Obsah (8)

§ 444§ 407§ 138§ 139§ 144§ 175§ 162§ 165

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 18.02.2020. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19543 Tsiviilasi

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2

1. Evergreen Capital OÜ esitas 12.12.2019 hagi Kösta MPE OÜ, T Li ja K Ki vastu 26.03.2019 laenulepingust nr xxx tuleneva võla nõudes. Harju Maakohtu 18.12.2019 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjatele 14 päeva vastamiseks, ning hoiatas neid tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjatele kätte 22.01.
2. Vastamise tähtaeg saabus 05.02.
3. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
4. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Menetluskulud 4. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjatelt välja mõista hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu 1050 eurot ja õigusabikulu 864 eurot (koos käibemaksuga) ning kohustada kostjaid tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 5.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1050 eurot. 6. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht on sellised, mis õigustavad hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. 7. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta), on Riigikohtu praktika kohaselt mõistlik (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14). Eeltoodu alusel loeb kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 864 eurot (koos käibemaksuga). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 1914 eurot (1050 + 864). 8.

§ 162

lg 1 hõlmab ka kulud seoses nende menetluslike õiguskaitsevahendite rakendamisega, milles vaidluse kokkuvõttes võitnud pool ei olnud edukas. Antud asjas on selliseks kuluks hagi tagamise taotlusega seotud kulu (ennekõike riigilõiv 50 eurot). Hageja hagi tagamise taotlus jäi rahuldamata, kuid lõpuks kuulus hagi rahuldamisele. Seega on põhjendatud välja mõista ka sellega seotud kulud. 9.

§ 165

lg 3 ls 1 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole hageja käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1914 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 4