← Eesti

1-19-3297/32

Obsah (7)§ 199§ 266§ 64§ 68§ 121§ 56§ 54

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.09.2019.a, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-3297 (19231500491) Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Koh

§ 199

lg 2 p 6, 8 ja § 266 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Natalja Vester, Anastasia Senetskaja Süüdistatav AJMAL FAZLURHMAN SHEARZAD – isikukood 38902110076; kodakondsus: xxx; emakeel: xxx, valdab xxx keelt; haridus: xxx; viibimiskoht: xxx; töökoht: xxx; kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad Tõkend: vahistamine Gregori Palm Kaitsja RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Ajmal Fazlurhman Shearzad

§ 199

lg 2 p 6, 8 järgi ning karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. Tunnistada süüdi Ajmal Fazlurhman Shearzad

§ 266

lg 2 p 1 järgi ning karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning Ajmal Fazlurhman Shearzadile mõistetud vangistuse ärakandmist arvestada alates Ajmal Fazlurhman Shearzadi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 10.03.2019.a. 1 Ajmal Fazlurhman Shearzadi suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistuse ärakandmiseni, seejärel tõkend tühistada. Menetluskulud Ajmal Fazlurhman Shearzadilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel   sundraha 810 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 1 140 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 162,50 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Tsiviilhagi Rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu xxx poolt esitatud tsiviilhagi Ajmal Fazlurhman Shearzadi vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõista Ajmal Fazlurhman Shearzadilt kannatanu kasuks välja 123 341,55 eurot, mis tuleb kanda xxx arveldusarvele Sparkasse Darmstadt pangas nr IBAN: xxx; BIC: HELADEF1DAS. Rahuldada osaliselt xxx viivise väljamõistmise nõue varalise kahju hüvitiselt ja välja mõista Ajmal Fazlurhman Shearzadilt kannatanu kasuks viivis rahuldatud põhinõudelt, s.o summalt 123 341,55 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni, kuid mitte enam kui 123 341,55 eurot. Asitõendid Sündmuskohalt võetud ja pappkarpidesse pakendatud bioloogilise aine proovid (7 karpi), lukusüdamik ja paberkott koos jalatsijälje fragmentiga želatiinkilel (asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. CD- ja DVD-plaadid (asuvad kohtutoimikus) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. xxx AS-ilt ära võetud hõbedast metallist mündid erinevate nominaalidega, sh: 1) Mexican Libertad Silver Coin, erinevate aastate väljalase kahes kastis, iga kastis 500 münti (ehk 2 kasti *500 münti, kokku 1000 münti); 2) Britannia Silver Coin, 2019.a; musta värvi kast, milles on 20 münditropsi, milles omakorda igas 25 hõbemünti (ehk 25 münti*20 münditropsi = 500 münti); 3) 2 825 Year Anniversary Austrian Mint, Duke Leopold Silver Coin 2019.a, kaks punast värvi plastikust kasti, ühes kastis on 25 tropsi, milles omakorda igas 20 münti (ehk 25 tropsi*20 münti =500 münti ühes kastis, kahes kastis kokku 1000 münti) + eraldi kuus münditropsi (ehk 6 tropsi*20 münti=110 münti) kokku kahes kastis ja 6 tropsis on 1120 hõbemünti; 4) Dragon and Tiger Silver Coin 2018 ühes pappkarbis, milles on 5 münditropsi, igas münditropsis on 20 hõbemünti, mis moodustab kokku 100 münti (ehk 5 münditropsi * 20 münti= 100 münti); 5) Two Dragon Silver Coin 2018 ühes pappkarbis, milles on 5 münditropsi, igas münditropsis on 20 hõbemünti, mis moodustab kokku 100 münti (ehk 5 münditropsi * 20 münti= 100 münti); 6) 2oz Lunar II Dog Silver Coin 2018 kahes pappkarbis, ühes karbis on 10 münditropsi, milles on 5 münti (10 münditropsi*5 münti = 50 münti), teises pappkarbis on 7 münditropsi (ehk 7 münditropsi*5 münti=35 münti) pluss eraldi üks münt, ehk kokku kahes karbis 86 münti; 7) Wedge Tailed Eagle Silver Coins 2019 – ühes pappkarbis, milles on 3 münditropsi, kahes münditropsis on 40 münti (ehk ühes tropsis on 20 münti ja teises 20 münti) ning kolmandas münditropsis on kokku 8 münti, mis kokku moodustab 48 münti; 8) 1kg Somalia Elephant Silver Coins 2019 ühes pappkarbis, milles on kokku 9 münti – tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel xxx AS-ile kui müntide seaduslikule valdajale. Arestitud vara Harju Maakohtu 11.04.2019.a määrusega nr 1-19-2705 tsiviilhagi tagamiseks arestitud Ajmal Fazlurhman Shearzadi valdusest ära võetud sularaha summas 77 360 eurot – jätta arestituks tsiviilhagi täitmise tagamiseks. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. 1. Esitatud süüdistus 1.1. Ajmal Fazlurhman Shearzadi süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul 01.10.2018 kell 11.40 kuni 02.10.2018 kell 21.30, tungis korteri välisukseluku avamise teel valdaja M Oe tahte vastaselt xxx asuvasse ja elamiseks kasutatavasse korterisse. Seega pani Ajmal Fazlurhman Shearzad toime valdaja tahte vastaselt ebaseadusliku sissetungimise elamiseks kasutatavasse ruumi, s.o

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 03.07.2019.a toimunud kohtuistungil muutis prokurör Kr

MS § 268 lg 2 alusel süüdistust teise episoodi osas, kuivõrd kannatanu esindaja on tsiviilhagi täiendanud ning muutunud on tekitatud kahju suurust (I kd, tlk 231). Osaliselt muudetud süüdistuse järgi süüdistatakse Ajmal Fazlurhman Shearzadi selles, et tema, ajavahemikul 08.03.2019 kell 22.13 kuni 09.03.2019 kell 02.15 tungis välisukseluku südamiku 3 läbi puurimise teel xxx asuvasse ja M Oele kuuluvasse korterisse ning võttis korterist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil suures ulatuses ettevõttele xxx kuuluvad järgmised hõbemündid: - 100 x 1 unts Mexican Libertad Silver Coin, erinevate aastate väljalase, väärtusega kokku 19710 eurot; - 500 x 1 unts Britannia Silver Coin, 2019.a, väärtusega kokku 7965 eurot; - 1120 x 1 unts 825 Year Anniversary Austrian Mint, Duke Leopold Silver Coin 2019.a, väärtusega kokku 20384 eurot; - 100 x 1 unts Dragon and Tiger Silver Coin 2018, väärtusega kokku 2767 eurot; - 100 x 1 unts Two Dragon Silver Coin 2018, väärtusega kokku 1964 eurot; - 86 x 2 untsi Lunar II Dog Silver Coin 2018, väärtusega kokku 3250,8 eurot; - 48 x 1 unts Wedge Tailed Eagle Silver Coin 2019.a, väärtusega kokku 1010,88 eurot; - 9 x 1 kg Somalia Elephant Silver Coin 2019, väärtusega kokku 4707,09 eurot; - 1000 x 1 unts Maple Leaf Silver Coin, 2019.a, väärtusega kokku 15860 eurot; - 1000 x 1 unts Kangaroo Silver Coin, 2019.a, väärtusega kokku 15730 eurot; - 1500 x 1 unts Vienna Philharmonic Silver Coin, 2019.a, väärtusega kokku 24060 eurot; - 40 x 1 unts Vienna Vienna Philharmonic Silver Coin, 2018.a, väärtusega kokku 654 eurot; - 100 x 1 unts Lunar II Pig Silver Coin, 2019.a, väärtusega kokku 1876 eurot; - 59 x 1 unts Koala Silver Coin 2018.a, väärtusega kokku 1119,82 eurot; - 93 x 1 unts Koala Silver Coin, 2019.a, väärtusega kokku 1657,26 eurot; - 15 x 30 grammi China Panda Coin, 2019.a, väärtusega kokku 294,90 eurot; - 20 x 1 unts Dragon Rectangular Coin, 2019.a, väärtusega kokku 330,8 eurot. Kokku tekitatud kahju suurus moodustab 123 341,55 eurot. Seega pani Ajmal Fazlurhman Shearzad toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja suures ulatuses, s.o

§ 199lg 2 p 6, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.

  1. Kohtuistungil süüdistatav Ajmal Fazlurhman Shearzad tunnistas, et süüdistus on arusaadav, kuid süüdi ennast ei tunnista. Samuti ei tunnista tsiviilhagi. Süüdistatav leiab, et mündid, mille varastamist talle etteheidetakse, kuuluvad tegelikult temale. Süüdistatava kaitsja selgitas, et süüdistus on põhjendamatu. Mis puudutab omavolilist sissetungi, siis märkis kaitsja, et süüdistataval oli seaduslik alus kannatanu elukohas viibimiseks, mis tulenes asjaõigusseadusest. Mis puudutab süüdistust varguse episoodis, siis kaitsja ei nõustu kvalifikatsiooniga, et see toimus korterisse sisse tungimise teel. Kannatanu ja süüdistatava suhted olid keerulised, mh süüdistataval oli juurdepääs kannatanu korterile sel perioodil ka legaalselt, milles tulenevalt ei saanud ta sinna ka sisse tungida.
  2. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanute, kolmanda isiku esindaja ja tunnistajate ütlused ning uurinud kirjalikke tõendeid, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. 2.
  3. süüdistus

§ 266

lg 2 p 1 järgi 4 Ajmal Fazlurhman Shearzadi poolt ajavahemikul 01.10.2018 kell 11.40 kuni 02.10.2018 kell 21.30 xxx asuvasse korterisse sissetungimine on kohtu hinnangul leidnud tõendamist kannatanu ja tunnistaja ütlustega, samuti ka kirjalike tõenditega.

§ 266

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise eest. Antud episoodis puudub vaidlus selle üle, et xxx asuv korteriomand kuulub kannatanu M. Oele, mida tõendab kinnistusraamatu väljatrükk (I kd, tlk 57-58) ja kinnitavad ka isikulised tõendiallikad. Samuti ei ole vaidlust selles, et kannatanu elas viidatud aadressil, mistõttu oli tegemist elamiseks kasutatava ruumiga. Ka ei ole vaidlust selles, et süüdistatav on kannatanu korterist ära viinud idamaise päritoluga vaiba, mis kuulus süüdistatavale ning mis leiti Ajmal Fazlurhman Shearzadi asjade hulgast tema kinnipidamisel ja mida vaadeldi 11.03.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tlk 76-85). Käesolevas kriminaalasjas on vaidlus selles, kas süüdistatava viibimine M Oe korteris oli õiguspärane. Tulenevalt AÕS § 40 lg-st 1 on valdus omavoli vastu seadusega kaitstud ning antud juhul on tegemist kodu puutumatuse rikkumisega, mis on eelduslikult alati ebaseaduslik.

§ 266

puhul tuleb tuvastada, et ruumi tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane, st et ruum, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja ruumi tungimine oli ebaseaduslik. Kannatanu M O andis kohtus antud episoodi kohta ütlusi, et süüdistatavat tunneb ta 2013.a novembri lõpust ning umbes alates aastast 2015.a oli ta tema elukaaslane kuni 2017.a lõpuni. Suhe sai läbi, kuna süüdistatav hakkas teise naisega planeerima pulmi, mis toimusid juuli keskpaigas. Kui kannatanu viis süüdistatava lennujaama, siis ütles, et tagasi tulles oleks normaalne, kui süüdistatav enam tema juures ei elaks ja leiaks endale uue elamise. Kuni selle ajani, s.o 2018.a, elasid nad koos ühes korteris aadressil xxx. Süüdistataval oli nende kooselu ajal korterivõti. Võti oli tal kuni 2018.a septembri alguseni, kui kannatanu oli sunnitud kutsuma süüdistatava käitumise pärast politsei. Politsei juuresolekul pakkis süüdistatav oma asjad ja läks korterist minema. Paar päeva hiljem tagastas süüdistatav korterivõtme kannatanule. Süüdistatav jälgis ka pärast väljakolimist kannatanu maja, kuna tema üürikorter oli lähedal.

  1. ja
  2. oktoobril viibis kannatanu xxx, sellel ajal süüdistatav tema korteris ei elanud, tal ei olnud võtit ega luba korteris käimiseks. Selleks perioodiks andis kannatanu oma korteri võtme kuller D Sile, kes pidi tooma xxx nimele tulnud pakid tema korterisse toimetama. Sissetungimisest sai ta teada
  3. oktoobril. Kui ta reisilt tagasi tuli, siis avastas, et tema korteri ukse ees oli tuhatoos, milles oli võti. Korterisse sisenedes ei tundunud midagi ebatavalist, kuid talle meenus, et ta oli pannud magamistoa ukse lukku, sest seal olid xxx kuuluvad mündid ja ta teadis, et sellel perioodil pidi kuller jätma pakid koridori. Mujale ligipääsu kulleril ei olnud. Mingi aeg hiljem avastas, et magamistoa uks oli katki lõhutud ning ta avastas, et esiku korvsahtlist on kadunud üks vaip, mis oli ostetud kannatanu raha eest. Vaip maksis 110 eurot. Kui süüdistatav oleks seda vaipa endale küsinud, siis ta oleks võinud selle saada. Süüdistaval ja kannatanul ühist rahakotti ei olnud. Kannatanu ütluste kohaselt elavad süüdistatava sugulased xxx, tal on seal üsna suur pere. Ka elavad kannatanule teadaolevalt mõned tema sugulased xxx, xxx, xxx, xxx. Süüdistatavat nad ei toetanud ning ei saa ka öelda, et süüdistataval oleks olnud vabu vahendeid, et neid aidata. Kannatanu ütluste kohaselt maksis tema paljude asjade eest, kuna süüdistataval ei jätkunud raha enda eluga toime tulemiseks. Süüdistatav oli sunnitud ka pulmade korraldamiseks laenu võtma. (I kd, tlk 34-38). Kannatanu ütlusi magamistoa ukse lõhkumisest kinnitab ka 02.10.2018.a sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mis tõendab, et aadressil xxx asub kortermaja, mille teisel korrusel asub korter xxx, mis on kahetoaline. Korteri välisuksel ja lukul vigastusi ei tuvastatud. Välisuksest sisenedes jõuab esikusse, mille lõpus on kööginurgaga elutuba. Korteri 5 magamistuba jääb esikust vasakule. Magamistoa uks on vaatluse hetkel avatud asendis, uksepiidal lukuvastuse piirkonnas on puiduvigastused. Ukse välisküljel olev lukukatteplaat on deformeerunud. Magamistoas riidekapi ja voodi vahelt avastati jalatsijälje fragment, mis talletati mustale želatiinkilele (I kd, tlk 59-75). Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja D Si ütlused, kelle ütluste kohaselt tunneb ta süüdistatavat kui M Oe elukaaslast, kellega ta kohtus 3 aastat tagasi firmapeol. Kannatanut tunneb ta töökaudu, kuna ta toimetas xxx kaupa. Tunnistaja andis ütlusi, et kui kaup saabub xxx kaudu lattu, toimetab ta selle edasi Mi korteri koridori. Tal on kannatanu korteri võti, mille kannatanu talle augustis 2018.a andis, et tunnistaja saaks xxx kaupu talle korterisse toimetada.
  4. oktoobril 2018.a lõuna ajal, umbes kella 11-12 vahel, läks ta aadressile xxx, kus ta toimetas kaupa kannatanu korterisse. Sellel ajal tuli süüdistatav. Kui tunnistaja sisenes kaubaga korterisse, siis samal ajal astus ka süüdistatav tuppa. Ta lasi süüdistatava tuppa, kuna nad olid eelnevalt suhelnud ja tunnistaja teadis süüdistatavat kui kannatanu elukaaslast. Kui tunnistaja hakkas väljuma ja ust lukku panema, siis palus süüdistatav, et tunnistaja jätaks võtme talle, kuna väidetavalt jäi tal endal võti maha või ta unustas selle. Tunnistaja andis võtme süüdistatavale, kes lubas võtma 02.oktoobril samal ajal tagastada, öeldes, et ta on siis kodus ja annab võtme tagasi. Tunnistaja proovis ka M Oega ühendust saada, et öelda, et ta andis võtme süüdistatavale, kuid ta ei saanud kannatanut kätte. Järgmine kord, kui ta uuesti sinna korterisse läks, siis kedagi kodus ei olnud. Ukse juures maas oli tuhatoos, mille seest ta võtme leidis. Ta avas ukse ja toimetas uue Xxxi kauba korterisse. Seejärel ta pani ukse kinni ja helistas uuesti kannatanule, keda ta kätte ei saanud. Võtme pani ta tagasi tuhatoosi.
  5. oktoobri õhtul kannatanu kirjutas tunnistajale, et viimane helistaks temale esimesel võimalusel. Kui ta kannatanule helistas, siis kannatanu ütles, et korteris on toimunud vargus või midagi on kaduma läinud. Tunnistaja ütles, et ta andis võtme süüdistatava kätte, mille peale kannatanu ütles, et nad ei ela enam süüdistatavaga koos ja ta ei oleks tohtinud võtit tema kätte anda. Tunnistaja andis võtme üle seetõttu, et süüdistatav elas seal korteris varem ja oli ka kaupa vastu võtnud. Tunnistaja ei teadnud, et süüdistatav ei ela enam koos kannatanuga. Enne seda intsidenti nägi ta kannatanut ja süüdistatavat umbes kuu aega varem koos elamas (I kd, tlk 38-40). Süüdistatav Ajmal Fazlurhman Shearzad andis kohtus selle episoodi kohta ütlusi, et M O oli tema elukaaslane kuni 2018.a augustini.
  6. juulil 2018.a abiellus ta naisega, kes elab xxx. Kuigi ta oli abielus, siis kannatanule lubas ta, et kui ta on Eestis siis on ta temaga, kuid kui pulmapäev jõuab kätte, siis läheb ta minema. Süüdistatava ütluste kohaselt kolis ta kannatanu juurest välja faktiliselt
  7. oktoobril 2018.a, kuna ta leidis samasse külla korteri ja allkirjastas üürilepingu. Võti jäi siis veel tema kätte, kuna kannatanu ei küsinud seda tagasi. Kannatanu sai nädal-poolteist hiljem võtme tagasi. Kannatanuga koos oldud ajal elasid nad nagu pere, mõnikord tegi kannatanu sisseoste, mõnikord tema. Süüdistataval on pereliikmeid xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx-s ning vajadusel saab ta neilt igakülgselt abi. Samuti on tema saatnud xxx raha oma vennale ja õele, kes käivad ülikoolis. Ka ema on aidanud. M O ostis süüdistavale idamaise mustriga vaiba, mis maksis 120 eurot, kuid süüdistatav maksis selle sularahas tagasi. See vaip oli kannatanu juures ning sel ajal, kui ta selle vaiba korterist ära viis, elas ta seal koos kannatanuga. Vaiba viis ta ära
  8. või
  9. oktoobril. Tõsi ei ole tunnistaja D. Si väide, et süüdistatav palus
  10. oktoobril endale võti jätta, kuna tal oli endal võti olemas. Tuhatoosis oleva võtme kohta ei tea ta midagi (I kd, tlk 45-50). Nähtuvalt eeltoodust esineb vastuolu ühelt poolt süüdistatava ning teiselt poolt kannatanu ja tunnistaja ütlustes, mistõttu tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usutavamateks ning kuidas haakuvad süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja seisukohad muude kriminaalasja menetluses kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. 6 Kannatanu ütluste kohaselt elas süüdistatav tema juures 2018.a septembri alguseni, kuni ta kutsus politsei, kelle juuresolekul pakkis süüdistatav oma asjad ja lahkus, võtme sai ta süüdistatavalt tagasi paari päeva pärast. Kannatanu kinnitas, et süüdistataval puudus õigus tema korterisse sisenemiseks. Tunnistaja D. Si ütluste kohaselt, kui ta 01.
  11. kannatanu korterisse kaupu viis, tuli sinna süüdistatav, kes palus tal jätta võti, kuna ta oli selle maha unustanud. Võtme jättis ta süüdistatavale, kuna ta ei teadnud, et süüdistatav ja kannatanu enam koos ei ela. Vastupidiselt kannatanu ja tunnistaja ütlustele on süüdistatav andnud ütlusi, et kannatanu korteris elas ta kuni
  12. oktoobrini ning tunnistajalt ei ole ta võtit küsinud, kuna tal oli enda võti. Antud juhul ei ole kohtul alust kahelda kannatanu ja tunnistaja ütlustes, kuna need riimuvad omavahel ning neid kinnitavad ka teised kriminaalmenetluse käigus ja kohtus uuritud tõendid. Kohus peab tunnistaja D. Si poolt antud ütlusi õigeteks ja seda põhjusel, et kohtu hinnangul ei ole usutav, et isik, kes süüdistatavat sisuliselt ei tunne, annaks sündmuse kohta teadvalt erapoolikuid, süüdistatavat süüstavaid valeütlusi. Kohus ei saa nõustuda süüdistatava versiooniga juhtunust, kuna need on ümber lükatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused antud episoodis kantud eneseõigustamise soovist. Nii ei ole usutav kohtule ka süüdistatava ütlused selle kohta, et ta kannatanu korteris kuni
  13. oktoobrini elas, kuna siis ta sõlmis üürilepingu. Kannatanu kohtus antud ütlustest selgus, et pärast seda, kui süüdistatav tema juurest septembri alguses välja kolis, oli viimasel kombeks käia tema maja ümber tiirutamas ning süüdistatava üürikorter ei olnud tema korterist väga kaugel. Seega pidi süüdistataval kohtu hinnangul juba üürikorter olemas olema, mistõttu süüdistatava väited üürilepingu sõlmimisest
  14. oktoobril ei ole kuidagi usutavad. Samuti kui uskuda süüdistatava ütlusi, et ta kolis kannatanu korterist välja alles
  15. oktoobril, jääb kohtule täiesti arusaamatuks, kuhu süüdistatav viis vaiba
  16. või 03.oktoobril, kui tal kusagil olla ei olnud ning miks ta seda tehes lõhkus kannatanu magamistoa ukse, mis oli lukustatud. Arvestades eelnevaid vastuolusid süüdistatava ütlustes, siis on kohtul alust kahelda süüdistatava ütluste usaldusväärsuses ning süüdistatava ütluste puhul on tegemist tema enda kaitseversiooniga, et pääseda vastutusest, mistõttu jätab kohus süüdistatava ennast kaitsvad ja vastuolulised ütlused tõendikogumist kui ebausaldusväärsed välja. Kohus on seisukohal, et eelnev tõendikogum kinnitab süüdistatava poolt

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemist.

Eelnevalt on kohus juba tuvastanud, et aadressil xxx asuv korteriomand kuulub kannatanule ning kannatanu elab seal, mistõttu on tegemist elamiseks kasutatava ruumiga. Antud kriminaalasjas pole kogutud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatava sisenemine kannatanule kuuluvasse korterisse oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku valdaja tahtega või et tegemist oleks süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Süüdistatav sisenes kannatanule kuuluvasse korterisse võtmega, mille ta sai tunnistajalt, kuna viimane ei teadnud sellel hetkel, et süüdistatav kannatanuga enam koos ei ela ja võtit ta süüdistatavale anda ei tohi. Kannatanu on kohtus kinnitanud, et süüdistatava sisenemine tema korterisse toimus tema tahte vastaselt. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine kannatanule kuuluvasse korterisse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse siseneda valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Seega oli tungimine kannatanu korterisse ebaseaduslik ja omavoliline ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu

§ 266lg 2 p 1 järgi.

Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava objektiivsest käitumisest – valetades kullerile võtme olemasolu kohta, jättis ta mulje, et tal on õigus kannatanule kuuluvasse eluruumi siseneda, jõudnud järeldusele, et süüdistatav realiseeris oma eesmärgi, s.o tungida korterisse. Seega on tuvastatud, et eluruumi sisenemine toimus kavatsetult. 7 Ajmal Fazlurhman Shearzadi poolt toime pandud kuritegu on lõpule viidud, isiku süüd ja tema tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas kriminaalasjas tuvastatud ei ole. Ajmal Fazlurhman Shearzad tuleb süüdi mõista

§ 266lg 2 p 1 järgi.

2.2. Süüdistus

§ 199

lg 2 p 6, 8 järgi Lisaks eelnevale on Ajmal Fazlurhman Shearzadile ette heidetud

§ 199lg 2 p 6, 8 kvalifitseeritud kuriteo toimepanemist.

Kohus leiab, et ajavahemikul 08.03.2019.a kell 22.13 kuni 09.03.2019.a kell 02.15 xxx korterisse valdaja M. Oele kuuluvasse korterisse sissetungimine ja Xxx xxx-le kuuluva vara, s.o hõbemüntide, kogusummas 123 341,55 eurot, varguse toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud kannatanute, kolmanda isiku esindaja ja tunnistaja ütlustega, videosalvestistega ning kirjalike tõenditega. Antud episoodis ei ole vaidlust selles, et süüdistatav on xxx AS-i viinud hõbemünte ja nende eest xxx AS-ilt raha saanud. Nimetatud asjaolu on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, mille kohaselt videosalvestistelt nähtud meesterahvas, kes viib erinevaid pakke xxx AS-i, on tema. Samuti tõendavad seda ka kolmanda isiku, xxx AS-i, seadusliku esindaja J M antud ütlused, mille kohaselt need mündid, mis on PPA poolt konfiskeeritud, on üks-ühele samad mündid, mis nad süüdistatavalt ostsid. Mündid, mis jäid Xxx AS-i kätte, nende puhul ei saa 100% väita, et need on täpselt need konkreetsed mündid, mis nad süüdistatavalt ostsid. Kahe päeva jooksul tegid nad tehinguid 79 000 euro eest, mis ei ole erakordne. Kahe päeva jooksul tehtud tehingud ei olnud esmapilgul omavahel seotud, sest mündid viidi erinevatesse kontoritesse. Vara päritolu kontrollimine sõltub tehingu suurusest. Kokku tegid nad 7 või 8 tehingut, ühe tehingu puhul oli identifitseerimiskohustus, tehingu summa oli 16 000 eurot. Vara päritolu selgitust on küsitud nende tehingute puhul, mille puhul pidasid klienditeenindajad seda oluliseks küsida. Kui tehing on piirmäära lähedane, siis on hea praktika selline, et ka sel juhul tuvastatakse isik. Süüdistatava poolt tehtud tehingud muutusid kahtlaseks pärast tehingute tegemist. Esmaspäeval, kui nende rahapesu ja terrorismi tõkestamise osakonda tööle tuldi, hakati jälgima tehinguid, ja siis viidi need tehingud omavahel kokku. Analüüsi põhjal tundus, et need on omavahel seotud, samuti oli salvestistelt näha, et seal toimetab üks ja sama isik. Selleks inimeseks oli süüdistatav, kuna kolm tehingut on identifitseeritud ehk süüdistatav on andnud oma dokumendi ja allkirja ning ka kaamerapilt on üsna täpne. Mitme tehingu puhul küsisid nad süüdistatavalt ka infot vara päritolu kohta ning ta teab ühte konkreetset tehingut ja selle juures olevaid dokumente, kus süüdistatav ütleb, et see vara on tema isiklike säästude arvelt soetatud ning ta soovib mündid maha müüa, sest tal on elamiskulud, mida on vaja katta (I kd, tlk 33-34). Nagu kohus juba ka eelnevalt märkis, ei eita süüdistatav, et tema viis ja müüs mitmel korral Xxx AS-le erinevaid münte. Süüdistatava poolt hõbemüntide viimine Xxx AS-i erinevatesse kontoritesse pelgalt päev-kaks pärast M. Oe korterist ja Xxx xxx-le kuuluvate hõbemüntide varguse toime panemist, on tõendatud ka Xxx AS-i kontorite videosalvestistega kahel CD-l, mille kohta märgib kohus järgmist. Kahel CD-plaadil olevatest salvestistest nähtub, et süüdistatav viib kastides münte Xxx AS-i kontoritesse kaheksal korral. Esimeselt CD-plaadilt nähtub süüdistatava tegevus, kui ta viib hõbemünte xxx, xxx, xxxx ja xxx kontoritesse. Kahelt videosalvestiselt xxx tn kontorist kuupäevast 09.märts, kell 11.14 nähtub, kuidas süüdistatav, kellel on seljas musta värvi karvase kapuutsiäärega jope, beeži värvi sall, hall tutimüts, heledad teksapüksid ja valget värvi tossud, läheb telleri juurde pappkastiga, milles on punakas-pruuni värvi karp ning kotis lisaks kollast värvi karp, milles on hõbemündid. Salvestistelt nähtub, et süüdistatav saab tellerilt tehingu tulemusel sularaha. xxx keskuse kontori salvestistelt nähtub, et kella 11.52 ajal toob samades riietes süüdistatav punakas-pruuni värvi karbis ja lisaks veel 8 eraldi münditropsides hõbemünte. Tehtud tehingu eest saab süüdistatav tellerilt sularaha. xxx keskuse kontori salvestiselt nähtub, et kella 12.19 ajal toob samades riietes süüdistatav karpides hõbemünte, mille ulatab tellerile. Tehtud tehingu eest saab süüdistatav tellerilt sularaha. xxx keskuse salvestiselt nähtub samuti, kuidas samades riietes süüdistatav toob tellerile pappkasti, milles punakas-pruun karp ja sinist värvi karp müntidega ning saab nende eest tellerilt sularaha. xxxx keskuse salvestiselt nähtub, kuidas samades riietes süüdistatav vestleb telleriga, teller annab süüdistatavale sularaha. Teiselt CD-lt nähtub süüdistatava tegevus, kui ta viib münte 09.märtsil xxx tn ja xxx keskuste kontoritesse ning 10.märtsil xxx keskuse kontorisse. xxx tn kontori salvestistelt nähtub, kuidas samades riietes süüdistatav tuleb kahe pappkastiga, milles hõbemündid, annab ID-kaardi tellerile ja täidab tellerilt saadud ankeeti, vahepeal helistab telefoniga ning allkirjastab telleri antavaid pabereid. Lõpuks saab tellerilt tehingu eest sularaha. Xxx keskuse kontori salvestiselt nähtub, kuidas halli tutimütsi, pruuni nahktagi ja heledat värvi teksastega süüdistatav tuleb kolme pappkarbiga, milles on hõbemündid ja ulatab need tellerile. Vahepeal räägib midagi telleri antud telefoniga. xxx keskuse kontori salvestiselt nähtub, kuidas beeži salli, halli tutimütsiga ja musta värvi kohvriga süüdistatav annab tellerile kaks pappkarpi, milles on suuremad hõbemündid. Vahepeal räägib süüdistatav telleri antud telefoniga, annab tellerile elamisloa kaardi, seejärel veel tropsides münte, täidab telleri antud ankeedi ning tehingu tulemusel saab tellerilt sularaha (2 CD-plaati, I kd tagakaas). Hõbemüntide müümine süüdistatava poolt on tõendatud ka Xxx AS-i 11.03.2019.a ja 15.03.2019.a vastustega PPA nõudekirjale. 11.03.2019.a Xxx AS vastus Politsei- ja Piirivalveameti nõudekirjale tõendab, et 09.03.2019.a müüs Ajmal Fazlurhman Shearzadina tuvastatud eraisik Xxx AS-ile (tehing toimus xxx tn kontoris) hõbemünte, mille eest maksis viimane 16 322,50 eurot; 09.03.2019.a müüs Ajmal Fazlurhman Shearzadina tuvastatud eraisik Xxx AS-ile (tehing toimus xxx kaubanduskeskuse kontoris) hõbemünte, mille eest maksis viimane 6 527,53 eurot ning 10.03.2019.a müüs Ajmal Fazlurhman Shearzadina tuvastatud eraisik Xxx AS-ile (tehing toimus Xxx kaubanduskeskuse kontoris) hõbemünte, mille eest maksis viimane 9 926,38 eurot (I kd, tlk 105-112). 15.03.2019.a Xxx AS vastus Politsei- ja Piirivalveameti nõudekirjale, mis tõendab, et 09.03.2019.a müüs Ajmal Fazlurhman Shearzad tuvastamata kliendina Xxx AS-ile xxx kontoris hõbemünte, mille eest Xxx AS tasus sularahas 7 939,50 eurot; 09.03.2019.a kell 11.35 müüs Ajmal Fazlurhman Shearzad tuvastamata kliendina Xxx AS-ile xxx kontoris hõbemünte, mille eest Xxx AS tasus sularahas 9 226 eurot; 09.03.2019.a müüs Ajmal Fazlurhman Shearzad tuvastamata kliendina Xxx AS-ile xxx keskuse kontoris hõbemünte, mille eest Xxx AS tasus sularahas 9 920,50 eurot; 09.03.2019.a müüs Ajmal Fazlurhman Shearzad tuvastamata kliendina Xxx AS-ile Xxx keskuse kontoris hõbemünte, mille eest Xxx AS tasus sularahas 9 723 eurot ning 09.03.2019.a müüs Ajmal Fazlurhman Shearzad tuvastamata kliendina Xxx AS-ile xxx keskuse kontoris hõbemünte, mille eest Xxx AS tasus sularahas 9 723 eurot. Muu hulgas nähtub vastuste lisadest, et süüdistatav on müünud Xxx AS-ile järgnevad mündid: 15 tk 30 g Hiina Panda hõbemünt 2019; 1 oz Austraalia Koala hõbemünt 93 tk; 59 tk 1 oz Austraalia Koala hõbemünt, varasemad aastad; 100 tk 1 oz Lunar sea-aasta hõbemünt 2019; 20 tk Austraalia Dragon nelinurkne hõbemünt; 40 tk 1 oz Austria Philharmoniker hõbemünt, varasemad aastad; 1000 tk 1 oz Kanada Maple Leaf hõbemünt; 1000 tk Austraalia Kangaroo hõbemünti; 1500 tk Austria Philharmoniker hõbemünt (I kd, tlk 113-121). Süüdistatava poolt Xxx AS-i viidud hõbemünte on vaadeldud 28.03.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga, mille vaadeldavateks objektideks on Xxx AS-i poolt üleantud hõbedast metallist mündid erinevate nominaalidega, nimelt: 1) hõbedast metallist mündid - Mexican Libertad Silver Coin, erinevate aastate väljalase kahes kastis, igas kastis 500 münti (ehk 2 kasti * 500 münti, kokku 1000 münti); 2) hõbedast metallist mündid - Britannia 9 Silver Coin, 2019.a, mis on musta värvi kastis, milles 20 münditropsi, milles omakorda igas 25 hõbemünti (kokku 500 münti); 3) hõbedast metallist mündid - 825 Year anniversary Austrian Mint, Duke Leopold Silver Coin 2019.a, kaks punast värvi plastikist kasti, ühes kastis 25 tropsi, milles omakorda igas 20 münti (kokku kahes kastis 1000 münti), lisaks eraldi kuus münditropsi (110 münti), kokku 1120 hõbemünti; 4) hõbedast metallist mündid - Dragon and Tiger Silver Coin 2018 ühes pappkarbis, milles 5 münditropsi, igas münditropsis 20 hõbemünti, kokku 100 münti; 5) hõbedast metallist mündid - Two dragon Silver Coin 2018 ühes pappkarbis, milles 5 münditropsi, igas münditropsis 20 hõbemünti, kokku 100 münti; 6) hõbedast metallist mündid - 2oz Lunar II Dog Silver Coin 2018 kahes pappkarbis, ühes karbis on 10 münditropsi, milles on 5 münti (kokku 50 münti), teises pappkarbis on 7 münditropsi (kokku 35 münti), lisaks eraldi üks münt, kokku kahes karbis 86 münti); 7) Wedge Tailed Eagle Silver Coin 2019, ühes pappkarbis on 3 münditropsi, kahes münditropsis on 40 münti ning kolmandas münditropsis on 8 münti, kokku 48 münti ning 8) hõbedast metallist mündid – 1 kg Somalia Elephant Silver Coins 2019 ühes pappkarbis, milles on kokku 9 münti (I kd, tlk 126-135). Antud episoodis on küsimus müntide päritolus, s.o kust pärinevad mündid, mille Ajmal Fazlurhman Shearzad Xxx AS-ile müüs. Süüdistuse järgi pärinesid kõnealused mündid korterist, kuhu Ajmal Fazlurhman Shearzad ajavahemikul 08.03.2019.a kella 22.13 kuni 09.03.2019.a kella 02.15 välisukseluku südamiku läbipuurimise teel sisse tungis. Korter asus xxx ja kuulus M Oele ning müdid kuulusid ettevõttele xxx. Kannatanu Xxx AG volitatud esindaja M H selgitas kohtus, et on kannatanu M. Ot ühe korra näinud, kuna ta teab Xxx ja M. Oe lepingulistest suhetest, sest ta on äriühingu juriidilise nõustajana lepinguid koostanud. Äriühingu juhatuse liige sai vargusest teada 09.03.2019.a ekirja teel, mille M. O juhatuse liikmele S K saatis. Isiklikult sai tema juhtunust teada 11.03.2019, kui juhatuse liige palus temal uurijaga ühendust võtta ja probleemiga tegelema hakata. Varguse avastas S R, kes 09.03.2019 läks M. Oe korterisse tavapärasele ülevaatusele, kuna asendas M. Ot tema puhkuse ajal. Varguse toimepanemise ajal viibis M O puhkusel Eestist ära.

  1. märtsil S. R alustas inventuuri tegemist ning tal tekkis esialgses inventuuris vigu. Äriühingul on selline elektrooniline süsteem nagu XXX, kus tehakse laoseis nähtavaks, kuid selleks, et elektroonilise süsteemi laoseisu kontrollida, tuleb mündid, mis varahoidlas on, füüsiliselt üle lugeda. S K oli M O öelnud, et süüdistatav murdis tema korterisse sisse ja varastas mündid. M. Oe korteris olid mündid seetõttu, et xxx ca aasta tagasi teavitas xxx-d, et turvafirma jaoks on halduskoormus liiga suur, et nende varahoidlas tegeleda müntide saamise, komplekteerimise ja välja saatmisega ning lõpetas lepingu suhteliselt ootamatult ära. Tema arusaamist mööda oli M. Oe korteris mingisugune seif, kus münte hoiustati. Seifile juurdepääs oli kindlasti M. Oel ning viimase puhkuse ajal pidi juurdepääs olema S. Ril, kes asendas M. Ot. Tänaseks on müntide hoiustamine viidud turvalisemasse kohta. Varem oli M. Oega leping sõlmitud ja M. O oli xxx logistik, kes tegeles mündite vastu võtmisega, kui need kullerfirma xxx-ga saadeti. O võttis need vastu ja vastavalt klientide veebilehel vormistatud tellimustele, komplekteeris saadetised ja saatis need samamoodi kullerfirmaga klientidele välja. Lepingust tulenevat nõudeõigust M. Oe vastu xxx-l ei ole. Kannatanu esindaja ütluste kohaselt on ta aru saanud, et osaliselt on varastatud mündid maha müüdud ning osaliselt on AS Xxx need PPA-le välja andnud ja osaliselt on hetkel välja andmata, aga need on kõik olemas. Kannatanu esindaja jääb tsiviilhagi juurde (I kd, tlk 32-33). Kannatanu M O andis antud episoodi kohta ütlusi selle kohta, et 08.-09.03.2019.a viibis ta xxx, Eestist lahkus ta
  2. märtsil ning tagasi tuli 15.märtsil. Kannatanu ütluste kohaselt sai ta 05.märtsil S. Rilt teada, et Ajmal on käinud ukse taga jutuga, et tal on vaja kannatanule midagi tuua. Juba toona ütles ta S, et ära ust ava, kui vaja, räägi läbi ukse, kui vaja kutsu politsei.
  3. 10 märtsil helistas S uuesti ja andis teada, et midagi on toimunud. Ta ütles Sle, et kutsu politsei. Kannatanu korteris olid kaamerad, mistõttu videosalvestiselt oli näha, et 08.
  4. kella 22 paiku liigub korteris inimene, kes tassib 8 korda järjest midagi koridori, hoides midagi käes. Ta tundis selles inimeses ära Ajmali, kellel oli seljas suurem lohvakam jope, peas oli vist tutimüts. Liigutuse ja maneeride järgi oli aru saada, et Ajmal tassis kaste. Järgmine episood oli järgmise päeva varahommikul umbes kella kahe paiku. Salvestiselt oli näha, et mees oli vahepeal riideid vahetanud ja tundus, et ta sel hetkel tegeles jälgede kustutamisega, sest on näha, kuidas ta tuleb magamistoast selg ees kummargil ja jälgib ümbrust. Kannatanu teavitas Xxx -d toimunust sõnumi teel ja lõpuks kirjutas ka meili. S. R teavitas juhtunust politseid. Mündid, mis tema korteris olid, kuulusid Xxx le. Tema korteris olid need seetõttu, et tema tegeles saadetiste vastuvõtmise ja edasisaatmisega. Ta hoiustas münte magamistoa kapis, kus oli ka selle tarvis seif ning samuti hoidis münte voodi all, kui kõik ei mahtunud kappi ära. Seda teadis ka süüdistatav, kuna see oli ka nii nende kooselu ajal. Kannatanu ütluste kohaselt ei ole süüdistatav münte ostnud ega toonud tema juurde hoiule, ka ei ole tal selle jaoks rahalisi vahendeid, sest isegi pulmade korraldamiseks pidi ta laenu võtma. Ka ei ole kannatanu jäänud süüdistatavale midagi võlgu. Süüdistataval puudus õigus tema korterisse sisenemiseks (I kd, tlk 34-38). Samuti andis tunnistajana ütlusi S R, kelle ütluste kohaselt on ta kannatanu endine töökaaslane. Ta on ka süüdistatavat näinud. Kui kannatanu oli Eestist ära puhkusel, siis ta asendas teda Xxx -s. Süüdistatavat nägi ta viimati
  5. märtsil 2019.a, kui viimane tuli võtmeid küsima. Tunnistaja käis
  6. märtsil kannatanu juures asju pakendamas ja umbes kella 10.30 paiku tuli süüdistatav ning palus endale võtmed jätta, et ta saaks mingeid asju kannatanule tagastada. Tunnistaja talle võtmeid ei jätnud, kuna kannatanu ütles talle enne äraminekut, et kellelegi ei tohi võtmeid anda ja nendel, kellel vaja, neil on võtmed olemas. Tunnistaja käis kannatanu korteris esmaspäevast reedeni. Enne
  7. märtsi ei olnud korteris midagi ebatavalist, kõik oli korras.
  8. märts oli laupäev ning see päev ei pidanud ta kannatanu korterisse minema, kuid kuna eelmisel päeval tegi ta katki seifi võtme, võti jäi seifi kinni, siis seetõttu läks ta 9.ndal korterisse tagasi, et võti ära võtta, korda teha ja tagastada. Kui ta laupäeval kella 11.30 ajal korterisse jõudis, siis pani tähele, et ukseluku südamik on katki või puudu ja uks oli lahti. Ust oli võimalik lahti teha ilma võtmeta. Ta astus sisse, köögis oli kõik korras, kuid magamistoas voodi all oli kaste tunduvalt vähem kui päev varem. Kuna lukusüdamik oli katki ja korterist oli asju puudu, kontakteerus ta kannatanuga, kes palus kutsuda politsei. Samuti oli ka seifist asju kaduma läinud, kuna seif oli sellel päeval lukustamata, sest võti oli katki ja ukse ees. Kannatanu korteris oleva kaamera salvestiselt tundis ta süüdistatava ära. Tunnistaja tegi
  9. märtsil inventuuri ja edastas selle tulemused kannatanule (I kd, tlk 40-42). Ajmal Fazlurhman Shearzad end antud episoodis süüdi ei ole tunnistanud. Süüdistatav kinnitas, et kohtus vaadatud videosalvestistel, kus meesterahvas viib erinevaid pakke Xxx ASi, oli tema. Xxx AS-i viis erinevate riikide hõbemünte ning sai selle eest 32 000 eurot. Mündid kuulusid talle, keegi saatis talle need XX, kuna ta müüs oma maad ja maja XXX. Kinnisvara müügist saadud raha sattus XXX tuttava kätte, kuna sõbra isa elab XXX ja ta poeg XXX. Pool müügist saadud tulust pidi minema tema isale XXX ja pool siia. Kinnisvara müüdi 120 000 dollari eest ning 80 000 dollarit pidi temani jõudma. Süüdistatava ütluste kohaselt on tal dokumendid selle kohta, et mündid saadeti XXX, kuid esitab need ainult siis, kui Eesti annab talle kinnituse, et tema ja tema perekond on väljaspool ohtu, mis tuleneb XXX. Mündid saadeti talle postiga, autoga toodi koju ja ta võttis need vastu. Ta ei tea, kui palju talle münte saadeti, need olid karpides, samuti ei tea kui palju münte karbis oli. Mündid saadeti väiksemates, suuremates pakkides tema aadressile XXX. Münte hoiustas ta oma kodus, münte kannatanu kodus ta ei hoiustanud, kuna pärast
  10. oktoobrit ei ole ta seal käinud. Mündid sai ta kätte
  11. märtsi pärastlõunasel ajal. Meesterahvas, kes videosalvestisel viibis M. Oe kodus, ei ole tema 11 ning seda isikut ta ei tunne. Samuti ei ole ta kasutanud XXX teenust ja ta ei tea, mis on XXX. Xxx AS-ile on ta andnud oma dokumente. Tal oli plaan
  12. märtsil XXX lennata, pileti soetas ta 09.märtsil. Pileti ostis ta 520 euro eest äriklassi ning tavaliselt ta nii ostabki pileteid. Mündid otsustas ta siin vahetada sularahaks, kuna XXX ja XXX oleks see maksustatud. Süüdistatava ütluste kohaselt töötas ta ning tema sissetulek oli 1300-1400 eurot, olenevalt kuust. Sularaha, mis tema kohvrist ära võeti, oli deklareeritud. Tollist oli talle selgitatud, et sularaha võib Euroopa siseselt kaasas olla miljon eurot. Süüdistatav ei oska põhjendada, miks mündid, mis ta viis Xxx AS-i, olid samad, mis kannatanu korterist kaduma läksid ning ka seda ei oska põhjendada, miks isikul, kes M. Oe korteris liikus, olid seljas samad riided, mis süüdistatava kohvrist leiti.
  13. märtsil käis ta kannatanu korteri juures, kuna tahtis talle madratsi tagasi viia. Sel ajal ta kohtus ka tunnistajaga, kellelt küsis võtit. Ta oli teadlik, et M pidi välismaale puhkusele minema (I kd, tlk 45-50). Seega esineb vastuolu süüdistatava, kannatanu M. Oe, kannatanu Xxx esindaja ja tunnistaja S. Ri ütlustes, mistõttu tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usutavamateks ning kuidas haakuvad kõnealuste isikute seisukohad muude kriminaalasja menetluses kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Antud juhul ei ole kohtul alust kahelda kannatanu M. Oe, kannatanu Xxx esindaja ja tunnistaja ütlustes, kuna need riimuvad omavahel ning neid kinnitavad ka teised kriminaalmenetluse käigus kogutud ja kohtus uuritud tõendid. Kohus peab kannatanu esindaja ja tunnistaja S. Ri poolt antud ütlusi õigeteks ja seda põhjusel, et kohtu hinnangul ei ole usutav, et isikud, kes süüdistatavat sisuliselt ei tunne, annaks sündmuse kohta teadvalt erapoolikuid, süüdistatavat süüstavaid valeütlusi. Kohus ei saa nõustuda süüdistatava versiooniga juhtunust, et tema ei ole M. Oele kuuluvasse korterisse sissetunginud ning sealt Xxx -le kuuluvaid münte varastanud, kuna need ei ole kooskõlas teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused antud episoodis kantud eneseõigustamise soovist. Nii ei ole usutavad kohtule süüdistatava ütlused selle kohta, et hõbemündid, mis ta Xxx AS-i viis kuulusid talle ning need olid saadud XXX, kuna ta müüs oma maa ja maja XXX. Vastupidiselt süüdistatava ütlustele, et ta ei ole 2019.a märtsikuus M Oe korteris käinud, on süüdistatava viibimine süüdistuses näidatud ajavahemikul kannatanu M. Oe korteris ja sealt Xxx -le kuuluvate hõbemüntide vargus tõendatud tunnistaja A M ütlustega, kes tundis kohtusaalis süüdistatavas ära isiku, kellele ta 08.03.2019.a kella 18 paiku xxx korteri ukseluku avas. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta 08.03.2019.a kella 18 paiku tööl xxxmeistrina, kelle ülesandeks on teha kliendile lukud lahti ning lukke remontida. Sellel kuupäeval tuli talle väljakutse xxx, kuhu ta läks kohale. Sündmuskohal oli noormees, kes palus ukse lahti teha. Tunnistaja palus temalt dokumenti ja pildistas andmed. Süüdistatav esitas talle ID-kaardi. Samuti küsis tunnistaja, kus mehe võti on, mille peale süüdistatav vastas, et ta lahkus kodunt ja ei võtnud võtmeid kaasa. Kuna ka naine lahkus ja lukustas ukse, siis jäi ta ilma võtmeta. Ukse avas selliselt, et puuris lukusüdamiku välja, ust ta lahti ei teinud. Sellel ajal, kui tema lukku avas, oli süüdistatav pangaautomaadist raha võtmas. Pärast seda tunnistaja lahkus ja klient jäi ukse taha. Tunnistaja ütluste kohaselt tekkis nii temal, kui ka dispetšeril kahtlus, et tegemist võib olla isikuga, kellel puudub õigus korterisse sisenemiseks. Dispetšer jättis süüdistatava paariks tunniks isegi ootele. Nad ei tahtnud talle ust avada, kuid süüdistatav veenis teda (I kd, tlk 42-44). Kohtul ei ole mitte mingisugust alust kahelda eelnevates tunnistaja ütlustes, kuna need on kooskõlas ka 22.03.2019.a sideettevõtjalt saadud andemete protokolliga, mis tõendab, et süüdistatava kõnekaart abonentnumbriga xxx oli ajavahemikus 05.03.2019.a kella 00.29 kuni 08.03.2019.a kella 12.31 sisestatud mobiiltelefoni IMEI koodiga xxx. Mobiiltelefoni IMEI koodiga xxx oli ajavahemikus 08.03.2019.a kella 17.02 kuni 09.03.2019.a kella 18.59 sisestatud kõnekaart abonentnumbriga xxx, mis aktiveeriti 08.03.2019.a kell 17.
  14. 08.03.2019.a kell 12 19.57 võttis viimati nimetatud kõnekaardi abonentnumbri kasutaja vastu kõne abonentnumbrilt xxx, mille kasutaja on xxx OÜ. Mobiiltelefoni IMEI koodiga xxx viibis kõne tegemise ajal tugijaama xxx levialas, mis katab aadressi xxx. 08.03.2019.a kell 21.27 kõnekaardi abonentnumbriga xxx kasutaja võttis vastu kõne abonentnumbrilt, mille kasutaja on xxx OÜ. Kõne tegemise ajal viibis mobiiltelefon IMEI koodiga xxx tugijaama xxx levialas, mis katab aadressi xxx. 09.03.2019.a kell 13.45 viibis viimati nimetatud mobiiltelefon masti levialas, mis katab AS-i Xxx peakontori aadressil xxx asukohta (I kd, tlk 139-143). Puutuvalt Ajmal Fazlurhman Shearzadi väiteid selle kohta, et xxx ta ei tea midagi, siis kohtu hinnangul ei ole need ütlused tõsiseltvõetavad, kuna kohtule esitatud sideettevõtjalt saadud andemete protokoll tõendab, et süüdistatav helistas xxx ja ka tunnistaja osutas kohtusaalis süüdistatavale kui mehele, kes palus tal korteriukse avada. Kuna süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed, siis ei saa kohus ka neid arvesse võtta ja jätab need, kui muude tõenditega vastuolus olevad, tõendikogumist välja. Aadressil xxx asuva korteri ukseluku avamine välisukseluku südamiku läbi puurimise teel, on tõendatud ka 09.03.2019.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mis tõendab, et aadressil xxxx asub kortermaja, mille esimesel korrusel asub korter xx, mis on kahetoaline. Pääs korterisse on sisehoovis asuva trepi kaudu. Korteri välisuks on metalluks, mis on varustatud lukuga „Abloy Hardened“ ning mille lukusüdamik on kahjustatud. Välisuksest sisenedes asub esik, millest paremale jääb vannituba, esikust otse jääb elutuba ja esikust vasakule jääb magamistuba. Elutoa laual on valvekaamera suunaga esikusse. Magamistoa keskel asub voodi, mille all on näha pappkaste. Magamistoa tagaseinas on põrandast laeni ulatuvate lükandustega riidekapp, mille uksed on suletud. Kapi vasakpoolses osas on seif, mille uksed on suletud ja lukuavas on näha pooleksmurdunud võti. Vaatluse käigus seifiuksed avati, selle riiulitel näha karpe ja hoidikuid müntidega. Riidekapi keskmises osas on põrandal karbid pakendatud müntidega (I kd, tlk 86104). 11.04.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldavaks objektiks aadressil xxx korteri välisuksest demonteeritud ja asitõendina ära võetud välisukselukk „Abloy Hardened“ läbi puuritud lukusüdamikuga. Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et ukselukusüdamik on kahjustatud, ukseluku kate ja südamik on eraldi ning ukselukusüdamik on läbi puuritud (I kd, tlk 144-146). Süüdistatava viibimine M Oe korteris süüdistuses märgitud ajal on vaieldamatult tõendatud ka 12.03.2019.a asitõendi vaatlusprotokolliga, mille vaadeldavaks objektiks on aadressil xxx asuva sündmuskoha turvakaamera videosalvestis, millelt nähtub, et videolõigul on märgitud videofaili kuupäev 08.03.2019.a. Kell 22.12.01 ilmub kaamera vaatevälja meesterahvas, kellel on peas heledat värvi müts, näo ees mask, seljas musta värvi mantel. Meesterahvas astub sisse paremal pool kõrvalasuvasse ruumi ning kaob kaamera vaateväljast. Meesterahva käes on näha kastitaolist eset, mida ta asetab esikuukse ette ning koheselt siseneb uuesti kõrvalasuvasse ruumi. Ajavahemikul 22.14.00 kuni 22.19.00 kordab meesterahvas sama tegevust. Teiselt videofaililt nähtub vaade korteri esikule, videofailil kuupäev 09.03.2019.a kell 02.12.
  15. Videofaililt nähtub, kuidas korteri esikusse siseneb meesterahvas tumedamat värvi karvase kapuutsiga jopes ja hoiab käega näo ees maski. Kell 02.12.40 siseneb meesterahvas kõrval olevasse ruumi ning kaob kaamera vaateväljast. Kell 02.15.10 ilmub meesterahvas uuesti kaamera vaatevälja ning kustutab esikus põlevad tuled (I kd, tlk 122-125). Isikul, kes nähtub videosalvestiselt on seljas samasugused riided, mida kandis isik, kes käis Xxx AS-i kontorites münte müümas. Samasugune karvase äärega jope leiti ka süüdistatava asjade hulgast, mis on tõendatud 11.03.2019.a asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga, mille vaadeldavateks objektideks olid Ajmal Fazlurhman Shearzadi asjade hulgast leitud pruuni-punast värvi vaip, musta värvi mantel, musta värvi karvase kapuutsiga jope ja pruuni värvi mantel. 13 Vaatlusprotokollis vaadeldud musta värvi mantlil on silt „xxx“, musta värvi karvase kapuutsiga jopel „xxx“ ning pruuni värvi mantlil „xxx“ (I kd, tlk 76-85). Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu Xxx xxx lepingulise esindaja ütluste, kui ka kannatanu M. Oe ja S. Ri ütluste kohaselt, kuulusid süüdistuses nimetatud hõbemündid Xxx xxx-le, mistõttu on tuvastatud, et süüdistuses nimetatud hõbemündid olid süüdistatava jaoks võõras vara. Kohtus uuritud tõenditega on ümber lükatud süüdistatava väited, et tema ei ole kannatanule kuuluvaid münte varastanud, vaid need mündid, mis ta Xxx AS-i viis, kuulusid temale. Süüdistatav ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et ta on Saksamaalt need mündid saanud, vaid viitas järjekindlalt, et ta ei saa neid andmeid avaldada oma perekonna turvalisuse pärast, viidates xxx. Kohtule ei ole sellised väited eluliselt usutavad ning need ei ole usutavad ka juba seetõttu, et süüdistatava poolt Xxx AS-i viidud hõbemündid on täpselt samad, mis M. Oe korterist varastati, sh kattusid ka müntide kogused. Seega kannatanu Xxx xxx-le kuulunud hõbemüntide äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete senise valdaja valduse, kehtestades sellele enda valduse, mis toimus kannatanu tahtevastaselt ja nõusolekuta. Arvestades aspekti, et kogutud pole andmeid selle kohta, et varastatud esemed oleks süüdistatav soovinud kannatanule tagastada, vaid vastupidiselt viis süüdistatav varastatud esemed Xxx AS-i ja müüs need seal maha, siis leiab kohus, et süüdistatava eesmärgiks oli võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuriteo asjaoludest nähtub üheselt, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seda ilmestab asjaolu, et süüdistatav tellis ukse avamiseks appi xxx töötaja, kes avaks kannatanu M. Oe korteri välisukse, sisenes nägu varjates kannatanu M. Oele kuuluvasse eluruumi ilma kannatanu M. Oe loata ja viis sealt minema Xxx xxx-le kuuluvad hõbemündid, mille viis Xxx AS-i. Kohtu hinnangul vastab süüdistatav Ajmal Fazlurhman Shearzadi tegevus

§ 199

lg 2 p 6 tunnustele, s.o varguse toimepanemine suures ulatuses.

§ 121p 2 kohaselt on suur kahju, mis ületab 40 000 eurot.

Seega süüdistatava tegevus vastab

§ 199

lg 2 p 6 tunnustele, kuna tekitatud kahju oli 123 341,55 eurot.

§ 199

lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt

§-ga 266.

§ 266

lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest.

§ 266

puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine xxx oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku valdaja tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine ruumi vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. xxx asuvasse korterisse sisenemiseks kutsus süüdistatav Xxx töötaja, kes avas süüdistatava palvel ukse luku südamiku läbipuurimise teel, mistõttu viitab ka sisenemise viis üheselt valdaja tahte vastasusele. Ka kannatanu M. O on kinnitanud, et igasugune luba süüdistataval korterisse sisenemiseks puudus. Ei kannatanu ega süüdistatava ütlustest ei saa järeldada, et sisenemine korterisse oleks toimunud ruumi valdaja loal või teadmisel. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine kannatanule kuuluvasse 14 korterisse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse siseneda valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Seega oli tungimine xxx asuvasse korterisse

§ 266

tähenduses ebaseaduslik ning esinevad alused süüdistatava tegu kvalifitseerida

§ 199lg 2 p 8 järgi.

Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Ajmal Fazlurhman Shearzad tuleb süüdi mõista

§ 199lg 2 p 6, 8 järgi.

3.Karistus 3.1. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

§ 199

lg 2 p 6, 8 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieastane vangistus ning

§ 266

lg 2 p 1 eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). 3.

  1. Kuna tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates käesoleva kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandemete kohaselt puudub tal töökoht. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et süüdistataval lasuvad ka rahalised kohustused temalt käesolevas kriminaalasjas väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagi näol, siis on kaheldav kas süüdistataval oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Lisaks eelnevale on süüdistatav Harju Maakohtu 12.03.2019.a määruse alusel vahistatud. Kõrvuti majandusliku seisundiga on põhjendatud karistusliigi kaalumisel võtta arvesse ka seda, et antud juhul ei ole rahaline karistus, vaatamata sellele, et karistusseadustik seda konkreetse kuriteo koosseisu puhul võimaldab, piisav täitmaks eri- kui üldpreventiivseid karistuse eesmärke ning seda just arvestades süüdistatava isikut. Süüdistatav on pannud toime kaks erinevat kuriteoepisoodi, millega on riivatud erinevaid õigushüvesid. Seega on kohus seisukohal, et karistamine rahalise karistusega ei vasta käesolevas asjas süüdistatava puhul karistuse mõistmise eesmärkidele, kuna selle karistusega ei ole võimalik saavutada, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskord oleks kaitstud. Ajmal Fazlurhman Shearzad ei ole end süüdi tunnistanud ega ilmutanud vähimatki kahetsust ning tema käitumine 15 kohtumenetluse kestel on näidanud, et ta ei ole teinud toimunust vajalikke järeldusi. Lisaks, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse mh. varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Selline käitumine viitab aga üheselt süüdistataval piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on Ajmal Fazlurhman Shearzadile vajalik kohaldada karistusena reaalset vangistust. 3.
  2. Hinnates Ajmal Fazlurhman Shearzadi süü suurust

§ 199lg 2 p 6, 8 järgi, leiab kohus, et süüd tuleb pidada suureks.

Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et antud episoodis on kaks kannatanut ning tegemist on ühe lõpuleviidud varguse toimepanemisega, millega tekitati Xxx -le suur varaline kahju. Kohus arvestab ka seda, et Xxx -le kuuluvate hõbemüntide vargus on toimepandud sissetungimisega kannatanu M. Oe koju, riivates sellega kannatanu põhiseaduslikku õigust kodu puutumatusele. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises

§s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Ajmal Fazlurhman Shearzadend süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei esine ka tema puhul karistuse mõistmisel kergendavaid asjaolusid. Eripreventiivses mõttes on Ajmal Fazlurhman Shearzad süüteo toimepanemise ajal kriminaalkorras karistamata isik, mida kohus samuti arvesse võtab. Arvestades eelnevat, tuleb süüdistatavale mõista karistus vastavalt tema süü suurusele, s.o sanktsiooni keskmääras. Seega võttes arvesse eelnevat, määrab kohus Ajmal Fazlurhman Shearzadile karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust

§ 199lg 2 p 6, 8 järgi toimepandud süüteo eest.

3.4. Hinnates Ajmal Fazlurhman Shearzadi süü suurust

§ 266lg 2 p 1 järgi, arvestab kohus, et antud teo pani süüdistatav toime kavatsetult.

Samuti arvestab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühte omavolilist eluruumi sissetungimist, millega ei kaasnenud kannatanule varalist kahju. Küll aga arvestab kohus, et antud juhul riivas süüdistatav kannatanu õigust privaatsusele ja kodu puutumatusele, mis on põhiseadusega kaitstavad õigushüved. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises

§-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Ajmal Fazlurhman Shearzad end süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei esine ka tema puhul karistuse mõistmisel kergendavaid asjaolusid. Eripreventiivses mõttes on Ajmal Fazlurhman Shearzad süüteo toimepanemise ajal kriminaalkorras karistamata isik, mida kohus samuti arvesse võtab. Eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, kuid mitte alammäära lähedasena. Seega võttes arvesse eelnevat, määrab kohus Ajmal Fazlurhman Shearzadile karistuseks 6 kuud vangistust

§ 266lg 2 p 1 järgi toimepandud süüteo eest.

3.5. Arvestades Ajmal Fazlurhman Shearzadi poolt toime pandud tegude raskust, kus omaniku tahtevastaselt siseneti korduvalt tema eluruumi, tegude toimepanemise lühikest ajavahemikku, kahjustatud õigushüvede eriliigilisust, on kohus seisukohal, et liitkaristuse moodustamisel tuleb lähtuda üksikkaristustest raskema suurendamise põhimõttest. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus Ajmal Fazlurhman Shearzadile kuritegude eest liitkaristuseks vangistuse 3 aastat. Ajmal Fazlurhman Shearzad on viibinud vahi all alates 10.03.2019.a, mistõttu tuleb

§ 68lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks eelnimetatud kuupäev.

3.6.

§ 54

lg 1 kohaselt mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Kuigi prokurör taotles süüdistatava riigist väljasaatmist, siis prokurör ei ole seda taotlust millegagi põhjendanud ning 16 kohtu hinnangul ei ole lisakaristuse kohaldamine antud juhul põhjendatud, kuna tegemist on eelnevalt karistamata isikuga ning ei ole alust arvata, et ta jätkaks Eestis olles kuritegude toimepanemist 4.Tsiviilhagi 4.

  1. Kannatanu Xxx esitas käesolevas kriminaalasjas Ajmal Fazlurhman Shearzadi vastu esialgu tsiviilhagi 97 955 euro varalise kahju nõudes, mis seisneb äriühingult varastatud hõbemüntide väärtuses. Kohus on esitatud hagi 06.05.2019.a määrusega menetlusse võtnud. 4.
  2. 30.06.2019.a esitas kannatanu esindaja kohtule täiendatud tsiviilhagi, milles palub süüdistatavalt välja mõista varaline kahju summas 123 341,55 eurot ning viivised seadusjärgses määras põhinõudelt alates 10.03.2019.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Nimetatud summa seisneb müntide väärtuses. Hageja on hinnanud oma kahju suuruse müntide müügihindade põhjal. Hagiavalduse kohaselt on kannatanult varastatud järgmised hõbemündid: Mündi nimetus Maple Leaf Silver Coin, 2019.a Mexican Libertad Silver Coin, erinevate aastate väljalase Britannia Silver Coin, 2019.a Kangaroo Silver Coin, 2019.a Vienna Philharmonic Silver Coin, 2019.a Vienna Philharmonic Silver Coin,
  3. a 825 Year Anniversary Austrian Mint, Duke Leopold Silver Coin 2019.a Dragon Rectangular Coin
  4. a Dragon and Tiger Silver Coin
  5. a Two Dragon Silver Coin
  6. a Wedge Tailed Eagle Silver Coins
  7. a China Panda Coin
  8. a Lunar II Dog Silver Coin
  9. a Koala Silver Coin
  10. a Koala Silver Coin
  11. a Lunar II Pig Silver Coin
  12. a Somalia Elephant Silver Coins 2019 KOKKU Varastatud mündide arv 1000 1000 Ühe mündi kaal 1 unts 1 unts 500 1000 1500 1 unts 1 unts 1 unts 40 1 unts 1120 1 unts 20 100 1 unts 1 unts 100 48 1 unts 1 unts 15 86 59 93 100 9 30 grammi 2 untsi 1 unts 1 unts 1 unts 1 kg 6790 münti 7156 untsi Eelneva tõendamiseks on hageja kohtule esitanud inventuuriakti (I kd, lk 166-169), millest nähtuvad hagejalt varastatud müntide nimetused ja kogused, väljalaske aastad, müüja, müügi kuupäev, Eestisse saabumise kuupäev, ostuhind, kogused. Nimetatud müntide kohta on hageja kohtule esitanud sisseostuarved (koos tõlgetega eesti keelde) nr 2018231023; 2019241133; 17 2018231024; R258698; 2019241733; 2019241282; 2019239732; 2019241776; R259608; R264381; R264032; 2018230252; 2019242177 ning EK/2019/2807 (I kd, tlk 170-208). Nimetatud arvetelt ning hageja enda poolt koostatud tabelist (I kd, tlk 208) nähtub, et varastatud Maple Leaf Silver Coin, 2019.a ostuhind on 15,60 eurot (I kd, tlk 187, 194); Mexican Libertad Silver Coin, erinevate aastate väljalase ostuhind 16,30 eurot (I kd, tlk 179, 197); Britannia Silver Coin, 2019.a ostuhind 15,26 eurot (I kd, tlk 177, 195); Kangaroo Silver Coin, 2019.a ostuhind 15,44 eurot (I kd, tlk 187, 194); Vienna Philharmonic Silver Coin, 2019.a ostuhind 15,64 eurot (I kd, tlk 175, 198); Vienna Philharmonic Silver Coin,
  13. a ostuhind 14,40 eurot (I kd, tlk 188, 206); 825 Year Anniversary Austrian Mint, Duke Leopold Silver Coin 2019.a ostuhind 16,19 eurot (I kd, tlk 178, 191); Dragon Rectangular Coin
  14. a ostuhind 15,85 eurot (I kd, tlk 171, 196); Dragon and Tiger Silver Coin
  15. a ostuhind 24,30 eurot (I kd, tlk 170, 192); Two Dragon Silver Coin
  16. a ostuhind 17,93 eurot (I kd, tlk 172,193); Wedge Tailed Eagle Silver Coin
  17. a ostuhind 19,20 eurot (I kd, tlk 171, 196); China Panda Coin
  18. a ostuhind 18,68 eurot (I kd, tlk 183, 205); Lunar II Dog Silver Coin
  19. a ostuhind 34,69 eurot (I kd, tlk 173, 200); Koala Silver Coin
  20. a ostuhind 15,11 eurot (I kd, tlk 180, 202); Koala Silver Coin
  21. a ostuhind 16,58 eurot (I kd, tlk 182, 204); Lunar II Pig Silver Coin
  22. a ostuhind 17,30 eurot (I kd, tlk 185, 189) ning Somalia Elephant Silver Coins 2019 ostuhind 509,70 eurot (I kd, tlk 175, 198). Arvestades kohtule esitatud tõendeid, sai kohus müntide soetushinnaks 114 614,67 eurot. Varastatud hõbemüntide müügihindade tõendamiseks on hageja kohtule esitanud väljavõtted Xxx , Xxx AS javeebilehtedelt ning hageja poolt koostatud tabeli (I kd, tlk 209-230). Xxx veebilehelt nähtub, et Maple Leaf Silver Coin, 2019.a müügihind on 15,86 eurot; Kangaroo Silver Coin, 2019.a müügihind 15,73 eurot; Vienna Philharmonic Silver Coin, 2019.a 16,04 eurot; Britannia Silver Coin, 2019.a müügihind 15,93 eurot; Lunar II Pig Silver Coin
  23. a müügihind 18,76 eurot; Koala Silver Coin
  24. a müügihind 17,82 eurot; Dragon and Tiger Silver Coin
  25. a müügihind 27,67 eurot; Dragon Rectangular Coin
  26. a müügihind 16,54 eurot; Wedge Tailed Eagle Silver Coin
  27. a 21,06 eurot; Two Dragon Silver Coin
  28. a müügihind 19,64 eurot; 825 Year Anniversary Austrian Mint, Duke Leopold Silver Coin 2019.a müügihind 18,20 eurot; Somalia Elephant Silver Coins 2019 523,01 eurot; Lunar II Dog Silver Coin
  29. a müügihind 37,80 eurot ning China Panda Coin
  30. a müügihind 19,56 eurot (I kd, tlk 210-215). Väljavõtetest Xxx AS veeblilehelt nähtub, et Koala Silver Coin
  31. a müügihind on 18,98 eurot (I kd, tlk 218) ning Vienna Philharmonic Silver Coin,
  32. a müügihind 16,35 eurot (I kd, tlk 221). Väljavõtetest xxx veeblilehelt nähtub, et Mexican Libertad Silver Coin müügihind on 19,71 eurot (I kd, tlk 226). Arvestades kohtule esitatud tõendeid, sai kohus müntide müügihinnaks 123 341,55 eurot. 4.
  33. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või 18 vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 4.
  34. Kohtulikul tõendite uurimisel on Ajmal Fazlurhman Shearzadi süü talle inkrimineeritud kuriteos

§ 199lg 2 p 6, 8 järgi tõendamist leidnud.

Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanu Xxx -le varaline kahju summas 123 341,55 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu on esitatud tsiviilhagis hinnanud kahju suuruse müntide müügihinna põhjal, mis on tõendatud käesoleva kohtuotsuse punktis 4.

  1. refereeritud tõenditega, mida kohus peab usaldusväärseks. Samuti leiab kohus, et see summa ei ole ülepaisutatud ning nimetatud müntide müügihinnad on tuvastatavad. Kohus nõustub hagejaga, et süüdistatavalt tuleb välja mõista hagi hõbemüntide müügihindade alusel. Arvestades, et kannatanu majandustegevus seisneb m.h hõbemüntide müügis, oli kannatanu huvi suunatud hõbemüntide võõrandamisele, saades selle tulemusena kasu. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu tuvastada, milline olnuks kannatanu hüpoteetiline varaline olukord süüdistatava rikkumiseta, so milline oleks olnud varaline olukord siis, kui kannatanu oleks hõbemündid maha müünud või need tagasi saanud. Esmalt märgib kohus, et kannatanul ei oleks üldse varalist kahju tekkinud, kui temalt ei oleks hõbemünte varastatud ning neid võõrandatud kolmandale isikule, mistõttu sai kannatanu selle tulemusena varalist kahju ning süüdistatav varalist kasu. Kui süüdistatav ei oleks kannatanult hõbemünte varastanud, oleks kannatanu saanud hõbemündid maha müüa, teenides selliselt tulu. Eseme väärtuseks loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 järgi üldjuhul selle harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohtule on esitatud varastatud hõbemüntide turuhinnad ning neid summasid saab lugeda usaldusväärseks. Samuti ei saa kohtu hinnangul rääkida ka olukorrast, kus hõbemüntide võõrandamisest saadav tulu võiks kannatanu olukorda muuta paremaks, kui see oli enne varguse toimepanemist. Antud asjas tsiviilhagi läbivaatamata jätmiseks või rahuldamata jätmiseks alused puuduvad. Kohtu hinnangul on kannatanu nõude faktilised asjaolud konkreetselt määratletud. Kohtul puudub alus kahelda, et hagis loetletu oleks kajastatud pahatahtlikult, mille kaudu kannatanu sooviks alusetult rikastuda. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Xxx poolt esitatud tsiviilhagi summas 123 341,55 eurot on põhjendatud, kuulub täies ulatuses rahuldamisele ning varaline kahju tuleb kannatanule hüvitada süüdistatavale kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Ajmal Fazlurhman Shearzadilt kannatanu kasuks. 4.
  2. Kannatanu on palunud välja mõista ka põhinõudelt summas 123 341,55 eurot viivised alates 10.03.2019.a. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul mõistab kohus rahuldatud varalise kahju nõudelt summas 123 341,55 eurot nõudelt välja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte enam kui 123 341,55 eurot. Kohus leiab, et käesolevaga ei ole põhjendatud viivise väljamõistmine varalise kahju nõudelt alates 10.03.2019.a. Antud kriminaalasjas esitati tsiviilhagi 18.03.2019.a ning 19 täpsustatud tsiviilhagi esitati 30.06.2019.a. Kohus on seisukohal, et kuna kohtu poolt välja mõistetav varalise kahju hüvitis muutub sissenõutavaks alates kohtuotsuse jõustumisest, on viivise välja mõistmine põhjendatud alates kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus viivise nõude osaliselt ja mõistab süüdistatavalt kannatanu kasuks välja viivise varalise kahju nõudelt, s.o 123 341,55 eurolt, alates kohtuotsuse jõustumisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni.
  3. Menetluskulud 5.
  4. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. 5.
  5. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Ajmal Fazlurhman Shearzadi menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. 5.
  6. Ajmal Fazlurhman Shearzadi riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see määratud kaistjale makstud tasu kohtueelses menetluses 270 eurot (I kd, tlk 153-161) ning kohtumenetluses 870 eurot (II kd, tlk 8-10). Seega kokku 1 140 eurot. Samuti on kohus seisukohal, et õigusabikulude hüvitamine Ajmal Fazlurhman Shearzadi kaitsja poolt taotletud mahus on põhjendatud. 5.
  7. KrMS § 175 lg 1 p 9 süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 810 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Süüdistatav ei ole oma varatuse kohta esitanud sellekohaseid tõendeid ega ka taotlenud kohtult vastava teabe väljanõudmist. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Kohus on veendumusel, et kuna tegemist ei olnud juhuslikku laadi kuritegudega, toime on pandud 2 kuriteoepisoodi, mille 20 toimepanemist süüdistatav eitab, siis menetluskulude riigi kanda jätmine ei ole käesoleval juhul põhjendatud ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. 5.
  8. Seega mõistab kohus Ajmal Fazlurhman Shearzadilt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 810 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu summas 1 140 eurot. Seega kokku tuleb Ajmal Fazlurhman Shearzadilt välja mõista menetluskulud summas 1 950 eurot. 5.
  9. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades kohustust tasuda väljamõistetud tsiviilhagi ning ka hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine süüdistatavatele ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub Ajmal Fazlurhman Shearzadilt ühes kuus tasumisele vähemalt 162,50 eurot.
  10. Asitõendid 6.
  11. KrMS § 126 lg 3 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses (p 1), muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale (p 2) ning väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber (p 4). 6.
  12. Käesoleva kriminaalasja materjalide juures asuvad CD- ja DVD-plaadid, mis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. 6.
  13. Sündmuskohalt võetud ja pappkarpidesse pakendatud bioloogilise aine proovid (7 karpi), lukusüdamik ja paberkott koos jalatsijäle fragmendiga želatiinkilel, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. 6.
  14. Xxx AS-ilt ära võetud hõbedast metallist mündid erinevate nominaalidega, sh: 1) Mexican Libertad Silver Coin, erinevate aastate väljalase kahes kastis, iga kastis 500 münti (ehk 2 kasti *500 münti, kokku 1000 münti); 2) Britannia Silver Coin, 2019.a; musta värvi kast, milles on 20 münditropsi, milles omakorda igas 25 hõbemünti (ehk 25 münti*20 münditropsi = 500 münti); 3) 825 Year Anniversary Austrian Mint, Duke Leopold Silver Coin 2019.a, kaks punast värvi plastikust kasti, ühes kastis on 25 tropsi, milles omakorda igas 20 münti (ehk 25 tropsi*20 münti =500 münti ühes kastis, kahes kastis kokku 1000 münti) + eraldi kuus münditropsi (ehk 6 tropsi*20 münti=110 münti) kokku kahes kastis ja 6 tropsis on 1120 hõbemünti; 4) Dragon and Tiger Silver Coin 2018 ühes pappkarbis, milles on 5 münditropsi, igas münditropsis on 20 hõbemünti, mis moodustab kokku 100 münti (ehk 5 münditropsi * 20 münti= 100 münti); 5) Two Dragon Silver Coin 2018 ühes pappkarbis, milles on 5 münditropsi, igas münditropsis on 20 hõbemünti, mis moodustab kokku 100 münti (ehk 5 münditropsi * 20 münti= 100 münti); 6) 2oz Lunar II Dog Silver Coin 2018 kahes pappkarbis, ühes karbis on 10 münditropsi, milles on 5 münti (10 münditropsi*5 münti = 50 münti), teises pappkarbis on 7 münditropsi (ehk 7 münditropsi*5 münti=35 münti) pluss eraldi üks münt, ehk kokku kahes karbis 86 münti; 7) Wedge Tailed Eagle Silver Coins 2019 – ühes pappkarbis, milles on 3 münditropsi, kahes 21 münditropsis on 40 münti (ehk ühes tropsis on 20 münti ja teises 20 münti) ning kolmandas münditropsis on kokku 8 münti, mis kokku moodustab 48 münti; 8) 1kg Somalia Elephant Silver Coins 2019 ühes pappkarbis, milles on kokku 9 münti, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Xxx AS-ile kohtuotsuse jõustumisel.
  15. Arestitud vara 7.
  16. Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 11.04.2019.a määrusega nr 1-19-2705 on tsiviilhagi tagamiseks arestitud Ajmal Fazlurhman Shearzadi valdusest ära võetud sularaha summas 77 360 eurot. Kannatanu Xxx esitas hagi varalise kahju nõudes, mille kohus rahuldas. Seetõttu leiab kohus, et Ajmal Fazlurhman Shearzadi valdusest leitud ning arestitud vara tuleb tuleb jätta tsiviilhagi täitmise tagamiseks arestituks. Aulike Salo kohtunik 22

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.