Obsah (6)

§ 204§ 121§ 37§ 44§ 43§ 4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-2453 Määruse kuupäev 10. jaanuar 2020 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Eduard Pavljutšenko iseloomustusele Menetlusosalised Kaebaja E. Pavljutšenko Va

§ 204lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eduard Pavljutšenko kaebus Viru Vangla koostatud iseloomustusele saabus Tartu Halduskohtusse 31.12.
2. Kaebaja kurdab, et 22.11.2019 aastal tutvustas vangla ametnik, kontaktisik Mark Dorošenko talle dokumenti, kinnipeetava iseloomustus, mille ka allkirjastas. Antud dokument on ette nähtud kohtu jaoks tema ennetähtaegseks vabanemiseks.
3. Halduskohus küsis 7.01.2020 vanglalt seoses esitatud kaebusega informatsiooni. Viru Vangla vastas, et kuni käesoleva hetkeni ei ole kinnipeetav esitanud vanglale pöördumisi seoses talle koostatud ITK või iseloomustusega. KOHTU SEISUKOHT
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kaebaja vaidlustab tema suhtes Viru Vangla 22.11.2019 koostatud iseloomustust, kus kontaktisik Mark Dorošenko on kasutanud ära oma ametiseisundit, esitanud maakohtule teadvalt valeandmeid (iseloomustades kaebajat äärmiselt negatiivselt, kahe aasta ja viie kuu jooksul ei ole tal mitte ühtegi noomitust; M. Dorošenko väidab, et kaebajal on probleem alkoholiga, kuigi ta ei ole mitte kunagi tarbinud alkohoolseid jooke ega mingeid uimastavaid vahendeid; M. Dorošenko väidab ka, et kaebaja keeldus tööst; Vanglaametnik isegi ei vaevunud vaatama isikuarvet, millest on selgesti näha, et alates 2018 aasta augustist kuni 2019 juunini, peaaegu aasta, tegi ta vabatahtlikult Viru vanglas majandustöid), rikkudes seega Eesti Vabariigi põhiseadust ja peab seaduse järgi vastutama. Kaebaja nõuab tungivalt, et vanglaametnik Mark Dorošenko tegevusele antaks õiguslik hinnang.
2. . Halduskohus leiab, et kaebajal puudub selle nõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Reeglina individuaalset täitmiskava, riskihindamist või iseloomustust eraldiseisvalt vaidlustada ei saa, kuna tegemist on programmilise dokumendiga, millel vahetu mõju kinnipeetava õigustele puudub.
3. Halduskohus leiab, et ennetähtaegseks vabanemise menetluse raames (TEV) koostatud iseloomustusel ei ole väljaspool seda menetlust iseseisvat tähendust. Iseloomustus koostatakse otseselt selle menetluse jaoks. Tegemist ei ole haldusaktiga haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 tähenduses, mida saaks

§ 37lg 2 p 1 alusel tühistada.

Iseloomustuses antakse hinnang inimese isikuomadustele, mis ei saa tekitada, muuta või lõpetada isiku õigusi kinnipeetavale ennetähtaegseks vabanemise menetluse raames. Kaebajal ei ole õigust nõuda uue iseloomustuse koostamist või faktiliste tagajärgede kõrvaldamist. Kaebajal on võimalus oma õigusi kaitsta ning iseloomustuses esitatud väidete ebaõigsuse korral sellele viidata ja vastu vaielda maakohtus läbiviidavas menetluses. Kaebuse kohaselt kaebaja seda ka tegi. 7. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal

§ 44

lg 1 alusel ilmselgelt kaebeõigus iseloomustuse vaidlustamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks iseloomustuse ümbertegemiseks. Halduskohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

8. Halduskohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja võib esitada kuriteo teate, mis peaks olema esitatud politseile. Kohus peab vajalikuks selgitada, et pädevuse määratlemisel on oluline kindlaks teha, milline on vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Halduskohus vaatab

§ 4

lg 1 kohaselt avalik-õiguslikus vaidluses esitatud kaebuse läbi ainult siis, kui seadustega ei ole ette nähtud muud menetluskorda. Vastavalt HMS § 2 lg-le 2 ei ole väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine haldusmenetlus. Ametialaste süütegude vastutuselevõtmise menetluskord on sätestatud KarS –s. (allkirjastatud digitaalselt) 2