaja.

§ 217

lg-st 7 tuleneb, et kui menetluses esindab last selleks määratud esindaja, ei ole vanematel õigust menetluses last esindada. Riigikohus on selgitanud, et

§ 217

lg-t 7 tuleb tõlgendada eelkõige koosmõjus

§-ga 219, mis reguleerib menetlusosalisele kohtu poolt esindaja määramist. Lisaks võib vanemate esindusõigus olla ka PKS § 120 lg 6 ja § 180 lg 1 p 3 järgi osas õigusvaidlustes välistatud, mistõttu tuleb lapse sellises õigusvaidluses esindamiseks määrata PKS § 209 järgi erieestkostja. Riigikohus rõhutas, et

§ 217lg 7 kehtib eelkõige neil juhtudel (Riigikohtu 17.

novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-15, p 27). Eelnevast tulenevalt ei kehtinud vanemate hooldusõigus praeguses kohtuasjas ja vanematel ei olnud õigust last seaduslike esindajatena menetluses esindada. Üksnes lapsele määratud esindajal oli õigus last praeguses menetluses esindada (mh esitada

§ 222

lg 1 p 10 alusel lapse nimel ringkonnakohtule maakohtu määruse peale määruskaebus). 13.3.

§ 553

lg 1 kohaselt võib vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjade suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata. Viidatud säte reguleerib lapse iseseisvat kaebeõigust ning annab alaealisele, kes on vähemalt 14 aastat vana, õiguse teostada kaebeõigust paralleelselt teda kohtumenetluses esindava seadusliku esindajaga. Viidatud säte ei reguleeri aga lapsele määratud esindaja õigust esitada last esindades lapse nimel teda puudutava lahendi peale kaebus

§ 222

lg 1 p 10 järgi.

§ 219

lg-te 2 ja 4 ning § 222 lg 1 p 10 alusel oli lapsele määratud esindajal õigus esitada lapse nimel ringkonnakohtule maakohtu määruse peale määruskaebus, mistõttu jättis ringkonnakohus põhjendamatult kaebuse läbi vaatamata. 14. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

  1. Kuna laps oli vabastatud menetlusabi korras kautsjoni tasumisest, ei ole vaja talle ka kautsjonit kaebuse rahuldamise tõttu tagastada.
  2. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja Anti Aasmaa esitas Riigikohtule taotluse, mille kohaselt palub lapsele Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest OÜ-le Anti Aasmaa Advokaadibüroo mõista riigieelarvest välja koos km-ga 243 eurot (2,5 tundi × 54 eurot × 1,5 × 1,2). Taotluse kohaselt oli osutatud riigi õigusabi seotud järgmiste toimingutega: ringkonnakohtu määrusega tutvumine 0,5 tundi ja määruskaebuse koostamine 2 tundi. Kolleegium leiab, et lapsele määratud esindaja taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu saamiseks tuleb riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-de 22 ja 23 ning justiitsministri
  3. juuli
  4. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 2 lg 4 ja § 10 lg 3 alusel rahuldada. Kolleegium määrab lapsele määratud esindaja riigi õigusabi tasu suuruseks km-ga 243 eurot. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Kull, Peeter Jerofejev, Kaupo Paal 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.