Obsah (14)

§ 153§ 164§ 158§ 146§ 162§ 173§ 168§ 165§ 29§ 170§ 171§ 172§ 65§ 66

2-19-4417 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-4417 Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi A. R.i (pankrotis) pankrotiavaldus. Menetlustoimin

§ 153lg 1 p 1 ja p 3 nimetatud nõuded - nõuded puuduvad.

1. Vabastada pankrotihaldur Eve Selberg oma ülesannete täitmisest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
2. Kinnitada pankrotihalduri Eve Selbergi tasu ja kulud summas 405 eurot, millele lisandub käibemaks summas 81 eurot, kokku moodustavad halduri tasu ja kulud 486 (nelisada kaheksakümmend kuus) eurot.
3. Anda A. R.ile menetlusabi pankrotihalduri tasu ja kulude kandmiseks ning hüvitada riigi vahenditest 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot), kokku 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot 40 senti, mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele Advokaadibüroo CLARUS (registrikood 11221454) arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx AS SEB Pank.
4. Jätta halduri tasu ja kulutused summas 9 (üheksa) eurot 60 senti (koos käibemaksuga) A. R.i kanda ja nimetatud summa mõista välja A. R.ilt Advokaadibüroo CLARUS (registrikood 11221454) arvelduskontole nr xxxxxxxxx AS SEB Pank.
5. Algatada A. R.i suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus vastavalt Pankrotiseaduse §-le
7. Määrata A. R.i usaldusisikuks tema kohustustest vabastamise menetluses A. R. (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx).
8. Kohustada A. R.i: • hoidma võlgniku vara lahus usaldusisiku varast ja avama usaldusisiku ülesannete täitmiseks pangas ainult selleks ettenähtud eraldi pangakonto; • tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; • mitte varjama oma vara, saadud tulusid ning andma kohtule 1 kord aastas kirjalikult teavet oma sissetulekute, vara ning oma tegevuse kohta; • teatama kohtule viivitamatult kirjalikult oma elukoha ja tegevuskoha vahetumisest; • kandma 25% oma kõikidest tuludest üle usaldusisiku tegevuseks ettenähtud pangakontole; • võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet; • kandma võlgadest vabastamise menetluse kestel päritud varast 25% usaldusisiku kontole; • esitama hiljemalt
9. märtsiks 2021 esimese aruande oma tegevusest usaldusisikuna A. R.i võlgade tasumisel, edasised aruanded tuleb esitada iga aasta
10. märtsiks.
11. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamisest raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2
12. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p. 7 märgitud väljamakse toestamiseks. Edasikaebamise kord Võlgnik või võlausaldaja võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

§ 164

lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohus kuulutas A. R.i pankroti välja 02.05.2019.a. kohtumäärusega ning pankrotihalduriks nimetati Eve Selberg. Võlgniku pankrotimenetluses esitati kokku 7 nõuet kogusummas 6 901,52 eurot. Nõuete kaitsmise koosolek võlgniku pankrotimenetluses toimus 17.10.2019. Koosolekul tunnustati kokku 7 nõuet summas 6 901,52 eurot. Pankrotihaldur koostas 15.11.2019 jaotusettepaneku ning avaldas teate Ametlikes Teadaannetes 15.11.2019. 28.11.2019 kinnitas Viru Maakohus jaotusettepaneku tunnustatud nõuete, nende rahuldamisjärkude ja jaotiste osas. 06.03.2020 esitas pankrotihaldur kohtule aruande, milles palus lõpetada A. R.i (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu

§ 158alusel.

1. märtsi 2020 aruande kohaselt:
2. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on sotsiaaltoetus Sotsiaalkindlustusmetilt 51,65 eurot kuus ja töövõimetoetus Eesti Töötukassalt 380 eurot, mida TMS § 132 alusel ei saa arestida. Võlgnik ei ole pankroti väljakuulutamisest kuni käesoleva ajani tööl käinud ja töötasu saanud, mistõttu võlgniku töötasust laekumised pankrotivarasse puudusid. Muu vara võlgnikul pankrotihaldurile teadaolevalt puudub. 2.Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamisest ja tagasivõitmisest tulenevad väljamaksed Vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei ole. Vara välistamise taotlusi rahuldatud ei ole. Elatist maksnud ei ole. Massikohustused vastavalt pankrotiseaduse § 148 lg 1 Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid A. R.i (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole tehtud. Pankrotimenetlusega seotud bürookulud on kantud pankrotihalduri vahenditest.

1. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Nõudeavalduse esitaja Tallinna Linnakantselei Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets Nõude summa Väljamakse 20,00 92,66 0 0 3 Holm Bank AS AS Tallink Takso Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts OÜ Aktiva Finants OÜ Aktiva Finants KOKKU 883,03 442,56 241,96 2 114,51 3 106,80 6 901,52 0 0 0 0 0 0 4.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudub. 5.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta Pankrotihaldurile teadaolevalt puudub antud menetluses müümata pankrotivara või teistelt isikutelt saada olev vara.
2. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud Eesti Vabariigis kehtivast Pankrotiseadusest ning A. R.i (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekute otsustest. Seoses pankrotivara puudumisega on pankrotihaldur tegutsenud eesmärgiga menetlus võimalikult kiiresti lõpetada. Pankrotihaldur on suhelnud kohtutäiturite, võlgnikuga, viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku ning koostanud ja esitanud kohtule jaotusettepaneku. Pankrotihaldur on selgitanud võlgnikule pankrotiseadust.
3. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja raha ei ole saanud Nõudeavalduse esitaja Tallinna Linnakantselei Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets Holm Bank AS AS Tallink Takso Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts OÜ Aktiva Finants OÜ Aktiva Finants KOKKU Nõude summa Rahuldamata osa 20,00 20,00 92,66 92,66 883,03 883,03 442,56 442,56 241,96 241,96 2 114,51 2 114,51 3 106,80 3 106,80 6 901,52 6 901,52
4. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Käesolevas menetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada.
5. Kohtukulud ja ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Viru Maakohtu poolt 02.05.2019 välja mõistetud ajutise pankrotihalduri tasust 486 eurot A. R.i pankrotimenetluses on välja makstud riigi vahenditest 476,40 eurot.
6. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Käesolevas menetluses ei jätku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks, mistõttu tuleks vastavalt

§ 158menetlus lõpetada raugemise tõttu.

4 Maksejõuetuse põhjused Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua võlgniku töö kaotuse ning pärast seda tekkinud terviseprobleeme, mis ei ole võlgnikul võimaldanud uut töökohta leida ning võetud kohustusi tasuda. Tulenevalt ülaltoodust on A. R.i maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

§ 162lg 3 mõttes.

Võlgniku kohustustest vabastamise avaldus A. R. on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on A. R. kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning ta kohustub täitma

§ 173

nimetatud kohustusi.

§ 173

lg 1 on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. A. R. oli Eesti Töötukassas töötuna arvel 24.08.2018 – 15.08.2019 ja alates 09.10.2019 kuni käesoleva ajani. Võlgnik on palunud ennast määrata usaldusisiku kohustusi täitma. 11. Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus: - Lõpetada A. R.i pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist; - Otsustada võlgniku A. R.i suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (

) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et A. R.i pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused tulenevad võlgniku töö kaotusest ning pärast seda tekkinud terviseprobleemidest, mis ei ole võlgnikul võimaldanud uut töökohta leida ning võetud kohustusi tasuda. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

5 Vastavalt

§ 168

on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. A. R.i pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja maksmata jäänud Tallinna Linnakantselei nõue summas 20 eurot; Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa nõue summas 92,66 eurot; Holm Bank AS nõue summas 883,03 eurot; AS Tallink Takso nõue summas 442,56 eurot; Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts nõue summas 241,96 eurot; Aktiva Finants OÜ nõuded summades 2 114,51 eurot ja 3106,80 eurot.

§ 165

lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Eve Selberg halduri ülesannete täitmisest.

§ 29

lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Kohus asub seisukohale, et juhindudes

§-st 171 tuleb algatada ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 25.03.2019 esitatud pankrotiavalduses, seega enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ehk tähtaegselt, nagu sätestab

§ 170

lg 1.

§ 171

lg 2 märgib ammendavalt juhused, millal kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.

§ 171

lg 2 alusel saab kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

§ 171

lg 2 p 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist ei ole ilmnenud. Seega leiab kohus, et võlgniku A. R.i võlgadest vabastamise menetlus kuulub algatamisele.

§ 172

sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb Pankrotiseaduse § 173 lg 3 sätestatud makseid.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, võlgnik palus määrata teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 6 Kohus nõustub taotlusega algatada A. R.i suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus, kuna puuduvad A. R.i suhtes

§ 171lg 11, 21 võlgadest vabastamise menetlust välistavad asjaolud.

Kohus on seisukohal, et on põhjendatud määrata võlgniku A. R.i usaldusisikuks A. R. ise, kuna kohus on veendunud, et A. R. suudab täita usaldusisiku kohustusi. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel

§ 173sätestatud kohustustest.

Halduri tasu ja kulude kinnitamine

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.

§ 66

lg 1 kohaselt, lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kuue kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Haldur palub määrata halduri tasuks ja kuludeks 405 eurot, millele lisandub käibemaks summas 81 eurot, kokku 486 eurot ning anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu maksmiseks. Kuivõrd A. R.i pankrotimenetluses ei ole vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur A. R.i nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab A. R.ile menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot), kokku 476,40 eurot, mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele Advokaadibüroo CLARUS arvelduskontole. Kohus jätab halduri tasu ja kulutused summas 9,60 eurot (koos käibemaksuga) A. R.i kanda ja mõistab nimetatud summa välja A. R.ilt pankrotihaldur Eve Selbergi taotlusel Advokaadibüroo CLARUS arvelduskontole. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 65

lg 1 ja § 66 lg 1 kinnitab kohus halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud summas kogusummas 486 eurot (sh käibemaks). Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 158lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 7