Obsah (9)

§187§ 444§ 173§ 162§ 174§ 175§ 133§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 23.01.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-13503 Tsiviilasi Osaühing Akti

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 03.09.2019 Harju Maakohtule hagi V Si vastu põhivõlgnevuse, intressi ja viivise nõudes. Hagiavalduse aluseks on Bigbank AS-i ja V Si vahel 11.09.2017 tarbijakrediidilepingust nr SL1701-1504326 tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 25.12.2019 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas 2 kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 450 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 6629,77 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 7000 eurot tasuda riigilõivu summas 450 eurot. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 450 eurot. Lisaks nähtub asja materjalidest, et hageja menetluskuludeks on õigusabikulud summas 600 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta), kokku 5 tundi. Õigusabikulu koosneb alusdokumentide analüüsist, esindusest hagimenetluses, hagimaterjalide koostamisest ja esindusest maksekäsu kiirmenetluses. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on menetluses tehtud toimingutele põhjendatud ajakulu 2 tundi. Hageja on esitanud kohtule 4-leheküljelise hagiavalduse koos lisadega. Käesolevas tsiviilasjas ei eelnenud hagimenetlusele maksekäsu kiirmenetlust, mistõttu pole õigusabikulu selles osas põhjendatud. Hagejale kuulub hüvitamisele õigusabikulu 240 eurot (2x120 = 240). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. 6.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3