Obsah (5)

§ 4§ 6§ 17§ 8§ 15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tallinna Ringkonnakohus Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-17424 Tsiviilasi XX (X) taotlus riigi õigusabi ja m

§ 4

lg 3 p 9) ka

§ 4lg 3 p 4 järgi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus.

Ringkonnakohus möönab, et vaidlustatud määruse põhjendustest võib sellise järelduse küll teha, kuid TsMS § 442 lg 5 järgi koosmõjus §-ga 659 tekivad menetlusosalistele kuuluvad kohustused üksnes kohtulahendi resolutsioonist. 2 Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 3 on maakohus andnud riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena. Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määrust nii riigi õigusabi liigi kui ka andmise viisi osas. 7. Ringkonnakohtu hinnangul on riigi õigusabi andmise eeldusteks eelkõige asja edulootus, taotleja õigusalaste teadmiste vähesus, millest tulenevalt võivad jääda tema õigused kaitseta, ning taotleja majanduslik seis, mis piirab taotlejal võimaldada endale kvalifitseeritud esindaja võtmise. Vaidlustatud määruse resolutsioonist nähtub, et maakohus on andnud taotlejale riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena (resolutsiooni p 3). Sellest saab järeldada, et maakohtu hinnangul oli taotleja taotlus õigusabi saamiseks õigusnõustamisena piisavalt perspektiivikas ning, et taotleja õigused tulenevalt tema õigusalaste teadmiste vähesusest võivad ilma kvalifitseeritud esindajata jääda kaitseta. Lisaks on maakohus analüüsinud taotleja majanduslikku seisundit ning leidnud, et tulenevalt oma majanduslikust seisundist vastab taotleja

§ 6lg-s 1 sätestatud tingimustele.

8. Samas on maakohus aga pidanud põhjendatuks rahuldada riigi õigusabi taotluse osaliselt, st isiku muu õigusnõustamisena

§ 4

lg 3 p 1 alusel põhjendusel, et õigusnõustamise käigus selgitab advokaat välja, millised on taotleja võimalused probleemi lahendamiseks ning milline on asja perspektiiv kohtumenetluses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, arvestades taotluses märgitud probleemi kirjeldust nii kaasomandi vaidluse, kuid ka võimaliku mittevaralise kahju nõude osas, et esmalt on põhjendatud välja selgitada nõuete esitamise perspektiiv, kuna õigusnõustamise käigus kvalifitseeritakse vaidlus, mis määratleb kõigi järgnevate toimingute suuna. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esitatud asjaoludel põhjendatud eeldada esitatud probleemi kirjeldustest kõikide nõuete perspektiivikust, mis annaks aluse rahuldada riigi õigusabi taotluse

§ 4lg 3 p 4 alusel esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus.

Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatult rahuldanud riigi õigusabi taotluse

§ 4lg 3 p 9 alusel ja andnud taotlejale riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena.

1. Maakohus on aga määranud riigi õigusabi andmise viisiks kohustuse hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud täielikult igakuiste võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist (resolutsiooni p 4) põhjendusel, et kuigi taotlejal on arvelduskontol üsna väikeses summas rahalisi vahendeid ning taotlejal või temaga koos elaval perekonnaliikmel ei ole töötasu näol püsivat sissetulekut, tekib taotlejal vaidluse lahendamise korral võimalus tasuda õigusabi osutamise eest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus määranud riigi õigusabi viisi ekslikel kaalutlustel.
2. Kuna maakohus on andnud taotlejale riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena, sai maakohus lähtuda riigi õigusabi andmise viisi määramisel nimetatud õigusabi liigist. Kuigi

§ 17

lg 1 sätestab riigi õigusabi saanud isikule õiguse riigi õigusabi jätkuvusele, nähtub vaidlustatud määruse resolutsioonist, et maakohus ei pidanud põhjendatuks anda taotlejale riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus (

§ 4lg 3 p 4).

Selles osas nõustus ringkonnakohus maakohtuga (vt käesoleva määruse p 8). Seega on maakohus ringkonnakohtu hinnangul ekslikult leidnud, et isiku muu õigusnõustamise tulemusel muutub taotleja majanduslik seisund. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et taotleja majanduslik seisund vastab

§ 6

lg-s 1 sätestatud tingimustele riigi õigusabi saamiseks, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud järeldus, et taotleja majanduslik seisund õigusnõustamise tulemusel igal juhul kuidagi paraneks, mistõttu ei saa

§ 8

p 3 alusel järeldada, et ta on pärast määratud riigi õigusabi saamist (õigusnõustamist) võimeline hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu 3 määrus tühistada riigi õigusabi andmise viisi osas ning taotlejale on põhjendatud määrata, arvestades määratud riigi õigusabi liiki (isiku muu õigusnõustamine) ja taotleja majanduslikku seisundit, riigi õigusabi viisiks

§ 8

p 1 järgi õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 11. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et pärast edukat õigusnõustamist, mille tulemusel esitatakse hagi kohtule, võib antud õigusabi üle kanduda muuks riigi õigusabi liigiks (

§ 17

lg 1) ning asjakohane on riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja menetluses kohtus

§ 4lg 3 p 4 tähenduses. 12. Ts

MS § 654 lg 22 alusel koosmõjus § 463 lg-ga 2 esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

1. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud taotleja kanda. Kuna TsMS § 191 lg 3 järgi menetlusabi taotluse lahendamise määruse vaidlustamisel kulusid ei hüvitata ning praeguses menetluses on menetlusosaliseks vaid taotleja, on põhjendatud märkida, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2. Määrus on

§ 15lg 8 järgi koosmõjus Ts

MS § 191 lg 1 I lausega edasikaevatav osas, milles ringkonnakohus määratud riigi õigusabi viisi muutis. Muus osas ei saa määrusele määruskaebust esitada (

§ 15lg 8 ja Ts

MS § 191 lg 1 II lause). /digitaalselt allkirjastatud/ Kaija Kaijanen Kohtunik 4