lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. Pankrotivara on müüdud (välja arvatud üks väheväärtuslik kinnistu mille müümist haldur jätkab ka peale pankrotimenetluse lõppemist) ja jaotiste alusel on raha välja makstud ning eeltoodust tulenevalt esitab haldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande. Pankrotitoimkond on andnud oma kooskõlastuse lõpparuande esitamiseks.
lg 1 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võib esitada vastuväite vastavalt
Sellekohane teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.02.2020 (lisa 1).
lg 1 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest ja pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse ja halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes ja tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust (
lg 2 laused 1 ja 2).
lg 5 laused 1 ja 2 sätestavad, et kohus määrab haldurile tasu pankrotiseaduse § 65-1 lõikes 1 nimetatud alammääras ja alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul.
lg 5-1 kohaselt 3 kohus võib määrata haldurile käesoleva seaduse § 65-1 lõikes 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära, kui: 1) pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane; 2) haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi; 3) kohus peab seda põhjendatuks. Haldur viis käesolevas menetluses läbi ja osales esimesel võlausaldajate üldkoosolekul ja nõuete kaitsmise koosolekul, tegeles nõuete kontrollimisega, suhtles võlgniku, võlausaldajate ja pankrotitoimkonnaga, koostas esialgse jaotusettepaneku ning muud pankrotimenetluses esitamisele kuulunud aruanded (nt § 132 , § 66 lg 1 ja § 165 alusel esitatud aruanded) ja käesoleva aruande. Käesolevas menetluses oli pankrotivara väärtus suur (vara müügist on pankrotivarasse käesolevaks ajaks laekunud kokku 1 710 090 eurot) ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ei ole alammäära kohaldamine halduri ja pankrotitoimkonna hinnangul õiglane. Eesti Vabariik tegi 02.10.2018 algselt x kinnistu ja x kinnistu eest ostupakkumise summas 621 000 eurot. Haldur seejärel kooskõlastatult pankrotitoimkonnaga tellis viidatud kinnistute osas ise täiendavad hindamisaktid ning seejärel peetud läbirääkimiste tulemusel ostis Eesti Vabariik need kinnistud lõpuks hinnaga 1 033 000 eurot. Halduri tegevuse tulemusel laekus seega pankrotivarasse 412 000 eurot rohkem. Haldur osales haldusasja nr 3-17-1047 menetluses võlgniku kui kolmanda isiku seadusliku esindajana (vaidlus läbis kõik 3 kohtuastet- OÜ x kaebus võeti Tallinna Halduskohtu menetlusse 15.06.2017 määrusega ja Riigikohtu 11.10.2019 kohtuotsusega jäeti OÜ x kassatsioonkaebus rahuldamata. Selle tulemusel jõustus Tallinna Halduskohtu 13. novembri 2018. a otsus haldusasjas nr 3-17-1047 millega jäeti x OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.11.2016 intressinõude nr 133/184752 tühistamise nõudes rahuldamata. Niisamuti haldur osales kostjana tsiviilasja nr 2-17-7886 (x OÜ hagiavaldus R Ki (pankrotis) pankrotihalduri Martin Pärna ja x AS Eesti filiaali vastu nõude tunnustamiseks R Ki (pankrotis) pankrotimenetluses) menetluses. Vaidlus lõppes kompromissi kinnitamisega ja selle tulemusel vähenes võlausaldaja x OÜ võlgniku suhtes esitatud nõue 562 914,51 euro võrra. Haldur osales oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel varem mainitud kohtuvaidlustes ega kasutanud täiendavalt õigusabi. Käesolevas menetluses on halduri tasu arvestamise aluseks oleva pankrotivara suurus 1 710 090 eurot. Pankrotihaldur Martin Pärn palub tema halduri tasuks määrata 65 838 eurot, millele lisandub käibemaks 13 167,60 eurot ehk kokku 79 005,60 eurot, millest esialgne tasu kogusummas 20 538,72 eurot (sisaldab käibemaksu summas 3423,12 eurot) kuulub tasaarvestamisele pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga.
-1 lg 4 järgi halduri tasu suurus ei või olla väiksem kui 1% pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest ning halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast.
-1 lg 3 kohaselt halduri tasu ülemmäär pankrotivaralt, mille suurus ületab 640 000 eurot, on kuni 5% pankrotivarast. Halduri tasule lisandub käibemaks. Haldur palub endale tasu määrata alammäära ja ülemäära vahelises suuruses ehk 3,85% ulatuses. 4 Halduri hinnangul on pankrotimenetluse mahtu, müüdud vara koosseisu ja müügi tulemit arvestades põhjendatud võtta halduri tasu arvutamisel aluseks 3,85% pankrotivarast s.o summaliselt 65 838 eurot, millele lisandub käibemaks 13 167,60 eurot, ehk kokku 79 005,60 eurot. Varasemalt haldurile määratud esialgseid halduri tasusid (2tk, tasude summa on 17 115,60 eurot millele lisandus käibemaks 3423,12 eurot ehk kokku 20 538,72 eurot) arvesse võttes tuleb sellisel juhul täiendavalt haldurile tasuna välja maksta 48 722,40 eurot, millele lisandub käibemaks 9744,48 eurot, ehk kokku 58 466,88 eurot. Esialgsed tasud summas 17 115,60 eurot, millele lisandus käibemaks 3423,12 eurot, ehk kokku 20 538,72 eurot kuuluvad tasaarvestamisele pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Nähtuvalt pankrotitoimkonna otsuse punktist 2 (vt lisa 2) pankrotitoimkond toetab käesoleval juhul pankrotihaldurile alammäärast suurema tasu maksmist, sest pankrotivara väärtus on suur, pankrotihaldur on aktiivselt panustanud vara võõrandamisel müügitulu maksimeerimisse ning samuti on panustanud menetluse kestel iseseisvalt erinevatesse (kohtu)vaidlustesse pidamata vajalikuks kaasata täiendavalt välist õigusabi ega teha muid kulutusi pankrotipesale. Pankrotitoimkonna arvamusel võib seega pankrotihaldur Martin Pärn´a halduri tasuks määrata 65 838 eurot, millele lisandub käibemaks 13 167,60 eurot ehk kokku 79 005,60 eurot, millest esialgne tasu summas 20 538,72 eurot (sisaldab käibemaksu summas 3423,12 eurot) kuulub tasaarvestamisele pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Võlgniku AS SEB Pank arvelduskontol nr xxx on 261 681,66 eurot, AS Swedbank arvelduskontol nr xxx on 22,83 eurot ja arvelduskontol nr xxx on 40,11 eurot. Eeltoodust piisab halduri tasu ja kulude hüvitamiseks. Pankrotitoimkonna liikmete tasu - pole otsustatud maksta. Ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused- 2568 eurot kinnitatud pankrotimäärusega- tasutud pankrotivara arvelt. Halduri tehtud vajalikud kulutused: -Internetipanga ülekandekulud summas 14,38 eurot (millest kulud summas 0,86 eurot lisanduvad peale halduri tasu ning kulude väljamaksmist ja maksude tasumist). - Infopäringud kinnistusraamatust kokku 16 eurot (millest 8 eurot tasutud halduri omavahenditest). - xxx KÜ-le on tasutud 366,96 eurot pankrotivaraks olnud kinnistuga registriosa numbriga x, asukohaga x, Tallinn (parkimiskoht) seoses perioodi eest alates 19.11.2016 kuni vara müügini. - x AS-ile on tasutud kokku 89,98 eurot kinnistu registriosa numbriga x, asukohaga x, müügikuulutuse eest portaalis www.city24.ee. - x OÜ-le on tasutud kokku 89,98 eurot kinnistu registriosa numbriga x, asukohaga x, müügikuulutuse eest portaalis www.kv.ee. - Riigilõiv seoses x, Tallinn, kinnistu müügiga 16 eurot. - Notaritasu seoses x, Tallinn, kinnistu müügiga 92,80 eurot. - Maakleritasud x OÜ-le kinnistute (x) müügivahenduse eest kokku 966 eurot. - Riigilõiv seoses x, kinnistu müügiga 32 eurot. - Notar Tea Türnpuu notaritasu seoses x, kinnistu müügiga 168,82 eurot. 5 - Notar Aivar Mesikäpp notaritasu seoses ärakirja valmistamine ja väljastamine 16,44 eurot. - Notar Triin Lekk notaritasu 41,48 eurot. - x OÜ tasu x ja x hindamise eest 3000 eurot. - Osaühing Kinnisvaraekspert tasu x hindamise eest 1080 eurot. - Notar Priidu Pärna notaritasu 56,09 eurot. - Tulumaks intressidelt 16,62 eurot AS SEB Pank. - Kohtutäitur Elin Vilippus täitekulud 954 eurot (hüvitatud kolmanda isiku poolt). Kõigi ülaltoodud halduri tehtud vajalike kulutuste suurus on 7017,55 eurot. Massikohustuste kandmise ja halduri tehtud kulud on heaks kiitnud ka pankrotitoimkond (vt lisa 2 p 3). Summas 9202,90 eurot on massikohustused ja halduri tehtud kulud juba kinnitatud 12.10.2018 kohtumäärusega.
lg 3 kohaselt jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotiseaduse § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa- § 11 alusel tasutud deposiit summas 2000 eurot on tagastatud Advokaadibüroole Pohla & Hallmägi 14.02.2018 kohtumääruse alusel ja § 30 alusel deposiidina makstud summa puudub.
12. Halduri vabastamine
lg 3 alusel pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks ei ole pankrotivara täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb esitada hagi või on kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri vabastamata ja sel juhul jätkab haldur oma ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist. 7 Arvesse võttes, et käesolevaks ajaks on veel müümata üks pankrotivaraks olev kinnistu ning samuti seda, et halduril on vaja deklareerida ja tasuda 2019.a. müüdud kinnisvara osas tulumaks, tuleb käesoleval ajal jätta haldur vabastamata. 13. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnikul on oma võlausaldajate ees pankrotimenetluses tunnustatud ja täitmata kohustusi kogusummas 8 670 646,17 eurot.
lg 1 lause 1 järgi tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega ja avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Võlgnik esitas kohustustest vabastamise avalduse võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks.
lg 2 sätestab, et avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Halduri hinnangul vastab võlgniku avaldus
lõikes 2 sätestatud nõuetele.
lg 1 lause 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankrotiseaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
lg 2 sätestab alused, millele tuginedes võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Haldurile teadaolevalt käesoleval juhul selliseid aluseid ei esine. Haldur on eelnevalt võlgnikku teavitanud, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Allakirjutanule teadaolevalt võlgnikul 3 alaealist ülalpeetavat (last) ja seega on võlgniku mittearestitava sissetuleku suurus ühes kuus 2020. aastal eelduslikult 1168 eurot vastavalt TMS § 132. Kohustustest vabastamise menetluses võib võlgnik täiendavalt endale jätta tema mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetulekust 25 protsenti.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlgnik soovib võimalusel ise täita usaldusisiku kohustusi.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi ning sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Halduri hinnangul suudab R K usaldusisiku kohustusi ise täita. 14. Ettekanne kohtule ja pankrotitoimkonnale vastavalt
lg 1 ja 2 Harju Maakohtu 18.11.2016 kohtumäärusega kuulutati välja R K’i (isikukood x, elukoht Tartu mnt 73-11, 10115 Tallinn, edaspidi võlgnik) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Martin Pärn.
lg 1 kohaselt kui pankrotimenetlust ei ole lõpetatud kahe aasta jooksul pärast pankroti väljakuulutamist, esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule ettekande, milles märgib: 1) põhjused, miks pankrotimenetlust ei ole lõpule viidud; 8 2) andmed müüdud ja müümata pankrotivara kohta; 3) andmed pankrotivara valitsemise kohta.
lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekande esitab haldur iga järgneva kuue kuu järel kuni pankrotimenetluse lõpetamiseni. Eelmise aruande vastavalt
1) Põhjused, miks pankrotimenetlust ei ole varasemalt lõpule viidud Pankrotimenetlust ei ole varasemalt lõpule viidud, sest nõude tunnustamise vaidlus Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu intresside nõude osas summas 1 700 773,22 eurot lõppes alles Riigikohtu 11.10.2019 kohtuotsusega. 2) Andmed müüdud ja müümata pankrotivara kohta Müüdud pankrotivara: vt lõpparuande punkt
) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur esitas kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluse käigus tuvastanud vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku pankrotimenetluses haldur kriminaal- või täitemenetluse alustamiseks avaldusi esitanud ei ole. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab
Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. 9 Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud.
kohaselt on käesolev kohtumäärus ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud rahuldamata, täitedokumendiks pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks ei ole pankrotivara täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb esitada hagi või on kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri vabastamata ja sel juhul jätkab haldur oma ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Arvesse võttes, et käesolevaks ajaks on veel müümata üks pankrotivaraks olev kinnistu ning samuti seda, et halduril on vaja deklareerida ja tasuda 2019.a. müüdud kinnisvara osas tulumaks, tuleb käesoleval ajal jätta haldur vabastamata.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt
lg 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu
lg 1-3 alusel.
lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Kohus leiab, et halduri tasu lõpparuandes toodud ulatuses kinnitamine ei riku võlausaldaja ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega. Pankrotihaldur on palunud tema tasu kanda büroo arveldusarvele, mille kaudu ta tegutseb.
lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub halduri tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et halduri tasu on põhjendatud ja kuulub taotletud ulatuses väljamõistmisele võlgnikult.
lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus kinnitab pankrotimenetluse kulud lõpparuandes taotletud ulatuses. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 10
lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. Kohus leiab, et algatada tuleb R K’i füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku R K’i ennast täitma usaldusisiku kohustusi. /digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.