Plus Capital AS Swedbank Aktsiaselts Intrum Debt Finance AG Osaühing Aktiva Finants 11 903,33 4560,03 7189,49 7284,08 13 075,84 7254,24
) § 157 p-ile 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 esimese lause kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 esimese lause kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. V Ni (pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 30.12.2019 kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt
lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 27.12.2019 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohtule 2 2-19-7226 esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Haldur on esitatud aruandes märkinud, et võlgnik töötab OÜ-s Premier Restaurants Eesti klienditeenindajana. Tema mittearestitavast töötasu osast laekus pankrotivarasse 2154,94 eurot. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei esitatud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei makstud. Jaotusettepaneku kinnitamise kohtumäärusega kinnitati pankrotimenetluses tehtud vajalikud kulutused summas 122,12 eurot koos käibemaksuga. Peale jaotusettepaneku kinnitamist kulutusi ei tehtud. Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud kokku on 2065,74 eurot. Ajutise halduri tasust tasuti riigi vahenditest 476,40 eurot. Seega makstakse pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu ja kulude katteks 430,42 eurot. Jaotiste alusel kuulus väljamaksmisele 565,60 eurot. Pankrotivaras pandivara ei olnud. Müümata ega teistelt isikutelt saadavat vara ei ole. Pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja esitada ei ole alust. Menetluskulusid ei olnud. Ajutise pankrotihalduri kulud on 119,62 eurot. Pankrotihalduri bürooteenus, mis sisaldab töökoha üüri, transpordi- ja sidekulu, sekretäri teenust ning kulumaterjale, on 122,12 eurot. Alalise maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Kohus nõustub halduriga maksejõuetuse tekkimise põhjuste osas. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud.
kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus V Ni (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks järgmiselt:
Plus Capital AS 7189,49 eurot; Swedbank Aktsiaselts 7284,08 eurot; Intrum Debt Finance AG 13 075,84 eurot ja Osaühing Aktiva Finants 7 254,24 eurot.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
lg 1 esimese lause kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot on 20 % pankrotivarast. Pankrotihaldur teostas menetluses järgmised toimingud: pankrotiteadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele; võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (üldkoosoleku registreerimislehe, häälte määramise tabeli, pankrotihalduri ettekande, pankrotivara nimekirja, üldkoosoleku protokolli koostamine); nõudeavaldusega 3 2-19-7226 tutvumine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (registreerimislehe, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja koostamine); pangas internetipangalepingu vormistamine; jaotusettepaneku koostamine ning pankrotiseaduses sätestatud aruannete ja lõpparuande koostamine. Pankrotihaldur märkis, et halduri töömaht menetluses moodustas 9,6 töötundi, pankrotivarasse laekus 2154,94 eurot. Eeltoodud asjaoludel moodustaks halduri tasu (2154,94 x 20 %) 430,99 eurot, mis töömahtu arvestades oleks ebamõistlikult väike. Seetõttu taotleb pankrotihaldur tasu määramist töötundide alusel, lähtudes hinnast 90 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Seega moodustab tasu 1036,80 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Võlgnik ja võlausaldajad vastuväiteid halduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasuks 1036,80 eurot (sealhulgas käibemaks) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et pankrotihaldur Peeter Sepperi tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus määrab Peeter Sepperi tasuks võlgniku pankrotimenetluses 1036,80 eurot (sealhulgas käibemaks) hüvitamisega võlgniku pankrotivara arvelt. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu väljamaksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so Bürooteenused ja Õigusabi OÜ-le.
lg 1 esimese lause kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 teise lause kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on märkinud, et jaotusettepaneku kinnitamise kohtumäärusega kinnitati pankrotimenetluses tehtud vajalikud kulutused summas 122,12 eurot koos käibemaksuga. Peale jaotusettepaneku kinnitamist kulutusi ei tehtud. Tulenevalt eeltoodust kuulub V Ni (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepper tuleb vabastada V Ni (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. V N (pankrotis) on koos pankrotiavaldusega kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotivalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
Võlausaldajad ei ole kohtule esitanud 4 2-19-7226 vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada V Ni (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlgnik on nõustunud ise täitma usaldusisiku kohustusi. Tulenevalt sellest nimetab kohus V Ni usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel V Ni. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Sama paragrahvi lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. V Nil tuleb esimene usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 20.02.2021.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.