← Eesti

2-20-3130/3

Obsah (8)§ 3§ 424§ 423§ 371§ 426§ 173§ 168§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Uritam Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-3130 Tsiviilasi KEREV Invest OÜ hagi E M B-C’i vastu võla nõudes Menetl

§-le 3 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja leidis, et olukorras, kus hageja soovib enne hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamist hagiavalduse tagasi võtta, tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuna ei ole

§ 3tähenduses tsiviilasja.

Hageja leidis, et lähtudes eeltoodust saab kohus keelduda käesoleva hagiavalduse menetlusse võtmisest. 1 Kohutmääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse (

§ 424lg 2).

Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas

§ 423lg 1 p-ga 2 hagi läbi vaatamata.

Kooskõlas

§ 424

lõikega 3 toimetatakse kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Kohus märgib, et käesolevas asjas esitas hageja hagi tagasivõtmise avalduse enne hagiavalduse menetlusse võtmist ja seega pole hagi tagasivõtmiseks kostja nõusolek vajalik. Kohus leiab, et ekslik on hageja seisukoht, mille kohaselt hagi tagasivõtmisel enne hagi menetlusse võtmist saab kohus keelduda hagi menetlusse võtmast. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on

§ 371lg-tes 1 ja 2 sätestatud ammendavalt.

Kuna hagis ei ole selliseid puudusi, mis võimaldaksid kohtul mõnel

§-s 371 sätestatud alusel koheselt (so ilma hagiavalduse käiguta jätmist) keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest ja hageja on võtnud hagi tagasi, siis lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks

§ 424lg 1 ja § 423 lg 1 p 2, jätab kohus käesoleva hagi läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et

§ 426

lg-st 1 tulenevalt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt

§ 168

lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuna

§ 168

lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.