Obsah (6)

§ 29§ 135§ 22§ 132§ 123§ 38

Väärteoasi nr 4-19-6103 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2020. a Kuressaare kohtumaja, kohtuistung 05. veebruar 2020.a. Väärteoasja number

§-dest 2, 29 lg1 p1 123, § 132 p 3, § 133-135 kohus otsustas:

1. Rahuldada Allar Tuliku (Tulik) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna
2. novembri 2019.a. otsusele väärteoasjas nr 2740,19,001411, millega Allar Tulikule määrati karistuseks Liiklusseadus § 227 lg2 alusel põhikaristusena rahatrahv 53 trahviühikut, so. 212.00 eurot ja tühistada nimetatud 18.11.2019.a. väärteootsus väärteoasjas nr 2740,19,001411 ning lõpetada Allar Tuliki suhtes väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel, kuna tema teos puuduvad väärteo tunnused.

1 Väärteoasi nr 4-19-6103

1. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule Allar Tulik, ning kohtuvälisele menetlejale- PPA Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonnale. 4.1.Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine:
2. veebruar 2020.a. 4.2.Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 17.02.2020.a Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada EV Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi (

§ 135

lg 9 ja

14 peatükk I jagu).

§ 22

lg1 alusel riigi õigusabi väärteomenetluses antakse riigi õigusabi seaduses (RÕAS) sätestatud alustel ja korras. RÕAS § 10 lg1 kohaselt taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Tähtaegselt esitatud kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates

1. märtsist
2. a. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantseleist. Väärteokirjeldus, millises süüdistuses on toimunud kohtumenetlus Allar Tuliku kaebuse alusel: 18.10.2019 23:14 Allar Tulik juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 26km/h võrra, sõites kiirusega 120+/-4km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90km/h. Allar Tulikut on eelpool loetletud tegevuse eest Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 18.11.2019.a. üldmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr 2740,19,001411 karistatud Liiklusseaduse § 227 lg. 2 järgi rahatrahviga 53 trahviühikut, so. 212,00 eurot. Kohtuväline menetleja esitas kassatsiooniteate kohtuotsusele 17.02.2020.a. Asjaolud ja menetluse käik 18.10.2019.a. Politsei-ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna vanempiirivalvur Ellar Elliku (Ellik) poolt koostatud väärteoprotokolli kohaselt 18.10.2019 kell 23:14 Saare maakonnas, Saaremaa vallas Risti – Virtsu – Kuivastu – Kuressaare 117 km juhtis Allar Tulik mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega mis ületas suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 26km/h võrra, sõites kiirusega 120+/-4km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90km/h (VT toimik, lk3). A.Tulik rikkus Liiklusseadus (LS) § 15 lg1 p1 sätestatut, toimepandud väärteo kvalifikatsioon Liiklusseadus § 227 lg
3. Allar Tulik on 18.10.2019.a. väärteoprotokollil märkinud selgituseks: „Sõitsin KuivastustVirtsu suunas, kui politsei poolt peatati. Samaaegselt sadas vihma. Minule tutvustatud näit oli 120 km/h. Olin üllatunud, kuna ei uskunud, et ma nii kiiresti sõitsin“. Allar Tulik on omakäeliselt väärteoprotokollil kinnitanud, et näitu kiirusmõõtjal nägi oma silmaga. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Allar Tuliku süüd kinnitavateks tõenditeks väärteoprotokolli kohaselt on: - kiirusmõõturi kasutamise protokoll (VT toimik, lk.4); kiirusmõõtmise protokolli märgitud tehiolude kirjeldusest nähtub, et kiiruse mõõtmine toimus asulavälisel teel, hea nähtavus, 2 Väärteoasi nr 4-19-6103 kattega tee, vihmasadu oli, teekate märg. Mõõtmine toimus mõõteriistaga Stalker II MDR nr AS003996; - tunnistaja-PPA töötaja Rain Tiiriku ülekuulamise protokoll (VT toimik, tl.5). Rain Tiiriku protokolli märgitud ütluste kohaselt Allar Tulik juhtis mootorsõidukit reg nr 206 TKK, sõites kiirusega 120 km/ h +/-
4. Kurvist väljudes oli näit 116 km/h; sirgel kiirendas 120 km/h ning see ka sai fikseeritud. Mõõtmise hetkel sadas kerget vihma. Menetlusalune isik esitas 21.10.2019.a. väärteoprotokollile vastulause, mille kohaselt peab menetlusalune isik 18.10.2019 esinenud ilmastikuolusid selliselt keeruliseks, et sellise ilmaga (tugev vihmasadu) ei oleks tohtinud kiirust mõõta ning palub seoses sellega väärteomenetluse lõpetamist (VT toimik lk 2-8). Vastulausele on A. Tulik omapoolsete tõenditena lisanud 1 video ja ühe foto. Kohtuvälise menetleja Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Hedi Vipi (Vipp) 18.011.
5. a. üldmenetluses tehtud otsuse järgi määrati Allar Tulikule Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahv 53 trahviühiku ulatuses, s.o. 212.00 eurot. Nimetatud otsusele esitas Allar Tulik Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 04.12.2019.a. kaebuse. Allar Tulik taotles kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja teatas soovist osa võtta väärteoasja kohtulikust arutamisest ning taotles tunnistajate ülekuulamist. Kohus määras kaebuse lahendamiseks kohtuistungi. Esitatud kaebus ja selle põhjendused Kaebusest nähtuvalt 18.10.2019 kell 23.14 mõõtis vanempiirivalvur Ellar Ellik VirtsuKuressaare maanteel kiirusmõõteseadmega Stalker II kaebuse esitaja A. Tulik sõidukiiruseks väidetavalt 120km/h (+/-4km/h), ehk E. Elliku väitel oli kaebuse esitaja sõidukiirus MVK 116km/h. Kiirusemõõtmise ajal sadas vihma ja kohati oli uduvine teel. A. Tulik ei usu, et kiirus sõidukil nii suur oli ning on kindel, et tema poolt juhitud sõiduki kiirus enne peatamist oli märgatavalt väiksem kui kiirusmõõte seadmelt tutvustatud näit. Seetõttu ei nõustunud E. Elliku poolt välja pakutud kiirmenetlusega ja soovis üldmenetlust. Kohapeal ja ka enda üldmenetluses antud vastulauses apelleeris A. Tulik kiirusmõõteseadme Stalker II kui tõendusliku vahendi kasutamise vastu antud ilmastikuoludes. Stalker II sellise vihmaga nagu sel öösel ei ole usaldusväärne, kuna näitab tihtipeale valet näitu. A. Tulik küsimuse peale ametnikele, et kuidas nad sellistes ilmaoludes üldse usaldusväärselt kiirust saavad mõõta, sai vastuseks, et üldiselt sellise vihmasajuga nende seade veel valet näitu ei näita. Sellest hetkest alates hakkas E. Ellik väitma, et sadas uduvihma. Sama väitis enda seletuskirjas ka E. Ellikuga patrullis olnud politseinik Rain Tiirik, kes politseiauto kõrvalistmel kirjutas enda seletuskirjas, et sel hetkel sadas kerget uduvihma. See väide nende poolt on aga vale, kuna A. Tulik’ul muid võimalusi ilmastikuolude tõestamiseks ei olnud, siis filmis ilmastiku esimesel võimalusel peale politsei autost vabanemist enda sõidukist. Video on lisatud. Video pealt on selgelt näha vihmapiiskade langemine ja kiirusemõõtmise hetkel olnud ilmastikuolud. Sel hetkel sadas vihma, mida lisaks videole tõestavad ka riikliku ilmateenistuse mõõtmised sel päeval. Lisaks on Riigi Ilmateenistus defineerinud uduvihma järgnevalt: „ Vedelad sademed, mis langevad väga väikeste piiskadena. Nende langemist ei ole silmaga peaaegu märgata. Veepinnale ringe ei teki. Tumedale riidele jääb uduvihmast hallitust meenutav sade. Uduvihma sajab tavaliselt kihtpilvedest (St) või udust.“ A. Tulik’u sõidukil töötasid peatamise hetkel kojamehed kiiremas režiimis, et klaas vihmaveest puhas hoida. Tegemist oli korraliku vihmasaju, mitte kerge uduvihmaga, mille piiskasid justkui ei peaks nähagi olema. Kuna kiirmenetlusega kohapeal A. Tulik ei nõustunud ja soovis üldmenetlust, siis 22.10.2019 kirjutas A. Tulik vastulause, mille edastas Kuressaare politseijaoskonna menetlejale e-toimikus. 3 Väärteoasi nr 4-19-6103 Vastuse sai A. Tulik koos 18.11.2019 saabunud väärteomenetluse otsusega, milles talle määrati keskmisest kõrgem trahvimäär olenemata sellest, et ühtegi kehtivat karistust A. Tulik ’l ei ole ja väidetav kiirus oli LS § 227 lg 2 alumises osas. Otsust lugedes ja menetleja argumente lugedes jääb kahtlus, kas antud väärteo menetleja Heidi Vipp on antud asja piisaval määral süvenenud. Enda vastuses toob H. Vipp välja, et kerge uduvihm ja kiiruseületus on tõendatud ametnike R. Tiirik´u ütluste ja E. Elliku kirjutatud protokolliga. Mitte kusagilt ei selgu, et H. Vipp vähemalt oleks üritanudki politseinike ütlusi ilmastikuoludest ja kiirusemõõtmise nõuetele vastavusest kahtluse alla seada. Riigi ilmateenistuse avalikest andmetestki on näha, et antud sündmusele kõige lähemas ja lähimal ajal kell 23.00 mõõtis Kuressaare, Roomassaare ilmajaam sademete hulgaks 0,9mm. Kuna kusagilt ei selgu, et üldmenetleja seda fakti oleks kontrollinud, siis esitasin ise tasulise päringu Eesti Ilmateenistusele, saamaks sellel väitele kinnitust. Antud väljavõte on lisatud. 18.10.2019 kell 23.00 fikseeris Roomassaare ilmajaam sademete hulgaks 0,9mm, mis ei ole uduvihm, vaid on vihmasadu. Ametnik E. Ellik väidab, et kiirusmõõturi seadmel Stalker II MDR oli kiirusmõõtmise hetkel Doppleri helisignaal ühtlaselt tõusev. Kuna selle kohta ühtegi videofaili või tõendit näinud ei ole, siis seab A. Tulik Doppleri heliseadme kasutamise ametniku poolt kahtluse alla. 1) Kiirust mõõtes see oma pideva piiksumisega ilmselt muutub nii mõnelegi ametnikule väljakannatamatuks ja ta on selle enda seadmel välja lülitanud. 2) Kuna sama ametnik E. Ellik ja tema paarimees T. Tiirik väitsid ka, et peatamise hetkel sadas uduvihma, siis kuidas saan ma uskuda ja kindel olla, et E. Elliku väide doppleri helisignaali töötamisest ja kuulmisest tõele vastab? Stalker II MDR kasutusjuhendi leheküljel 21 on seadme kasutamisel segamisallikatena märgitud vihmapiisad. Kiirusemõõtmise ja A. Tulik’u sõiduki peatamise hetkel sadas vihma. Mille kiirust antud seadme tabloolt talle näidati, A. Tulik öelda ei oska. Arvestades ilmastiku ja seadmel vihmaga esinevaid häireid, siis seda ilmselt keegi öelda ei oska. Stalker II MDR ei ole mõeldud mõõtmiseks vihmasajus ja see ei ole ilmselt ka taadeldud ega ka tõenduslik sademetega mõõtmiseks. Stalker II MDR seadme tehnilistes nõuetes on seadme töötemperatuurideks määratud -30°C kuni +70°C, 90% relatiivse õhuniiskuse juures. Sel päeval oli Eesti Ilmateenistuse järgi õhuniiskus kõikjal Saaremaal vähemalt 98%. Arvestades eelnevat A. Tulik palub: 1) kohtuasja arutada kirjalikus menetluses; 2) tühistada trahviotsus antud väärteoasjas ja mõista A. Tulik õigeks. Antud seade, Stalker II MDR, ei ole mõeldud ja seda ei saa kasutada tõendusliku vahendina antud päeval valitsenud ilmastikuoludes mõõtmiseks. Kohtuvälise menetleja seisukoht esitatud kaebusele. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasjas nr 2740,19,001411 esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Oma kirjalikus vastuses kaebusele taotles menetleja tunnistajatena kohtusse kutsuda väärteoprotokolli koostanud ning kiirusmõõturit kasutanud vanempiirivalvuri Ellar Elliku (Ellik) ning tunnistajana ütlusi andnud ja kiirusmõõte protokolli protokollinud patrullpolitseinik Rain Tiiriku (Tiirik). 18.11.
6. a tehtud otsuse kohaselt karistati menetlusalust isikut Allar Tulikut (Tulik) selle eest, et tema 18.10.2019 kella 23.14 paiku juhtis Saare maakonnas, Saaremaa vallas RistiVirtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee
7. kilomeetril sõiduautot Opel Insignia reg nr 206TKK kiirusega, mis ületas suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h võrra, sõites kiirusega 120 +/- 4 km/h. suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h. Juhile kiirusmõõturi näit tutvustatud. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud, et Allar Tuliku tegevuses puuduvad karistusseadustiku (KarS) §-s 57 ja 58 loetletud karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. 4 Väärteoasi nr 4-19-6103 04.12.2019 esitas menetlusalune isik Allar Tulik Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale kaebuse, mille kohaselt palub tema suhtes tehtud otsus tühistada kuna leiab, et sellistes ilmastikuoludes ei saa kasutada kiirusmõõturit Stalker II MDR. Kohtuväline menetleja ei nõustu otsuse tühistamisega ja seda järgmistel põhjustel: Oma kaebuses väidab menetlusalune isik, et tol õhtul sadas vihma ning on võtnud juurde riikliku ilmateenistuse igatunnise sademete hulga andmed. Kohtuväline menetleja lähtub kiirusmõõturi kasutamise protokolli märgitud andmetest, millest nähtub, et kiiruse mõõtmise hetkel esines vihmasadu, kuid mõõtmist ei ole teostatud tugeva saju tingimustes. Samuti on tunnistajana ütlusi andnud patrullpolitseinik Rain Tiirik. kes on tunnistaja ülekuulamise protokollis öelnud, et sadas kerget uduvihma. Seega kajastub mõlemast dokumendist, et vihmasadu ei olnud tugev. Ellar Elliku näol on tegemist kogenud ametnikuga, kes on pädev mõõtja alates 09.02.2012 (vt lisa nr 1). Menetleja on veendunud, et see on piisavalt pikk aeg ja aja jooksul omandatud kogemus, et teada millistes ilmastikuoludes kiirust mõõta. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 (vastu võetud 16.06.2011) Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele § 8 p 3 ei ole lubatud kiirust mõõta tugeva vihmasaju ja udu korral. Antud juhul ei ole selle määruse ega ka kiirusmõõturi Stalker kasutamise korra vastu eksitud. Sadu ei olnud tugev, seda kinnitavad tunnistaja R. Tiiriku ütlused ja kiirusmõõturi kasutamise protokoll. Kiirusmõõtur Stalker II MDR oli taadeldud ning vastas esitatud nõuetele (vt lisa nr 2). Allar Tulik on võtnud kaebuse juurde riikliku ilmateenistuse igatunnise sademete hulga andmed. Menetleja hinnangul ei saa neid andmeid usaldusväärseks pidada, kuna antud sademete hulk on mõõdetud Roomassaare sadamas s o umbes 30 km eemal kohast kus kiirus mõõdeti. Mõõtmise koht asub sisemaal, mitte mere ääres. Allar Tulik on oma kaebuses väitnud, et suhteline õhuniiskus oli sel päeva üle kogu Saaremaa vähemalt 98%. Kohtuväline menetleja peab sellist väidet paljasõnaliseks, kuna selle kohta ei ole kirjalikku tõendit. Stalker II MDR kasutusjuhendis on märgitud üles häiringute allikad, milleks on kompaktsete objektidega maastik, tugev vihm. elektrilised häired ja sõiduki süütesüsteemi häired (vt lisa nr 3, Stalker II MDR kasutusjuhend lk 23). Häiringute allikaks ei ole toodud õhuniiskuse hulk ning seetõttu ei ole see ka määrav. Kaebuse esitaja on välja toonud oma kaebuse lisas Stalker II MDR spetsifikatsioonid, selles on märgitud, et 90% õhuniiskuse korral on seadme töötemperatuur -30*C kuni +70*C, mis ei tähenda, et seadet ei saaks kasutada suurema õhuniiskuse korral. Kaebuse esitaja Allar Tulik on filminud sademete hulka pärast menetlustoimingute tegemist ning esitanud selle kaebuse juurde. Menetleja hinnangul ei saa videot samuti usaldusväärseks pidada kuna video on filmitud kell 23.58 s o umbes kolmveerand tundi hiljem kui sõidukiirus mõõdeti. Sellise ajaga võib sademete hulk ja tihedus muutuda ning kindlasti ei saa pidada filmitud sademete hulka samaks kui kiirus fikseeriti. Allar Tulik on oma kaebuses seadnud kahtluse alla selle, kas Doppleri helisignaali kasutati või mitte. Menetleja ei näe põhjust, miks ei peaks ametnikud seda kasutama. See on üks oluline osa mõõtemetoodikast ning ametnikud on teadlikud et Doppleri helisignaal peab olema mõõtmise ajal sisse lülitatud. Selles menetleja ei kahtle, kuna ametnikud on instrueeritud ja teadlikud helisignaali vajalikkusest. E. Ellik on kinnitanud oma allkirjaga kiirusmõõturi kasutamise protokolli õigsust ning seda, et kiirus on mõõdetud nõuetekohaselt ning muuhulgas ka seda, et Doppleri helisignaal oli sisse lülitatud, see oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Samuti oli kiirusmõõturile tehtud testide kohaselt kiirusmõõtur töökorras ning seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Menetleja lisab info Stalkeri töötemperatuuri kohta vastuse juurde (lisa nr 4). Allar Tulik on kaebuses viidanud sellele, et kiirust mõõtes see pideva piiksumisega ilmselt muutub nii mõnelegi ametnikule väljakannatamatuks ja see lülitatakse välja. Menetleja hinnangul on selline väide alusetu ja meelevaldne ning ei vasta tõele. 5 Väärteoasi nr 4-19-6103 Kaebuse esitaja Allar Tulik on korduvalt öelnud, et ületas kiirust, kuid mitte nii palju. Antud juhul on menetlejale jäänud mulje, et isik käitub ennast õigustavalt ning püüab vastutusest vabaneda viidates kiiruse fikseerimise vigadele ja halbadele ilmastikuoludele. Kaebuse esitaja väited on otsitud ning kohati meelevaldsed. Menetleja hinnangul ei ole Allar Tuiiku kaebuses ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti selle kohta, et kiiruse mõõtmise nõudeid oleks rikutud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Allar Tuliku tegevus, milline on kirjeldatud väärteoprotokollis ja väärteootsuses ning millise tegevuse on kohtuväline menetleja pidanud väärteoprotokollis esitatud tõendite alusel tõendatuks, on liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritav tegu. Menetleja hinnangul ei ole mõõtemetoodikat rikutud ning menetlusalune isik peab vastutama toimepandud teo eest. Menetleja ei nõustu väärteomenetluse nr 274019001411 lõpetamisega. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes

§ 132

p 1 ja § 28 lg 2, on kohtuväline menetleja seisukohal, et Allar Tuliku kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetlusosaliste seisukohad kohtus Kaebuse esitaja jäid kohtuistungil kirjalikus kaebuses esitatud seisukohtade juurde – tühistada menetleja otsus ja lõpetada menetlus. Kaebuse esitaja möönab, et ta võis sõita kiirusega veidi üle 90 kilomeetri tunnis, kuid mitte mingil juhul üle 100 kilomeetri tunnis. Sadanud vihm ilmselt mõjutas mõõtmistulemust, vihmapiisad on ainus asjaolu, mille puhul Stalker mõõtur ei anna häiret kiiruse mõõtjale. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kindlaks oma kirjalikus vastuses esitatud seisukohtadele ja leiab, et Allar Tulik’u süü väärteo toimepanemises on leidnud tõendamist ja temale menetleja otsusega mõistetud karistus on õiglane. Palub jätta kaebus rahuldamata ja menetleja otsus tühistamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused

§ 123

kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised, sh. lg1 p1 alusel on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud kui väärteomenetlust ei ole lõpetatud käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud asjaoludel.

§ 29

lg1 p1 alusel väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Nimetatud alusel ongi kaebuse esitaja taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja alustatud menetluse lõpetamist. Poolte vahel ei ole vaidlust väärteoprotokollis kirjeldatud sündmuse osas selles, et 18.10.2019 kell 23:14 Saare maakonnas, Saaremaa vallas Risti – Virtsu – Kuivastu – Kuressaare 117 km juhtis Allar Tulik mootorsõidukit asulavälisel teel, politsei peatas tema poolt juhitud sõiduki, milles istus veel üks inimene ning fikseeris kiiruse mõõturiga Stalker II MDR, mõõtur näitas kiirust, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h võrra, kiiruseks näitas mõõtur fikseeritud ja mnetlusalusele isikule näidatud asendis 120+/-4km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90km/h (VT toimik, lk3). Vaidlust ei ole ka selles, et mõõtmise ajal sadas vihma, oli oktoobrikuu ja pime. Poolte vahel on vaidlus mõõtmisel saadud mõõtmistulemuse usaldusväärsuse üle kuna kaebuse esitaja väidetel võis mõõtmise ajal sadanud vihm mõjutada mõõtmistulemust mõõturi tootjajuhendis märgitud moel. Kaebuse esitaja on väljendanud ka kahtlust selles, et kas mõõdetud kiirus kuulus tema poolt juhitud mootorsõidukile. Käesolevas väärteoasjas on liiklusjärelevalvet teostanud ametnikud kasutanud kiiruse mõõtmisel liikuvat politseiradarit Stalker II MDR, nr AS

1. Kohtuvälise menetleja 6 Väärteoasi nr 4-19-6103 vastusele on lisatud teatis sellekohta, et mõõtmist teostanud Kuressaare politseijaoskonna patrullteenistuse merepääste- ja patrullgrupi II vanempiirivalvur vanemkomissaar Ellar Ellik on läbinud pädeva mõõtja koolituse 2012.a.(tl.34); mõõtevahendi taatlustunnistus ja fotod kasutatud kiirusmõõturist, ühel fotodest on näha kiirusmõõturi number AS003996 (tl.36-39). Lisatud on ka Stalker II MDR (liikuv politseiradar) kasutusjuhendi eesti keeles (tl.40-60). Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse määrusele nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (vastu võetud 16.06.2011, arvestada tuleb aga käesolevas väärteoasjas kiirusmõõtmisel kehtinud redaktsiooni, hetkel kehtiv redaktsiooni jõustumise kuupäev on 05.07.2019.a.) hetkel kehtivat määruse nr 78 § 8 redakstiooni, siis §-i 8 p.-d 3 ja 4 on käeoleval ajal kehtud (kehtetud alates 05.07.2019.a.), seega on menetleja poolt viidatud säte määruse §-le 8 p 3, mille kohaselt ei ole lubatud kiirust mõõta tugeva vihmasaju ja udu korral, kehtetu. Kehtiva Liiklusseaduse § 199 lg 6 kohaselt mõõtevahendi kasutamisel tuleb järgida mõõtemetoodikat ja tootja kasutusjuhendi nõudeid. Liiklusseadus § 199 lg7 kohaselt nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega, antud juhul on need nõuded kehtestatud ülalnimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr
2. Hetkel kehtiv määruse redaktsioon, mis jõustus 05.07.2019.a. Varem kehtinud § 8 p3 on käesoleval ajal kehtetu. Seega tuleb sõidukiiruse mõõtmisel arvestada Liiklusseadus §-s 199 lg6 sätestatuga, so. tuleb muuhulgas järgida tootja kasutusjuhendi nõudeid. Mõõtevahendi Stalker II MDR (liikuv politseiradar) kasutusjuhendi peatükis „mõõturi häiringute allikad ja nende vastu rakendatavad meetmed“ on märgitud, et mitmed erinevad, nii looduslikud kui ka inimese tekitatud häired, võivad põhjustada eksitavaid või halbu mõõtmistulemusi. Seadme kasutaja peaks pöörama tähelepanu allpool kirjeldatud tunnustele ja rakendama meetmeid probleemi vältimiseks või ekslike mõõtmistulemuste ignoreerimiseks. Muuhulgas on märgitud, et vihm neelab ja hajutab radarisignaali. See vähendab mõõtmisulatust ja radar võib mõõta langevate vihmapiiskade kiirust. Asja lahendav kohtunik teeb sellest järelduse, et vihm võib olla teguriks, mis võib põhjustada ekslikku mõõtmistulemust. Andmed selle kohta, kas ja kuidas kohtuväline menetleja rakendas meetmeid eksitavate või halbade mõõtmistulemuste vältimiseks või ekslike mõõtmistulemuste ignoreerimiseks, väärteomaterjalides puuduvad. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et kella 23:14 ajal, kui menetleja sõiduauto kiiruse mõõtmist teostas, sadas vihma, vaidlus on selles, kas mõõtmise hetkel sadas tugevat vihma, nagu väidab kaebuse esitaja, või uduvihma-nõrka vihma, nagu väidab kohtuväline menetleja. Liiklusseaduse § 2 p 10 kohaselt halb nähtavus on ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutine olukord, kui teel vaadeldavat objekti ei ole võimalik taustast eristada kaugemalt kui 300 meetrit. Sama §-i p. 54 kohaselt on pimeaeg ajavahemik ehast koiduni, kui loodusliku valguse vähesuse tõttu on nähtavus alla 300 meetri. Väärteomaterjalide põhjal saab teha kindla järelduse, et sõidukiiruse mõõtmise ajal esinesid nii halb nähtavus (sadas vihma) kui pime aeg (oktoobrikuu II pool, kell 23.14). Kaebuse esitaja on väitnud, et sadas tugevat vihma, kuna tema sõiduki „kojamehed“ olid lülitatud täiskiirusele, ta on filminud kohe pärast politsei poolt tema suhtes lõpetatud menetlustoimingute teostamist ilmastikuolusid ja lisanud vastava filmilõigu ka oma kaebuse juurde eraldi failina ( märkus: fail on vaadatav KIS-is kaebuse lisana). Filmilõigust on näha, et tugevamat vihmasadu on kaebuse esitaja poolt filmitud 18.10.2019.a. kell 23:58, so. ligi 45 minutit sõidukiiruse mõõtmisest hiljem. Samas tuleb arvestada kohtul hinnangul ka ajaga, mis kulus sündmuskohal väärteoprotokolli koostamiseks. Seega on usutavad kaebuse 7 Väärteoasi nr 4-19-6103 esitaja ütlused selles, et ta filmis ilmastikuolusid koheselt peale seda, kui menetlustoimingud tema suhtes olid lõppenud ja ta läks oma auto juurde ning filmitud vihmasadu võis olla ka kiiruse mõõtmise ajal. Kohus arvestab siin ka kaebuse esitaja esitatud Eesti Ilmateenistusest saadud andmetega (tl. 7), mille kohaselt 18.10.2019.a. kell 23:00 ajal oli mõned kümned kilomeetrid eemal Roomassaares vihma tugevuseks 0,9 mm. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad-kiirusmõõtmist teostanud politseitöötajad Ellar Ellik ja Rain Tiirik, kinnitasid kohtus, et teostasid 18.10.2019.a. kiirusemõõtmist Risti-VirtsuKuivastu-Kuressaare maanteel Saaremaal Valjala piirkonnas veerand kaheteist ajal õhtusel ajal. Nende sõnul sadas kerget vihma, Allar Tuliku poolt juhitud auto tuli kurvi tagant, siis nemad mõõtsid selle konkreetse auto kiirust. Mõõtmisel ei olnud mingeid anomaaliaid mõõturi signaalis. Ellar Ellik kinnitas kohtus oma veendumust selles, et vihmasadu ei saanud tulemust rikkuda. Kaebuse esitaja möönas kinnipidamisel võimalikku kiiruse ületamist kuid seda minimaalses ulatuses, so. kindlasti alla 100 km/h, kuid eitas mõõtmistulemusel saadud ulatuses kiiruse ületamist. Tunnistajad Ellar Ellik ja Rain Tiirik kinnitasid, et konkreetse mõõtmise juures vihmasadu ei mõjutanud vihmapiiskade kiirust, vihmasadu ei seganud mõõtmist. Rain Tiiriku ütluste kohaselt oli mõõtmise ajal uduvihm, hiljem muutus vihm tugevamaks. Tunnistajate ütluste kohaselt menetlustoimingut, sh. mõõturi näitu ega selle kujunemist ei filmitud ega salvestatud. Mõõtmistulemus on fikseeritud kiirusmõõturi kasutamise protokollis. Liiklusseadus § 15 lg1 p1 kohaselt on lubatud suurim sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Liiklusseadus § 227 lg. 1 alusel mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis –karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuueks kuuks. Vastavalt Mõõteseaduse §2 lg2 p2 riikliku järelevalve käigus, kui mõõtmistulemuste alusel määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust, peab mõõtmistueluste jälgitavus olema tõendatud. Mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat (MõõteS § 5 lg 1 ls 1). Kui mõõtevahend on kantud MõõteS § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest (MõõteS § 5 lg 1 ls 2). Asjas ei ole vaidlust, et kiirust mõõdeti metroloogilise kontrolli nimistusse kantud ja taadeldud radarmõõturiga. Seega MõõteS § 5 lg 1 ls 2 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. Mõõtetulemuse jälgitavuse tõendatusest mõõteseaduse mõttes ei tulene aga automaatselt mõõtetulemuse usaldusväärsust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. mai
4. a otsus asjas nr 3-1-1-39-15, p 6.2). Mõõtetulemuse usaldusväärseks lugemiseks näeb liiklusseadus kiirusemõõtmisele ette mitmed lisanõuded. LS § 199 lg 6 kohaselt tuleb mõõtevahendi kasutamisel järgida mõõtemetoodikat ja tootja kasutusjuhendi nõudeid. Mõõtetegevusele sätestab täiendavad nõuded ka LS § 199 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
5. juuni
6. a määrus nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“. Väärteoprotokolli koostaja on lugenud vastavalt protokollis märgitule Allar Tulikule süüks arvatud väärteo toimepanemise tõendatuks kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja samas patrullteenistuses osalenud politseitöötaja Rain Tiiriku ütlustega. 8 Väärteoasi nr 4-19-6103 Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas on tõendatud, et Allar Tuliku sõiduauto kiiruse mõõtmisel kasutas kohtuväine menetleja vihmas mõõtevahendit, mille näidu häiringute põhjustajaks vastavalt tootjajuhendile võib olla vihm, mis neelab ja hajutab radarisignaali, mis omakorda vähendab mõõtmisulatust ja radar võib mõõta langevate vihmapiiskade kiirust helisignaali mõjutamata. Käesolevas väärteoasjas ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud temale menetleja poolt väärteoprotokolli koostamise ajal temale esitatud fikseeritud sõidukikiiruse näidu tutvustamist, samas ei ole menetleja poolt mõõtmistulemuse lõppnäidu kujunemist fikseeritud salvestisena või muul moel ja seega puudub kohtul võimalus kontrollida mõõtmistulemuse, so. kaebuse esitajale tutvustatud fikseeritud näidu kujunemist ning anda näidu õigsusele seeläbi hinnangut. Kaebuse esitaja on vaidlustanud just mõõtmistulemuse kujunemist ja asunud seisukohale, et mõõtmise ajal sadanud vihm mõjutas lõppnäidu kujunemist ja vihmapiiskade mõju ei pruukinud kajastuda Kuna sõidukiiruse näidu kujunemist ei ole kohtul võimalik kontrollida, siis ei saa kohus olla kindel, et kaebuse esitajale peale mõõtmist, temale tutvumiseks esitatud mõõturinäit ei olnud mõjutatud mõõtmise ajal kestnud vihmasajust. Kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud avalikust Riigi Ilmateenistuse saadud päringust nähtub, et sündmuskohast umbes 30 kilomeetrit eemal Roomassaares oli vihmasaju tugevus 18.10.2019.a. kell 23.00 ajal 0,9 mm, seega võis sarnase tugevusega vihm sadada ka sõidukiiruse mõõtmise ajal. Sellise tugevusega vihmasadu ei saa lugeda uduvihmaks. Kohus seadmata kahtluse alla nii kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate kui kaebuse esitaja ütluseid, leiab, et menetleja ei ole käesoleva menetluse käigus piisavalt veenvalt tõendanud, et 18.10.2019.a. kella 23:14 ajal menetleja poolt A. Tulikule tutvumiseks esitatud fikseeritud kiirusmõõturi näit ei olnud enne selle fikseerimist mõjutatud vihmasajust või liigsest õhuniiskusest. Eeltoodud mõjutustest tingituna võis mõõdetud kiirus olla vastavalt tootjajuhendis märgitule tegelikust kiirusest suurem. Kõik kõrvaldamata kahtlustused tuleb aga tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Vihmasaju tugevuse hindamine ilma konkreetset mõõtmist teostamata on isiku subjektiivne hinnang ja ainult sellisest subjektiivsest hinnangust ei saa lähtuda isiku süü küsimuse lahendamisel. Kuna esineb põhjendatud kahtlus kohtuvälise menetleja poolt mõõtmise hetkel fikseeritud sõidukiiruse näidu õigsuses, siis ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et Allar Tulik rikkus väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas LS §-s 15 lg1 p1 sätestatut ning pani toime LS § 227 lg 2 sätestatud rikkumise. Eeltoodust tulenevalt puuduvad Allar Tuliku teos Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnused ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning menetlus väärteos lõpetada

§ 29lg1 alusel.

Menetluskulud.

§ 38

lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud riigi kanda. Kaebuse esitaja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar kohtunik 9