lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
lg 1 alusel teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saata kohtumäärus pankrotihaldurile, pankrotivõlgnikule ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni p 6 osas täitmiseks. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud A. B. esitas 15.04.2019 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale avalduse pankroti väljakuulutamiseks, mille kohus jättis käiguta. Võlgnik kõrvaldas avalduses esinenud puudused 28.04.2019. Pankrotiavalduse kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja ta on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik palub välja kuulutada enda pankroti ning on palunud algatada enda suhtes ka kohustustest vabastamise menetluse. Viru Maakohtu 06.05.2019 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule pankrotiseaduse (
) § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks. Ajutise halduri aruanne Pankrotihaldur esitas 22.05.2019 kohtule aruande. Esitatud aruande kohaselt on võlgnik vallaline ning rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul kolm alaealist järeltulijat, kellest kaks elavad koos võlgnikuga ja ühele lapsele on välja mõistetud elatis. Kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnistuid ei kuulu. Võlgniku elukohana rahvastikuregistris märgitud xxx xx-xx xxx kuulub võlgniku omandisse. Korteriomand on omandatud 10.08.2018 ning samast ajast on vara koormatud hüpoteegiga 3000 eurot J. S. kasuks. Hüpoteegipidaja oli kinnistusraamatu andmetel korteriomandi eelmine omanik. Kinnistusraamatu III jakku on kantud käsutamise keelumärge kohtutäitur Natalja Malahhova kasuks. Ajutine haldur on seisukohal, et korterihind on ca 2000 – 3000 eurot juhul, kui võlgnik pole vara seisukorra parandamisse panustanud rahalisi vahendeid. Mannteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: Swedbank nr xxxxxxxxxx, mille saldo on 0,20 eurot. Kontole pole laekunud võlgnikule mingit tulu, v.a. 2 eurot Töötukassalt novembris 2018.a. Teadaolevalt käib võlgnik tööl ning talle makstakse töötasu, kuid tema enda kontol laekumised puuduvad. Teistes krediidiasutustest kehtivad lepingulised seosed puuduvad. Pensionikeskuse andmetel on isik liitunud kohustusliku kogumispensioniga alates 1.01.2004. Maksu- ja Tolliamet’i andmetel on 2018.a. novembris saanud võlgnik tulu xxx xxx OÜ-st ja 2018.a. detsembris AS-st xxx xxx. Mõlemal juhul on tasu alla 100 euro. 2019.a. jaanuaris, veebruaris on tulu deklareerinud xxx xxx ja Haigekassa. Alates 2019.a. aprillist on tulu xxx xxx AS-st. Viimane tasu on võrreldes eelmistega suurim, kuid jääb alla kehtiva miinimumtasu. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule kuulub korteriomand, mille väärtus on ca 2000 eurot. Rahalised vahendid ja muu likviidne vara puudub. Võlgniku kohustusteks on: pandiga tagatud nõue- J. S., korteri ostuhinna võlgnevus summas 1450 eurot, lisanduvad viivised. Nõue tagatud hüpoteegiga korteriomandile xxx xx-xx xxx. Pandiga tagamata nõuded- kohtutäiturite menetluses on käesoleval ajal 6 pandiga tagamata nõuet. Registri 2
lg 11 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine
Ajutine haldur andis nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina ning palus mõista välja ajutise halduri tasu riigi vahenditest summas 396 eurot, millele lisandub käibemaks. 28.05.19 kohtuistung Kohus määras: anda avaldajale täiendav tähtaeg seisukoha võtmiseks, so kas avaldaja soovib avalduse juurde jääda või avaldusest loobuda. Avaldajal tuli kohtule enda seisukoht teatada hiljemalt 11.06.2019. Võlgnik on edastanud kohtule 11.06.2019 teate selle kohta, et soovib enda pankroti väljakuulutamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgniku seletuste kohaselt ei ole tal rahalisi vahendeid, et võetud kohustusi täita. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi vähemalt 13 726,76 euro ulatuses. Pankroti väljakuulutamisel eelviidatud summa suureneb, kuna võlausaldajad saavad esitada nõuded, kus esitatakse ka kõrvalnõuete täpsustatud summad. Võlgnikule kuulub korteriomand, mille väärtus on ca 2000 eurot. Rahalised vahendid ja muu likviidne vara puudub. Kuigi sellega on tuvastatud, et võlgniku kohustused ületavad tema vara, siis käesolevas asjas puudub alus menetluse 3
lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine pankrotihaldur ega ka kohus ei ole
Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et A. B. on maksejõuetu, tema maksejõuetus on püsiva iseloomuga ning seetõttu kuulutab välja füüsilise isiku A. B. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankroti. Võlgnik ei ole avaldanud vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab A. B. pankrotimenetluses pankrotihalduriks Tiia Kalaus`e. Kohus määrab
lg 6 alusel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 26.06.2019 kell 11:00 Jõhvi kohtumaja saalis nr 4. Üldkoosolek toimub videoistungi vahendusel, haldur viibib Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Kohus selgitab, et tulenevalt
sätestatust pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Menetluskulud (ajutise halduri tasu)
lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 396 eurot, millele lisandub käibemaks.
lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 4
lg 3).
lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse pankrotihalduri tasu määramiseks. Haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks A. B. pankrotiavalduse menetluses ajutise haldurina tööd 5,8 tundi ja teinud kulutusi (lisatud ajutises pankrotimenetluses tehtud tööde ja kulutuste arvestus). Kohus mõistab võlgnikult välja halduri tasu summas 396 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79, 20 eurot, kokku 475, 20 eurot ning määrab ajutise halduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest CiviLex OÜ (registrikood 12088721) arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.