lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4; 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi vangistust. Ergo Nurk KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta Vähendada
lg 2 kohaselt Ergo Nurgale mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 8 (kaheksa) kuud. Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 võtta E. Nurgalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks. Vastavalt LS § 127 on Ergo Nurk kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohaldada E. Nurga suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 12.01.2020.a.
lg 1 alusel välja mõista Ergo Nurgalt riigituludesse sundraha 438 eurot ja menetluskulud 259,80 eurot (kaitsjatasu 205,20 eurot, sõiduki teisaldamise tasu 54,60 eurot)
lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 58,15 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD E. Nurk on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles 11.05.2018.a karistatud KarS §-i 424 lg 2 järgi Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 12.01.2020 kella 14.53 ajal Harjumaal, Viimsi vallas, Lagle teel suunaga Merikotka tee poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 0,97 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,88 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega süüdistatav pani korduvalt toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi. Kohtuistungil selgitas süüdistatav E. Nurk, et süüdistus on talle arusaadav, ta tunnistas ennast sõiduki joobes juhtimises süüdi, nõustus lühimenetlusega ning enda küsitlemist ei soovinud (tl 51). E. Nurk on ka kahtlustatavana ülekuulamistel tunnistanud, et juhtis 12.01.2020 sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx. Eelnevalt jõi autos kanget õlut ning otsustas seejärel siiski autoga koju sõita (tl 23). Prokurör palus mõista E. Nurk süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1 aasta ja 3 kuud,
lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks vangistus 10 kuud, millest koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 3 kuud. 7 kuud vangistust jätta KarS § 74 alusel 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga täitmisele pööramata ning kohustada E. Nurka käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks, samuti konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend. Kaitsja leidis, et süüdistatavat on võimalik mõjutada šokivangistuse kohaldamisega, kuid see peaks olema lühem prokuröri poolt taotletust Samuti ei tohiks lisakaristuse määr ületada 5 kuud. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et E. Nurga süü KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega. KarS § 424 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki korduva juhtimise eest joobeseisundis. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi liigid on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove (KorS § 36 lg 4). Peale süü omaksvõtu tõendavad E. Nurga süüd mootorsõiduki korduvas juhtimises joobeseisundis 12.01.2020 tunnistaja ütlused ja kirjalikud tõendid. Kohus leiab, et puudub igasugune vaidlus selles, et E. Nurk juhtis 12.01.2020 mootorsõidukit joobeseisundis. Politseiametnikust tunnistaja A R ütluste kohaselt said nad väljakutse xxxx külla, kus xxxx teel istus joobes mees sõiduautosse. 12.01.2020 kella 14.53 ajal märkas, et Lagle teelt Merikotka tee poole tuli sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx ning peatus ristmikul. Nad sõitsid kohe auto juurde, selle roolis oli vanem meesterahvas, kes ütles, et tal ei ole kaasas dokumente, kuid ta on auto omanik E. Nurk. Nad kontrollisid mehe joovet indikaatorvahendiga ning juhil tuvastati joove 1,02 mg/l. (tl 18). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll kinnitab, et E. Nurgal tuvastati 12.01.2020 kella 16.01 ajal joove 0,88 mg/l (tl 10-13). Karistusregistri väljavõte ja Harju Maakohtu 08.02.2016 ja 11.05.2018 otsused kinnitavad, et E. Nurk on korduvalt süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi (tl 24-30). KarS § 424 lg 2 subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohus leiab, et korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest kriminaalkorras karistatud E. Nurk pani korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime vähemalt kaudse tahtlusega ning seda kinnitavad lisaks E. Nurga alkoholi tarbimist ja sõiduki juhtimist tunnistavatele ütlustele kirjalikud tõendid, mille kohaselt tuvastati tal kinnipidamise ajal alkoholijoove. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et E. Nurga poolt KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on täielikult tõendatud. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus isiku süüd ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud kuni 4 aastane vangistus. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuistungil väljendatud puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning joobeseisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus asub seisukohale, et E. Nurk on sõiduki juhina liikluses ohtlik nii iseendale kui kaasliiklejatele. Teda on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, kuid ta jätkas samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt tuleb E. Nurgale mõista karistuseks reaalne vangistus. Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Kohus leiab, et arvestades puhtsüdamlikku kahetsust, on E. Nurga suhtes on põhjendatud tema karistamine alla sanktsiooni keskmise määra. Vangistus 1 aasta vastab kohtu arvates E. Nurga süü suurusele.
Nurgale karistuseks vangistus 8 kuud. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid jätta mõistetav vangistus osaliselt täitmisele pööramata. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamist ei ole võimalik tagada mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas ei ole tuvastatud selliseid erandlikke asjaolusid, milliste puhul saaks väita, et mõistetud vangistuse reaalne ärakandmine ei ole otstarbekas. E. Nurga käitumine näitab selgelt, et tegemist ei ole õiguskuuleka isikuga. Riigikohus on asunud seisukohale, et karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise - s.o mõnekuulise vangistusega. Osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena. Selline lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud (vt RKKKo nr 3-1-1-41-04, nr 3-1-1-21-05 ja 3-1-1-9906). Süüdistatav on kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas lühiajalise reaalse vangistusega, kuid varasemad karistused ei ole saavutanud oma eesmärki ning E. Nurk jätkas samaliigiliste kuritegude toimepanemist, näidates oma käitumisega selgelt, et varasem lühiajaline reaalne vangistus ei ole temale distsiplineerivat mõju avaldanud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et nn šokivangistuse kohaldamisega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on E. Nurga suhtes varasemalt korduvalt lisakaristust kohaldatud, kuid tulemusetult. Kohus leiab, et E. Nurga mõjutamiseks tuleb kohaldada lisakaristust keskmises määras, so 1 aasta ja 6 kuud. Juhindudes
Nurga või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul
Menetluskuludeks antud asjas on määratud kaitsja tasu summas 205,20 eurot, sõiduki teisaldamise tasu 54,60 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 438 eurot.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine üle jõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Menetluskulude osas peab kohus, arvestades menetluskulude ja sundrahana väljamõistetava summa suurust, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.