KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 29. oktoober 2019 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-2627 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sar

§ 184

lg 1 objektiivse koosseisu, s.o kas tema tegevus on käsitatav suure koguse psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemisena. 3.16 S. Ratnik tellis omandamise eesmärgil veebiaadressil https://modapharma.com oma elukoha aadressile XXX 60 Artvigil tabletti, mis sisaldasid suures koguses armodafiliini. Kuna Maksu- ja Tolliamet pidas S. Ratnikule adresseeritud postisaadetise koos tablettidega AS-i Eesti Post ajutise ladustamise kohas aadressil Pallasti 28 Tallinn kinni, toimetas S. Ratnik suures koguses psühhotroopse aine postisideteenuse osutajaid ära kasutades vahendlikult üle riigipiiri. Samas jäi S. Ratniku lõppeesmärk (s.o psühhotroopse ainele vahetult enda valduse kehtestamine) Maksu- ja Tolliameti sekkumise tõttu realiseerimata. 6 3.17 Maakohtu arvates näitavad kogutud tõendid, et S.

§ 184lg 1 objektiivse koosseisu.

Kuigi S. Ratnikul ei õnnestunud Maksu- ja Tolliameti sekkumise tõttu suures koguses armodafiliinile vahetult enda valdust kehtestada, toimetasid postiteenuse osutajad S. Ratniku tellimust täites psühhotroopse aine Eestisse. Tellides 9 g armodafiliini ja toimetades selle postiteenuse osutajaid ära kasutades Eestisse, rikkus S. Ratnik NPALS § 3 lg-s 1 sätestatud keeldu. Seega käitles süüdistatav ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ainet ja pani toime KarS § 184 objektiivsetele tunnustele vastava teo. Kohtu hinnangul on täidetud ka KarS § 184 lg 1 subjektiivsed tunnused. S.

§ 184lg 1 objektiivsed tunnused otsese tahtlusega.

3.18 Maakohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Argument, et S. Ratnik polnud teadlik, et armodafiniil on psühhotroopne aine, mille käitlemine on Eestis üldjuhul keelatud, osutab keelueksimusele KarS § 39 mõttes. 3.19 Pidades silmas, et S. Ratniku ütluste kohaselt teadis ta aastatepikkuse töökogemuse tõttu ravimitega seotud valdkonnas „väga hästi“, et on olemas narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekiri, pole kohtu hinnangul usutav, et samas oli süüdistataval kindel veendumus, et kõnealune nimekiri loetleb ammendavalt kõik narkootilised ja psühhotroopsed ained, mille käitlemine on keelatud. Samuti ei saa üksnes nimekirjas esitatud ainete loeteluga tutvumine tekitada isikul veendumust, et sellega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete mõiste ning käitlemise nõuded piirduvadki. Usutav pole seegi, et S. Ratnik ei teadnud modafiniili ja armodafiniili tihedatest seostest. Mõlema aine nimi on äärmiselt sarnane, S. Ratniku ütluste kohaselt veendus ta armodafiniili ohutuses modafiniili kohta esitatud teabe alusel ja ka aine tellimisel sai ta armodafiniili kohta päringu tegemisel vasteteks nii armodafiniili kui ka modafiniili. Arvestades eeltoodud asjaolusid, ei viibinud S. Ratnik kohtu hinnangul keelueksimuses. 3.20 Vastates kaitsja väitele, et antud juhul on tegemist süüteokatsest loobumisega, märkis maakohus, et kuna S. Ratnik realiseeris

1. juulil 2017 suure koguse armodafiliini vahendlikult Eestisse toimetamisega KarS § 184 lg 1 objektiivse koosseisu, polnud tal
2. augustil 2017 enam võimalik süüteokatsest loobuda. Selleks ajaks oli KarS § 184 lg 1 tunnustele vastav tegu juba toime pandud. 3.21 KarS § 184 lg 1 näeb karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Analüüsides S. Ratniku süü suurust, märkis kohus, et süüdistatav käitles üht leebemat psühhotroopset ainet isikliku kasutamise eesmärgil. Samuti ületab käideldud aine kogus suure koguse määra suhteliselt vähe – käideldud armodafiniilist piisab narkojoobe tekitamiseks 36-60 inimesele. Eelnevast tulenevalt on süüdistatava süü üsna väike. Samuti kahetses S. Ratnik kohtuistungil toimepandud tegu ja kohtul pole alust kahetsuse siiruses kahelda. Seega esineb KarS § 57 lg 1 p-s 3 nimetatud karistust kergendav asjaolu. Maakohus ei arvestanud ka armodafiniili Eestisse saabumise väidetavat takistamise soovi karistust kergendava asjaoluna, sest see asjaolu ei ole tõendatud. Maakohtu hinnangul piisab karistuse eesmärkide saavutamiseks süüdistatava karistamisest KarS § 184 lg 1 miinimummääras. Seetõttu mõistis maakohus S. Ratnikule karistuseks 1aastase vangistuse. Kuna kohtu hinnangul ei ole kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades tähtajalise vangistuse ära kandmine S. Ratniku poolt otstarbekas, jättis kohus mõistetud karistuse KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui S. Ratnik ei pane 1-aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. 7 Lõpuks lahendas maakohus menetluskulude ning asitõenditega seotud küsimused. APELLATSIOON
3. Süüdistatava kaitsja esitas apellatsiooni, milles taotleb tühistada maakohtu otsuse osas, millega S. Ratnik süüdi tunnistati ja teha uus otsus millega ta õigeks mõista. Apellatsiooni rahuldamisel palub kaitsja hüvitada S. Ratnikule apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 900 eurot. 4.1 Kohtu arvates on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
4. märtsi
5. a vaatlusprotokolliga nr 17930000224, Maksu- ja Tolliameti
6. oktoobri
7. a asitõendi vaatlusprotokolliga nr 17930000224 ning süüdistatava ütlustega tõendatud 60 150 mg armodafiniili sisaldava ARTVIGIL-150 tableti posti teel Eestisse saabumine. 4.1.1 Kohtu poolt viidatud teave kajastab vaid seda mida on pakendile ja blistritele trükitud ja milline aine peaks pakendis olema. Kas ka selline aine tegelikult pakendis on pole teada. Antud kaasuses tuvastab kohus pakendi ja selle sisu vastavuse sellega, et pakendil on tootja rekvisiidid ja pakend on avamata. Samas ei ole kohtuotsuses põhjendusi selle kohta millele tuginedes saab eeldada pakendi ja selle sisu vastavust ilma pakendi sisu uurimata ja tuvastamata. Süüdistataval puudub võimalus pakendi sisu uurimiseks ja selle pakendile vastavuse/mittevastavuse tõendamiseks. Käesoleval juhul on kohtuotsuses esitatud väide, kuid selle väite tõesust ei ole kontrollitud. Samuti tekib põhjendatud küsimus, kas pakendil olev kaal 150 mg viitab puhta aine kogusele või on toimeaine tabletis näiteks soola või mõnel muul kujul. See aga tähendab, et pole teada kas pakendites olevad tabletid on psühhotroopset toimet tekitavad. 4.2 S. Ratnik lähtus sellest, et ravim modafiniil oli kantud keelatud ainete nimekirja, armodafiniil mitte. Keelatud ainete nimekiri, ravimiameti teave, samuti modafiniili iseloomustav teave ei avalda, et modafiniil ja armodafiniil oleks omavahel seotud ja üks oleks teise aine isomeer. Ekspert vastas et armodafiniil ja modafiniil on erinevad ained, Neid päris üks-ühele tavaliselt välja ei antagi. Küsimusele, kas need on erinevad vastas ekspert, et need on erinevad. See asjaolu kinnitab tõdemust, et armodafiniil ei tähenda samaaegselt modafiniili, mistõttu keelatud ainete nimekirjas olev modafiniil ei tähenda samaaegselt armodafiniili. Seega ei teadnud S. Ratnik ega pidanud ka teadma, et ühe aine puhul on tegemist teise aine isomeeriga. Isegi teadmine sellest, et käibes on keelatud ka vastavate ainete isomeerid ei ole piisav isiku vastutusele võtmiseks. Süüdistuse saab esitada kui isik on teadlik sellest millised on konkreetse aine isomeerid. Toimikus olevatest tõenditest ei nähtu, et S. Ratnik oleks sellest teadlik olnud ajal kui tellimust esitas. 4.3 Istungil esitati tõendina Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonna peaeksperdi Peep Rausbergi kirjalik vastus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri päringule. Vastuse kohaselt on armodafiniil modafiniili ruumiline isomeer. S. Ratnikul sellist teavet polnud. Samuti polnud tal kohustust vastavasisulist teavet otsida. Tõendamata on asjaolu nagu oleks S. Ratnik käidelnud keelatud ainet. 4.4 Ekspert vastas, et 200 mg ravimi modafiniili tarvitamise tulemusel ei avaldu tavaliselt väliselt tajutavad häired või muutused. Ekspert ei osanud öelda milline on selline kogus, mille 8 puhul kindlasti saab öelda, et siis avalduvad väliselt tajutavad häired. Eksperdi arvates võib selliseks koguseks olla 400 mg modifiniili. Küsimusele kas psühhotroopse toime saabumisel saab rääkida narkojoobest vastas ekspert, et see sõltub sellest mis ainega on tegemist, psühhotroopseid toimeid on erinevaid. Küsimusele kas 200 mg modafiniili toime saabumisel saame rääkida, et isik on joobes vastas ekspert, et seda isikut peaks tegelikult üle hindama, päris otseselt ta ei julgeks küll öelda, et on joobes. Ekspert jättis selgelt vastamata kas psühhotroopne toime tekitab narkojoovet ning kas 200 mg modafiniili tekitab joovet. Ekspert ei osanud ka vastata milline on modafiniili „terapeutiline aken“. Samas lähtub käesolev menetlus tõdemusest, et 200 mg modafiniili on kogus mis tekitab joovet ühel inimesel. Järelikult on selline lähtepunkt väär ning sellega seoses on ebaõigesti määratletud vastutuse aluseks olev asjaolu. 4.5 Käesolevas asjas ei ole MTA poolt võetud aine kohta ekspertiisi teostatud, samuti pole ekspertiis tehtud selle kohta milline käesolevas asjas leitud aine kogus on kümnele inimesele joovet tekitav. Ekspert ei ole üheselt ja arusaadavalt andnud vastust selle kohta milline kogus puhast armodafiniili tekitab inimesel joovet. Joovet on uuritud kuid siis on uuritavad ka teisi aineid juurde kasutatud. Pole teada milliseid kõrvaltoimeid armodafiniil tekitab. Ekspert viitas erinevate asutuste uuringutele, kuid pole esitatud dokumente millistest nähtuks kirjeldused kõnealuse narkootilise aine mõju kindlakstegemiseks läbiviidud katsete ja nende tulemuste kohta, puuduvad dokumendid selle kohta millest oleks võimalik aru saada milline kogus ja miks on piisav joobe tekitamiseks ühele inimesele. Käesoleval juhul puuduvad tõendid selle kohta millised tõendaks armodafiniili kogust milline tekitaks joobe ühel inimesel. Pole esitatud uuringuid, nende tulemusi, põhjendusi millel järeldused tuginevad. Sellega seoses on tõendamata asjas tähtsust omav asjaolu. 4.6 Käesolevas asjas esitati arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt teises kriminaalasjas. Sellega seoses tuleb hinnata selle tõendi vastavust ekspertiisiaktile kehtestatud nõuetele. Käesolevas asjas esitatud ekspertiisiakt ei vasta seaduse nõuetele ning seega ei tõenda asjas tähtsust omavat asjaolu. 4.7 Maakohus on ebaõigesti tuvastanud KarS § 184 kohaldamiseks vajaliku koosseisulise tunnuse, s.o. aine koguse. Sellega seoses on otsus põhjendamata ja see on viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. Eksperdi väitel tekitab armodafiniil kõige enam eufooriat, on ka olnud tasakaaluhäiretega inimesi. Ekspert tunnistas, et armodafiniil on veel üks leebemaid ravimeid, kus joobele viitavaid tunnuseid tuleb suhteliselt harva ette. Eksperdi ütlustest ilmneb seega, et armodafiniilil on kergelt stimuleeriv toime. Eksperdi ütlustest ei selgu üheselt kas selline toime võrdub joobega ning millise joobega tegemist on. Käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millised on armodafiniili tarvitamisele viitavad iseloomulikud tunnused. 4.8 S. Ratniku teo kvalifitseerimiseks on vaja kindlaks teha armodafiniili toimet iseloomustavad tunnused. Kui armodafiniil on psühhotroopne aine siis tuleb kindlaks teha millisesse ainerühma see kuulub. Süüdistatavale pole teada miks ja millist toimet armodafiniil tekitab. 4.9 Kaitsja esitas maakohtus tõendina D. Elizabeth McNeili ingliskeelse kliinilise ülevaate 9 modafiniili kohta ja selle dokumendi eestikeelse tõlke. Selle tõendiga soovis kaitsja tõendada, et modafiniili kogused ühe inimese kohta on kliinilistes uuringutes olnud oluliselt suuremad (1000-1200 mg). Kohtu hinnangul ei olnud esitatud tõend lubatav. Maakohtu viide KrMS § 161 sätetele on kaitsja arvates väär kuna see käsitleb tõlgi osavõttu kohtuistungist. KrMS § 10 esitab nõuded menetluse käigus esitatavatele tõenditele ning selles pole nõuet, et tõlge peaks olema vannutatud tõlgi koostatud. KrMS § 10 ja 161 normid ei ole koostoimes kohaldatavad. Maakohus jättis ebaõigesti tõendite hulgas välja kaitsja esitatud tõendi ning sel põhjusel on kohtuotsus põhjendamata. 4.10 KarS § 184 kohaselt on teo koosseisuliseks tunnuseks joobe tekitamine. Joobe mõiste on seadusandja poolt defineeritud. Eksperdi seletuse kohaselt 200 mg armodafiniili joobele omaseid tunnuseid ei tekita. Kui armodafiniil tekitab joobele iseloomulikke tunnuseid ja kõrvaltoimeid harva ning joove sõltub muude ravimite kasutamisest siis on tegemist erandiga mitte aga reegliga. Seetõttu ei saa ka väita, et 200 mg armodafiniili tekitaks inimesel joobe. 4.11 Maakohus on seisukohal, et tellides 9 g armodafiliini ja toimetades selle postiteenuse osutajaid ära kasutades Eestisse, rikkus S. Ratnik NPALS § 3 lg-s 1 sätestatud keeldu. Seega käitles süüdistatav ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ainet ja pani toime KarS § 184 objektiivsetele tunnustele vastava teo. Maakohtu hinnangul pole tegemist süüteokatsest loobumisega. Maakohtu põhjenduse kohaselt realiseeris S. Ratnik
8. juulil 2017 suure koguse armodafiliini vahendlikult Eestisse toimetamisega KarS § 184 lg 1 objektiivse koosseisu, mistõttu polnud tal
9. augustil 2017 enam võimalik süüteokatsest loobuda. Lõpuleviidud süüteost pole võimalik loobuda. Kaitsja märgib, et loobuda saab nii lõpetamata kui ka lõpetatud süüteokatsest. Armodafiniili tellides eeldas S. Ratnik, et peale nende eest tasumist jõuab saadetis temani. Tellimust esitades ja selle tasumise järgselt oli leping saatjaga sõlmitud. Seda kas ja millal müüja tellimuse täidab polnud S. Ratnikule teada. Tellimuse täitmine ei sõltunud enam temast. Käesoleval juhul S. Ratnik taganes lepingust enne kauba saamist. Vastava avalduse esitas S. Ratnik 09.08.
10. Asjaolu kas kaup oli välja saadetud või mitte ei oma tähendust, sest kauba väljastamine ei tähenda selle kättesaamist. Antud juhul väljastati kaup saatja kulul ja tema poolt valitud vahenditega. Seega peale lepingust taganemist oli leping lõppenud. Antud juhul on lepingust taganemine tuvastatud ja kauba saatja on lepingust taganemist aktsepteerinud. Käesolevas kaasuses oli S. Ratnikul tekkinud teadmine ja arusaam, et ta tellitud kaupa enam ei soovi ning kuna see polnud temani jõudnud kasutas võimalust tellimusest loobumiseks. Selline käitumine peaks olema kooskõlas kaebuses viidatud Riigikohtu seisukohaga ja olema käsitletav süüteost loobumisena. Asjaolu, et saadetis oli riigipiiri jõudnud ei saa antud juhul süüteoskatsest loobumist väärata. Apellandi arvates on käesoleval juhul vääralt kohaldatud materiaalõigust. Kokkuvõttes on maakohtu otsuse tegemisel rikutud menetlusnorme ning vääralt on kohaldatud materiaalõigust. 10 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus jõudis kogutud tõendeid kontrollides ning maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse põhjendusi üle vaadates veendumusele, et kohtuotsus jääb muutmata. Kogutud tõendid ei võimalda apellatsiooni rahuldamist ning süüdistatava õigeksmõistmist. Maakohtu otsus süüdistatava süü tuvastamisel on veatu ning apellatsiooni väited selle põhistusi ümber ei suuda lükata.
12. Kohtukolleegium osundab kassatsioonikohtu seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul (RKKKo 3-1-1-17-03). Ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse tegemisel hindas maakohus tõendeid vastavuses menetlusõiguses sätestatud põhimõtetega ning hinnangu tulemina põhjendas asjakohaselt, millistel põhjustel tõendikogum kinnitab maakohtu siseveendumust süüdistatava süü tõendatuses talle esitatud süüdistuses. Eelmärgitut silmas pidades jääb apellatsioonikohtul seetõttu üle vaid tõdeda, et maakohtu kõiki põhjendusi üle korrata ei ole vaja. Seda veel ka seetõttu, et kaebeväited on samasisulised nagu maakohtus ning maakohus vastas otsuses väga põhjalikult neile kõigile, lükates need asjakohaste argumentidega tõendipõhiselt ümber. Alljärgnevalt saab vastatud apellatsiooni põhiväidetele.
13. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et S. Ratnik tellis omandamise eesmärgil
14. juulil 2017 süüdistuses välja toodud veebiaadressilt 60 armodafiniili sisaldavat tabletti - Artvigil-
15. Suurbritanniast S. Ratniku poolt tema nimele tellitud pakki kontrolliti Eesti Posti ajutise ladustamise kohas MTA poolt
16. juulil
17. Saadetise kontrollimisel avastati selles 6 blistrit ravimit Artvigil-150 (milles koostises on ära toodud armodafinil 150mg), kokku 60 tabletti. Saadetis anti üle MTA uurimisosakonnale.
18. Apellandi arvates pole teada, kas pakendile ja blistritele trükitud aine pakendis ka tegelikult oli. 8.1 Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja püstitatud kahtlus alusetu. Maakohus, tuvastades, et pakendis olevates blistrites olid just nimelt armodafiniili sisaldavad tabletid, analüüsis põhjalikult ja asjakohaselt vastavaid asjaolusid (vt maakohtu otsuse p 10-11). Maakohtu seisukohtu kontrollides apellatsioonikohtul kaitsjaga samaseid kahtlusi ei tekkinud. Ringkonnakohus rõhutab, et tõstatatud kahtlusel peab olema põhjendatud alus. Antud juhul on kaitsja vastav väide paljasõnaline ning ei sisalda endas ühtegi sisukohast argumendi, mille põhjal võiks kahelda pakendi sisus. (vt maakohtu vastav analüüs ja seisukoht otsuse p-d 5-10).
19. Edasi tuvastas maakohus, kas S. Ratniku poolt tellitud ning Eestisse saabunud pakendis olevate armodafiniili sisaldavate tablettide käitlemine süüdistuses toodud mahus on tõendatud, s.t keelatud. 9.1 Vastavalt Sotsiaalministri
20. mai 2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi määrus) § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Armodafiniil on määruse lisa 1 IV nimekirja kantud modafiniili isomeer. 9.2 Ringkonnakohtu hinnangul on eelnimetatud asjaolud käesolevas asjas üheselt kindlaks tehtud (vt EKEI keemiaosakonna peaeksperdi P. Rausbergi vastus päringule, tlk 92-93). Lisaks 11 sellele võttis maakohus tõendina arvesse EKEI
21. oktoobri 2016 .a arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr 16E-LÕX0168, mis koostati teises kriminaalasjas. Nimetatud akti kohaselt on amrodafiniil modafiniili analoog, mis omab stimuleerivat psühhotroopset/narkojoovet tekitavat toimet. Armodafiniili psühhotroopseks/narkojoobeks vajalik annus on tavaliselt 150250 mg. Seega vajatakse kümnele inimesele psühhotroopse toime/narkootilise joobe tekitamiseks tavaliselt 1500-2500 mg (1,5-2,5 g) armodafiniili (vt tlk 59-60). Samuti esitati kohtule MTA nõudekiri EKEI arst-kohtutoksikoloogiaeksperdile M. Tõnissonile ning eksperdi vastus, milles muuhulgas märgiti, et armodafiniil on psühhotroopse toimega ravim, mille puhul piisab joobe tekitamisest 1500 -2500 mg (1,5-2,5 g), keskmiselt 2000 mg, (2 g) armodafiniilist. (tlk 94-95). Lisaks eelnimetatud kirjalikele tõenditele kuulati M. Tõnisson maakohtu istungil üle asjatundajana, kes andis põhjalikke selgitusi muuhulgas ka armodafiniili omaduste kohta (vt tlk 37 p-40 p, samuti maakohtuotsuse 18).
22. Apellanti siiski ei veennud maakohtu poolt analüüsitud tõendid, rõhutades jätkuvalt, et armodafiniil ei tähenda samaaegselt modafiniili. Keelatud ainete nimekirja kuulub aga modafiniil, mitte armodafiniil. Seega S. Ratnik ei teadnud, ega pidanudki teadma, et armodafiniil on modafiniili isomeer. Kohus on oma järeldustes eksperdi ütlustele tuginedes teinud neist valed järeldused. 10.1 Maakohus on kaitsja eeltoodud väite S. Ratniku võimalikust teadmisest või mitteteadmisest asjakohaselt ja veenvalt ümber lükanud ning kohtukolleegiumil ei ole maakohtu argumentidele midagi juurde lisada ( vt kohtuotsuse lk 14 jj, p 39 jj). 10.2 Mis puudutab aga kaebeväidet, et kohtus küsitletud ning detailseid vastuseid andnud asjatundja M. Tõnissoni ütlustele olevat kohus vääralt tuginenud, siis selle väitega ei ole kohtukolleegium nõus. Kohus on vastupidi, asjakohaselt, ning käesoleva kriminaalasja tõendamiseseme asjaolusid silmas pidades õigesti asjatundja selgitusi teiste tõenditega kogumis arvestanud.
23. Apellant heidab menetlejatele ette asjaolu, et käesolevas asjas ei ole MTA poolt võetud aine kohta viinud läbi ekspertiisi, samuti pole ekspertiisi tehtud selle kohta, milline ära võetud aine kogus on kümnele inimesele joovet tekitav. 11.1 Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolude seisukohalt olulised asjaolud tõendikogumiga ümberlükkamatult tuvastatud. Sellisteks tõenditeks on eelkõige ekspertiisiakt teises kriminaalasjas, kirjalik vastus ja asjatundja ütlused kogumis. Nimetatud tõendid annavad aluse kindlalt väita, et kümnele inimesele piisab psühhotroopse toime/narkojoobe tekitamiseks tavaliselt 1500-2500 mg (1,5-2,5 g) armodafiniilist. Maakohtuga saab nõustuda selleski, et asjatundja M. Tõnisson selgitas piisaval määral armodafiniili suure koguse tuvastamise käiku ja lähteallikaid. Pikemalt neil asjaoludel apellatsioonikohus ei peatu, sest maakohtu lahendis on kõiki tõendamise seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid põhjalikult käsitletud.
24. Kaitsja ei nõustu maakohtuga selles, et tema poolt maakohtus esitatud D. Elizabeth McNeili inglisekeelne kliiniline ülevaade modafiniili kohta ning selle eestikeelne tõlge ei ole lubatav tõend. Maakohus on tuginenud seejuures vääralt menetlusnormidele. 12.1 Ka siinkohal tuleb tõdeda, et maakohus on menetlusõigust kohaldanud õigesti. Apellatsioonikohus nõustub maakohtu järeldusega, et kaitsja poolt esitatud tõend ei ole kohtukõlblik. Maakohus osundas õigesti, et inglisekeelse teksti eestikeelne tõlge ei vasta KrMS § 10 lg 3 ja § 161 lg 3 nõuetele. Kes nimetatud dokumendi tõlkis, ei ole selge, seega pole ka võimalik tõlke õigsuses veenduda. 12 12.2 Ka teinegi maakohtu vastuargument vaidlusaluse tõendi kohta on põhjendatud. Nimelt käsitles kliiniline ülevaade modafiniili, mitte armodafiniili. Lõpuks käsitles vaidlusalune tõend kaitsja sõnul modafiniili ohtlikkust, mis aga ei oma tõendamiseseme asjaolude seisukohast tähtsust (vt ka maakohtu seisukoht otsuse p-s 31-32).
25. Apellant leiab, et armodafiniili tellides eeldas süüdistatav, et peale tasumist jõuab saadetis temani. Tellimuse esitamise ja selle eest tasumisega oli nendevaheline leping sõlmitud. Tellimuse täitmine aga temast ei sõltunud. Käesolevalt taganes S. Ratnik aga lepingust enne kauba saamist, esitades vastava avalduse
26. augustil
27. S. Ratnik soovis siis saada raha tagasi, sest ta oli kindel et saadetist ta enam ei saa. Kaitsja ei nõustu kohtuga, et kuna saadetis oli juba Eestis, ei saanud S. Ratnik süüteost loobuda. 13.1 Maakohus tuvastas, et S.

§ 184lg 1 objektiivse koosseisu.

Kuigi tal ei õnnestunud MTA sekkumise tõttu tellitud suures koguses armodafiniili sisaldavatele tablettidele oma valdust kehtestada, toimetati postiteenuse osutaja kaudu tellitud psühhotroopne aine Eestisse. 13.2 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et süüdistatav realiseeris KarS § 184 lg 1 teo objektiivse koosseisu. S. Ratnik tellis omandamise eesmärgil vastavalt veebilehelt oma elukoha aadressile 60 Artvigil tabletti, mis sisaldasid suures koguses armodafiniili ning tasus selle eest. Seega tegi süüdistatav kõik endast oleneva, et tablette saada. Sellega realiseeriski süüdistatav KarS § 184 lg 1 teokoosseisu. Asjaolu, et S. Ratnik augustis, s.o mitu nädalat hiljem uuris tellitud saadetise viibimise kohta, ei anna alust hinnata seda süüteost loobumisena. (Seejuures väärib märkimist, et S. Ratniku pöördumisest tellimuse täitja poole ei saa välja lugeda tema soovi tellimus tühistada). Ringkonnakohus rõhutab, et lõpuleviidud süüteost ei ole võimalik loobuda. (vt ka maakohtu seisukoht otsuse p-41). 14. Kokkuvõttes märgib apellatsioonikohus, et Tartu Maakohus ei ole eksinud menetlusõiguse normide vastu ning kohaldas õigesti materiaalõigust. S. Ratnik on põhjendatult talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistatud. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu kohtuotsuse muutmata ning kaitsja apellatsiooni rahuldamata. 15. Kaitsja esitas taotluse hüvitada süüdistatavale tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu. Ringkonnakohus taotlust ei rahulda. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad menetluskulud KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel süüdistatava enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 13