Obsah (9)
§ 632§ 633§ 5§ 230§ 231§ 459§ 173§ 163§ 177KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Narva kohtumaja Kohtunik Angelina Abol Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2020, Narva Tsiviilasja number 2-19-8622 Tsiviilasi V G hagi A S va
§ 632lg 1).
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (
§ 633lg 7).
Kohus selgitab, et juhul, kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses 1
(7)esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hageja V G esitas 06.06.2019 Viru Maakohtule hagiavalduse A S vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hageja palub tuvastada, et ta põlvneb kostjast. Hageja palub ka kostjalt välja mõista elatise summas 270.00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates hagi esitamisest kuni tema täisealiseks saamiseni või varalise seisundi muutmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus rahuldas hagi isaduse tuvastamise nõude osas 23.10.2019 osaotsusega (tlk 77). Kohus luges tuvastatuks, et V G põlvneb A S, kostja on hageja isa. 23.10.2019 osaotsus on jõustunud. Kohus selgitas ka, et elatise nõudes menetlus jätkub. Kostja vastuväited Kohtule esitatud kostja vastustest nähtub, et tema sissetulek (töötasu) on 703.20 eurot kuus. Kostjal on kohustused võlausaldajate ees, nimetatud kohustuste katteks tasub kostja ca 275.50 eurot kuus. Juhul, kui kostja peaks maksma hagejale elatist summas 270.00 eurot kuus, jääks tema enda ülalpidamiseks vaid 157.70 eurot. Nimetatud summast peaks kostja saama tasuda enda eluaseme eest, ostma toitu ning esmatarbevahendeid, mis on aga võimatu. Kostja palub arvestada ka, et hagejale tasub riik toetusi. Kostjal kinnis- ja vallasvara puudub. Kostja on nõus tasuma hagejale elatist summas 210.00 eurot kuus alates isaduse tuvastamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja täiendavad seisukohad Hageja on nõus sõlmima kompromissi kostja poolt pakutud elatise suuruses, s.o 210.00 eurot kuus, juhul, kui kostja võtab hagi isaduse tuvastamiseks koheselt õigeks. Vastasel juhul palub hageja kostjalt välja mõista elatise miinimummääras kuus. Hageja on kohtule teatanud, et riik maksab tema seaduslikule esindajale üksikvanema toetust 19.18 eurot ja lapsetoetust 60.00 eurot. Hageja ema sissetulek 2018 aastal oli kokku 2 285.02 eurot, kuid seda on vähe hageja vajaduste rahuldamiseks. Hageja seadusliku esindaja sissetulek A C OÜ-s perioodil 12.08.2019 – 06.12.2019 oli ca 894.85 eurot kuus (bruto). Alates 06.12.2019 hageja ema A C OÜ-s enam ei tööta. Hageja konto väljavõttest perioodi 01.06.2019 - 20.12.2019 eest nähtub, et tema sissetulekud on summas kokku 7 251.41 eurot, väljaminekud 7 255.22 eurot. Sissetulekute allikad on A C OÜ, Sotsiaalkindlustusameti peretoetus, Haigekassa töövõimetushüvitis, Töötukassa, Rahandusministeerium, hageja ema venna S G ja vanaema T G rahaline abi, J ja E S rahaline abi, A K rahaline abi, T- OÜ, B O OÜ. Alates 01.06.2019 kasutab hageja pangakontot ainult hageja ema. Varasemalt kasutas seda hageja seadusliku esindaja elukaaslane. Hageja ema pangakonto väljavõttest perioodi 02.12.2018 - 06.12.2019 eest nähtub, et tema sissetulekud on summas 8 800.73 eurot, väljaminekud kontolt on 8 795.49 eurot. Sissetulekute allikad on AS A B, Sotsiaalkindlustusameti peretoetus, Haigekassa töövõimetushüvitis, Töötukassa, Rahandusministeerium, hageja ema venna S G ja vanaema T G rahaline abi, J ja E S rahaline abi, A K rahaline abi. Hageja seadusliku esindaja keskmine sissetulek on seega 733.39 eurot kuus ja kulud ca 732.96 eurot kuus. Hageja kulutused kuus on summas ca 479.50 eurot. Kohtu põhjendused 2
(7)Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ning kohtule esitatud kirjalike tõenditega, on seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
§ 5
lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 230
lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 231
lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 23.10.2019 osaotsusega (tlk 77) luges kohus tuvastatuks, et V G põlvneb A S, kostja on hageja isa. 23.10.2019 osaotsus on jõustunud. Poolte vahel ei ole seega enam vaidlust, et hageja V G on hageja seadusliku esindaja A G ning kostja A S ühine alaealine laps. Ka rahvastikuregistri andmetest nähtub, et hageja vanemateks on A G ja A S. Poolte vahel ei ole vaidlust ka, et hageja elab koos oma emaga, kostja elab lapsest eemal. Pooled ei vaidle ka, et kostja on varasemalt, s.o alates 16.09.2015 kuni 16.03.2018 tasunud hagejale elatist summas 125.00 eurot kuus, 16.05.2019 ja 30.04.2019 summas kokku 175.00 eurot (tlk 5-9). Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 101 lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 oli töötasu alammäär 540.00 eurot, millest ½ on 270.00 eurot. Alates 01.01.2020 on töötasu alammäär 584.00 eurot, millest ½ on 292.00 eurot. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 04.12.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada aga, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, 3
(7)arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras ei ole vaja üldjuhul lapse vajadusi tõendada. Riigikohus on mitmetes oma lahendites selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (Riigikohtu
- jaanuari
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu
- aprilli
- a otsus tsiviilasjas nr 32-1-21-15, p 14). Hageja palub kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja on põhimõtteliselt nõus, et ta peab lapsele ülalpidamist andma, kuid leiab, et elatise miinimummääras maksmine ei ole võimalik, arvestades tema sissetulekut. Kostja tugineb vastuväidete esitamisel muuhulgas sellele, et tema töötasu on ca 703.20 eurot kuus, millest tuleb tal ülal pidada lisaks hagejale ka ennast ning tasuda võlgnevusi. Kostja esitas tõenditena enda konto väljavõtted (tlk 18 – 31) ning palgatõendid (tlk 92 – 93), millest nähtub, et tema sissetulekuks on töötasu ca 802.97 eurot kuus (neto). Kohtu poolt tehtud päringutest selgub, et kostja sissetulekuks on ca 771.80 – 900.00 eurot kuus (tlk 141 - 144). Kohtu päringutest nähtub ka, et kostjal kinnisvara ja sõidukid puuduvad (tlk 124-125). Kostjal puuduvad seosed äriühingutega. Kohus selgitab, et vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja seisukoht on, et kostjal tuleb igal juhul maksta temale elatist seadusjärgses miinimummääras. Kohus leiab, et selline seisukoht ei ole kooskõlas reaalse olukorraga tööturul, eriti arvestades kostja elukohta XX. Kostjal on oma piirkonna jaoks keskmisest kõrgem sissetulek, kuid sellest ei jätku miinimummääras lapsele elatise maksmiseks. Arvestades piirkonna 4
(7)majanduslikku olukorda, oleks ka ebamõistlik nõuda kostjalt töökoha vahetamist või kostjale ette heita, et ta ei teeni piisavalt raha lapse ülalpidamiseks. Kohtule esitatud tõenditest nähtub ka, et kostjal on mitu töökohta, kostja sissetulek on arvestatud mitmel töökohal töötamise eest. Seetõttu ei saa kostjale ka ette heita, et ta ei tee midagi selleks, et oma sissetulekuid suurendada või majanduslikku olukorda parandada. Kohtu hinnangul on kostja tõendanud, et arvestades tema varalist seisu, ei ole ta võimeline maksma lapsele elatist alates hagi esitamisest summas 270.00 eurot kuus ning alates 01.01.2020 summas 292.00 eurot kuus. Kostja sissetulekust ei jätku hagejale miinimummääras elatise maksmiseks ning enda ülalpidamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04. detsembri 2013 otsuse nr 3-2-1-136-13, p-st 14 tuleneb, et vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kohus on seisukohal, et varaliste vahendite ühetaoline kasutamine PKS § 102 lg 2 mõttes ei tähenda automaatselt kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist kohustatud isiku ja tema ülalpeetavate vahel. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad kui alaealisel lapsel. Tuleb arvestada ka, et alaealise hageja ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad, samuti maksab riik alaealisele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealise ülalpidamiseks saab kasutada. Seega, hinnates kostja varalist seisu, ei ole ta kohtu hinnangul käesoleval juhul võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus vähendada hageja poolt nõutud elatise summat. Kohus selgitab taas, et vanemad peaksid eelduslikult kandma lapsega seotud kulusid võrdselt. Seega kui hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates hagi esitamisest summas 270.00 eurot kuus (alates 01.01.2020 summas 292.00 eurot kuus), peaks sellises ulatuses andma ülalpidamist ka tema ema. Hageja on kohtule teatanud, et tema kulutused kuus on summas ca 479.50 eurot (tlk 96 pöördel). Hageja kulutused on seega miinimummäärast väiksemad. Hageja on esitanud tõenditena AS-i STV makseid, korteri kommunaalkulude makseid ning Tele 2 Eesti arve (tlk 114 – 120). Hageja esitas ka enda ning oma ema konto väljavõtted (tlk 100 – 113), ema palgatõendi (tlk 99) ning ema 2018 aasta tuludeklaratsiooni (tlk 45 -47). Kohtu päringutest nähtub, et hageja seaduslikul esindajal kinnisvara ja sõidukid puuduvad (tlk 129 - 130). Hageja seaduslik esindaja ei ole äriühingutega seotud (tlk 128). Kohtu päringutest nähtub ka, et hageja seadusliku esindaja sissetulekuks on 267.34 – 305.00 eurot kuus (tlk 146 - 149). Hageja on aga kohtule teatanud, et tema ema sissetulekuks kuus on 733.39 eurot (tlk 96 pöördel). Arvestades seega, et hageja seadusliku esindaja sissetulek on ca 733.39 eurot kuus, leiab kohus, et ka hageja emal ei ole võimalik anda hagejale ülalpidamist miinimummääras kuus (s.o aastal 2019 summas 270.00, alates 01.01.2020 summas 292.00 eurot). Oma sissetulekust peaks hageja seaduslik esindaja eelduslikult katma ka enda ülalpidamisega seotud kulusid. Riigikohus on korduvalt märkinud (nt lahendi nr 3 2-1-35-17 p-s 21.1), et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Kohus on seisukohal, et hageja mõlema vanema sissetulekud on sellised, mis ei võimalda maksta elatist miinimumsummas kuus. Oluliselt suurema töötasuga töökoha (või lisatöö) leidmine on kohtu hinnangul piirkonna eripära arvestades ilmselgelt 5
(7)keeruline. Eeltoodu määrab ka lapse tavalise elulaadi, mõnevõrra säästlikum majandamine on hageja vanemate varalist seisundit arvestades vältimatu. 2013 novembris avaldatud uurimuse kohaselt (vt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE poolt välja töötatud materjal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“, kättesaadav veebiaadressil http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf) oli aastail 2010-2012 keskmine ülalpidamiskulu ühele lapsele 280 eurot kuus. Uurimuse p 7.3 kohaselt tuleks 2012 aasta seisuga arvestatud keskmist väärtust korrigeerida vastava perioodi tarbijahinnaindeksi muutuse võrra. Statistikaameti kodulehekülje andmetel on perioodil 2012 (IV kvartal) – 2018 (IV kvartal) toimunud tarbijahinnaindeksi muutus 9,6 %. Seega on keskmine arvestuslik ülalpidamiskulu kasvanud ümmardatult 27.00 euro võrra ning 2018 aasta IV kvartali seisuga sai keskmiseks ülalpidamiskuluks lugeda 307.00 eurot (280.00 + 27.00), mis oli 2018 aastal 193.00 euro võrra vähem kui miinimumelatis. Perioodil 2012 (jaanuar) – 2019 (jaanuar) toimunud tarbijahinnaindeksi muutus 12,1%. Seega on keskmine arvestuslik ülalpidamiskulu kasvanud ümmardatult 34.00 euro võrra ning 2019 aasta jaanuari seisuga sai keskmiseks ülalpidamiskuluks lugeda 314.00 eurot (280.00 + 34.00), mis 2019 aasta jaanuaris oli 226.00 euro võrra vähem kui miinimumelatis. Arvestades eespool öeldut ja tuvastatut ning arvestades, et hageja esindaja ei esitanud tõendeid selle kohta, et lapse ülalpidamise igakuised kulutused võrduvad elatise miinimummääraga, leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatis summas 210.00 eurot kuus. Kostja on vaatamata oma varanduslikule seisundile nimetatud elatise summaga nõustunud. Suurema elatise väljamõistmine asetaks aga kostja olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Kohus leiab, et elatise nõude eesmärgiks on tagada lapse ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda. Tähtis on, et lapse vajadused saaksid rahuldatud. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka, et riik maksab alaealistele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida lapse ülalpidamiseks saab kasutada. Hageja seaduslikule esindajale maksab riik toetusi kokku summas 79.18 eurot (tlk 138). Samuti on Riigikohus korduvalt (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 30) juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Eeltoodut arvestades on kohtu arvates antud juhul lapse igapäevased mõistlikud vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud, kui kostja maksab igakuiselt elatist lapsele summas 210.00 eurot, millele lisandub lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest (PKS § 116 lg 1) sama suures ulatuses hageja seadusliku esindaja (ema) panus ning riiklikud toetused. Kostja on palunud elatise välja mõista isaduse tuvastamisest alates. Riigikohus on tsiviilasjas 3-21-36-08 kohtuotsuse 11.06.2008 p 12 ja 13 selgitanud, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine (vt Riigikohtu 7. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-22-07, p 10). Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist. Riigikohus on selgitanud ka, et see ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kui vanem ei täida 6
(7)ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest, erandina ka aasta eest enne hagi esitamist. Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid kohus saab esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. Samale seisukohale asus Riigikohus ka 16.05.2003 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-5703, kus leiti, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 210.00 eurot kuus, alates hagi esitamisest kuni lapse täisealisteks saamiseni. Kohus selgitab pooltele ka, et elatusraha maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (
§ 459), s.o hagejal on võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist.
Menetluskulud
§ 173
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
§ 163
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes eeltoodust ning arvestades hagi rahuldamise ulatust, samuti vaidluse sisu ning olemust, leiab kohus õiglaseks jätta menetluskulud elatise nõudes täielikult poolte endi kanda.
§ 177
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kuna kohus jättis menetluskulud elatise nõudes poolte endi kanda, siis pooltele hüvitatavad menetluskulud elatise nõudes puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 7
(7)