) § 5 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui
ist ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 3
lg 1 sätestab, et seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.
lg 2 sätestab, et võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub vaidlus, et võlgnik on makseraskustes isik
6.
lg 1 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Sama sätte lg 3 kohaselt saab ümber kujundada sissenõutavaks muutunud kohustusi. Lisaks saab käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud tingimustel ümber kujundada kestvuslepingust tulenevaid kohustusi, mis tekivad või muutuvad sissenõutavaks pärast võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist. 7.
lg 1 sätestab, et kohus kinnitab võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.
lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul taotleb võlgnik 6 erineva võlausaldaja nõude ümberkujundamist, kellest ümberkujundamise osas ei ole ükski sisulist vastuväidet esitanud. Võlausaldajad on palunud võlgnikul kava täpsustada. Võlgnik on kava täpsustanud ning seejärel ei ole ükski võlausaldaja (peale O OÜ) kava osas vastuväiteid esitanud. 8. Võlgnik taotleb kohustuste ümberkujundamist tasumise tähtaja pikendamise aja ajatamise teel, st võlgnik taotleb kohustuste tasumist 42 kuu jooksul, välja arvatud AS P nõue, mille puhul taotleb tasumist 69 kuu jooksul. Lisaks taotleb võlgnik kohustuste vähendamist selliselt, et kohus vähendaks nõudeid kõrvalnõuete (viiviste ja intresside võrra), võttes aluseks seadusjärgsed määrad. Seega on võlgnik valmis tasuma võlausaldajatele taotletud ajaperioodi jooksul täies ulatuses põhinõude, sissenõudmiskulud ning intressi ja viivise seadusjärgses määras. Kohus on seisukohal, et ümberkujundamiskava kinnitamine võlgniku poolt taotletud viisil ei ole võlausaldajate huvisid ülemäära kahjustav ning tagab võlausaldajatele nende kohustuse täitmise mõistlikus ulatuses. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast otsustab kohus kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist (RKTKm 32-1-28-13, 10.04.2013, p. 16). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei satu võlausaldajad võlgade ümberkujundamise korral oluliselt halvemasse olukorda, kui pankrotimenetluse korral, vastupidi, nende nõuded saavad peaaegu terves ulatuses tasutud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul täidetud eeldused ümberkujundamiskava kinnitamiseks. 9.
lg 5 kohaselt ei ole kohus ümberkujundamiskava kinnitamisel seotud võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muu hulgas kinnitada vaid osade võlgade ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Seejuures arvestab kohus muu hulgas, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võimalusi võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Kohus ei või muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust. 10. Kohus peab käesoleval juhul põhjendatuks kinnitada ümberkujundamiskava võlgniku poolt taotletud viisil selliselt, et võlgnik tasub alates 15.03.2020 igakuiste osamaksetena võlausaldajatele nende nõuetest põhinõude, sissenõudmiskulud, seadusjärgse viivise (8% aastas). Intressid on vähendatud 0 euroni. Kava täitmise perioodi osas määrab kohus, et võlgnik täidab kava 42 kuu jooksul, 4
lg 1 p-dest 2 ja 3 tulenevalt tuleb kohtul enne võlgade ümberkujundamiskava kinnitamist kontrollida, kas võlgade ümberkujundamiskava täitmine on võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline ning ega võlgnik pole tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta. Võlgnik on avalduses välja toonud, et tema keskmiseks igakuiseks neto sissetulekuks on 800 eurot. Igakuisteks kuludeks on võlgnik märkinud 450 – 500 eurot. Võlgnik on selgitanud, et võlgnikku aitab toidu ja eluasemekulude kandmisel tema täisealine tütar. Käesoleval juhul kujuneb ümberkujundamiskava alusel teostatavate osamaksete igakuiseks suuruseks 515,58 eurot. Võttes arvesse võlgniku selgitusi, peab kohus kava täitmist tõenäoliseks. 13. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus võlgniku ümberkujundamiskava käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud viisil. 14. Kohus pöörab tähelepanu
lg-le 4, mille kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümber kujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.
lg 1 sätestab, et ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluse nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. 15.
Sama sätte lg 3 kohaselt esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgnikul esitada iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule aruanne selle kohta, kas ja kuidas on ta ümberkujundamiskava täitnud. Samuti tuleb aruandes välja tuua andmed oma varalise seisu kohta. Esimest korda tuleb aruanne esitada 21.02.2021. 16.
Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 17.
kohaselt toimetatakse määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus tehakse ka avalikult teatavaks ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.