Obsah (13)

§ 371§ 208§ 667§ 659§ 664§ 205§ 207§ 660§ 390§ 3401§ 173§ 696§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-817 Määruse tegemise aeg ja koht 11.03.2020, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu ja Mati Maksing Kohtuasi XX hagi YY

§ 371

lg 2 p 2 alusel, jättis rahuldamata hagi tagamise taotluse ja jättis menetluskulud hageja kanda. 6. Maakohus märkis, et hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt kuuluvad täiteasjas nr 026/2019/2052 täitmisele nii CC elatise võlgnevus kui ka YY elatise võlgnevus ja seega on sissenõudjateks CC (seadusliku esindaja YY kaudu) ja YY. Kohus selgitas, et käesoleval juhul tuleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada mõlema sissenõudja vastu (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1). Kuna hageja esitas hagi üksnes ühe sissenõudja vastu, siis ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. 2

§ 208lg-st 2 tulenevalt määrab kostjate ringi hageja, mitte kohus.

Kohus võib juhtida hageja tähelepanu asjaolule, et tema esitatud haginõude sisuliseks läbivaatamiseks on vajalik veel mõne isiku kaasamine kostjana, kuid igal juhul ei saa see olla aluseks hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Viidatud sätte kohaselt on hagejal õigus taotleda täiendava kostja kaasamist kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus. Seega, kui hageja eksib kostjate ringi määramisega, siis on tal seda võimalik esimese astme menetluse jooksul teha ja puudub vajadus sellel põhjusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda.

1. Hageja on endiselt seda meelt, et CC kostjana kaasamine ei ole vajalik, kuivõrd vaidlusalune õigussuhe on hageja kui elatist maksma kohustatud isiku ja kostja kui isiku, kelle arveldusarvele elatis tuleb tasuda, vahel. Kostja on kohustatud pidama õiget arvestust tasutud ja tasumata elatise suuruse üle. CC ei saa oma isikuomanduste tõttu olla isikuks, kes võiks vastutada tema elatise tasumise võlgnevuse õige arvestuse eest.
2. Ka täitmisavalduse ja täitmisteate järgi on sissenõudjaks märgitud üksnes kostja, kes taotles sundsissenõudmist elatise võlgnevuses, mis hageja arvates on juba tasutud.
3. Isegi, kui hageja peaks hiljem pidama vajalikuks CC kaaskostjana kaasamist, siis

§ 208lg 2 kohaselt on tal võimalik seda menetluse käigus teha.

1. Hageja taotles sundtäitmise lubamatuks tunnistamist mitte üksnes CC ülalpidamiseks makstava elatise võlgnevuse sissenõudmises, vaid ka kostja enda ülalpidamiseks väljamõistetud elatise osas. Selles õigussuhtes CC osaline olla ei saa, kuid kohus keeldus hagiavaldust menetlusse võtmisest tervikuna. Menetluse edasine käik
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. jättis rahuldamata ja edastas Määruse põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast (maakohtu määruse resolutsiooni p 1) ja jaotas menetluskulud, ning

657 lg 1 p 1 ja

§ 659

alusel muutmata osas, milles maakohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse

§ 664

lg 2 alusel läbi vaatamata osas, milles vaidlustati hagi tagamata jätmist, kuna seadus ei sätesta sellele määruskaebuse esitamise võimalust. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 3

§ 371

lg 2 p 2 alusel saab kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel saab kohus lähtuda hageja poolt esiletoodud asjaoludest ja hageja nõudest.

1. Hageja esitas hagi, milles taotles täiteasjas nr 026/2019/2052 sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamist nii CC kui ka kostja kasuks väljamõistetud elatise summade osas. Samuti on hagi asjaoludest ja eseme sõnastusest arusaadav, et hageja soovib tsiviilasjas nr 2-19-9906 kahe erineva isiku kasuks elatise väljamõistmise kohta tehtud tagaseljaotsuse sundtäitmist osaliselt välistada. Samas võis hagi pealdisest välja lugeda, et hagi esitati üksnes ühe sissenõudja vastu. Maakohus palus hagejal selgitada, kes on kostjateks, kuid hageja seda ei teinud.
2. Maakohus leidis, et kui hagi ei ole esitatud mõlema sissenõudja vastu ja maakohtu 20.01.2020 määruses osundatud puudused hagiavalduses on kõrvaldamata, ei ole hagejal võimalik esitatud hagiga oma eesmärki saavutada (

§ 371lg 2 p 2).

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kui hageja soovib sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamist nii CC kui ka kostja kasuks väljamõistetud elatiste summade osas, siis tuleb TMS § 221 lg-st 1 tulenevalt esitada hagi mõlema isiku vastu. Asjaolud, et täitemenetluse algatamiseks on täitmisavalduse (tl 38) teinud üksnes kostja ja ka kohtutäitur on täitmisteates (tl 6) märkinud sissenõudjaks ainult kostja, ei muuda fakti, et täiteasjas nr 026/2019/2052 sundtäidetakse kahe erineva sissenõudja kasuks väljamõistetud elatise võlgnevusi. Ringkonnakohus möönab, et formaalselt oleks pidanud kostja CC seadusliku esindajana esitama kohtutäiturile täitmisavalduse ka oma alaealise lapse eest. Nimetatule oleks pidanud tähelepanu juhtima juba kohtutäitur, kes täitemenetluse algatas. Eeltoodu ei tähenda, et CC ei ole sissenõudja. Ekslik on määruskaebuse seisukoht, et CC ei saa tulenevalt oma vanusest olla sissenõudja ega kostja käesolevas asjas. Isik, kelle kasuks on kohtuotsusega võlgnevus välja mõistetud, on täitemenetluses sissenõudja sõltumata oma vanusest.
2. Vastavalt

§ 205lg-le 2 on hagimenetluses kostjaks isik, kelle vastu on hagi esitatud.

Seega otsustab hageja, kelle vastu ta hagi esitab.

§ 371

lg 2 p 2 ei sätesta hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena hagi esitamist vale kostja vastu (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p-d 13, 14; 01.11.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-8446, p 10). Hagis esiletoodud asjaoludest ja hagi nõudest tulenevalt peab hageja esitama oma eesmärgi saavutamiseks hagi mõlema sissenõudja vastu. Hageja ei ole hagiavalduse päisesse märkinud kostjaks CC, kuid nõudepunktist nähtuvalt soovib hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ka CC kasuks tehtud otsuse osas. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hagi menetlusse võtmisest võis keelduda põhjusel, et hagiavalduse pealdises oli märgitud kostjana ainult üks sissenõudja. Kui maakohus saab hagi nõudepunktist aru, kelle vastu soovib hageja hagi esitada ja see isik on selgelt tuvastatav, siis ei ole hagi menetlusse võtmata jätmine põhjendatud. 22. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu, et mõlema sissenõudja osas on täitmisel eraldi võlgnevused. Seega osaleks praegusel juhul kumbki kostja hageja suhtes menetluses iseseisvalt (

§ 207lg 2), s.t kostjad ei oleks hageja suhtes vältimatud kaaskostjad 4

§ 207lg 3 mõttes.

Maakohus ei saanud igal juhul keelduda hagi menetlusse võtmisest mõlema kostja osas, vaid seda võis kaaluda üksnes CC vastu esitatud nõude osas. Samas on hageja õigesti määruskaebuses märkinud, et

§ 208

lg 2 järgi võib kohus, kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud.

1. Seega ei ole hagi õiguslikult perspektiivitu ja maakohus ei saanud hagiavaldust jätta määruses toodud põhjustel menetlusse võtmata, mistõttu tuleb vaidlustatud määrus selles osas tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Hageja vaidlustab maakohtu määruse ka osas, milles kohus jättis vaidlustatud määrusega rahuldamata hagi tagamise avalduse. Vastavalt

§-le 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui

-i 65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud (

§ 660

lg 1).

§ 390

lg 1 ei võimalda esitada määruskaebust määruse peale, millega jäeti hagi tagamata. Ringkonnakohus kontrollib menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata (

§ 664lg 1).

Kuna maakohus võttis määruskaebuse hagi tagamata jätmise osas ekslikult menetlusse, jätab ringkonnakohus selles osas määruskaebuse läbi vaatamata

§ 664lg 2 alusel.

25. Hageja on palunud ringkonnakohtul hagi menetlusse võtta. Kolleegium selgitab, et hagiavalduse menetlusse võtmine ei ole ringkonnakohtu pädevuses. Hagi menetlusse võtmiseks on vajalik kontrollida hagi menetlusse võtmise muude eelduste täidetust ning hagi menetlusse võtmine eeldab täiendavaid menetlustoiminguid, mida ringkonnakohtul ei ole võimalik teha. Vajadusel saab maakohus

§ 3401lg 1 järgi anda hagejale uue tähtaja hagi nõude või kostjate täpsustamiseks.

Seega tuleb asi saata maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Seega rahuldatakse määruskaebus osaliselt. 26.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 27. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse tühistamise peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (

§ 696lg 1).

Määruskaebuse läbi vaatamata jätmise osas saab määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule (

§ 427koosmõjus §-ga 659). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing 5