Obsah (8)

§ 238§ 173§ 180§ 126§ 7§ 175§ 105§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.09.2019.a, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-5735 (19231700766) Kohtunik Aulike Salo Mari Kirs Julia Za

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada Tereza Krõlovale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Tereza Krõlovale mõistetud vangistuse ärakandmist arvestada alates Tereza Krõlova kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 06.04.2019.a. Tõkend, vahistamine, jätta muutmata kuni otsuse jõustumiseni, seejärel tõkend tühistada. Menetluskulud Tereza Krõlovalt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel     sundraha 1350 eurot isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 84 eurot DNA-ekspertiisi kulu 285 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 787,20 eurot

§ 180

lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 208,85 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Ülejäänud DNA-ekspertiisi kulud summas 570 eurot, jätta riigi kanda. Jätta läbi vaatamata Tereza Krõlova taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Asitõendid CD- ja DVD-plaadid (asuvad kriminaalasja toimiku juures) – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel.

Tereza Krõlova riided ja jalatsid: hommikumantel, 1 paar vabaajajalatseid (asuvad PPA asitõendite hoidlas) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126

lg 3 p 2 alusel Tereza Krõlovale kui asjade seaduslikule valdajale, hoiustades need Tereza Krõlova kinnipidamiskohas tema isiklike asjade hulgas. Kannatanu A. K. riided ning jalatsid: 1 paar jalatseid, jope, teksapüksid, särk, aluspüksid, 1 paar sokke (asuvad PPA asitõendite hoidlas) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel.

Nuga ja veresarnase määrdumisega riidetükk (asuvad PPA asitõendite hoidlas) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.

5 pakendit puuteproove (asuvad PPA asitõendite hoidlas) – kohtuotsuse jõustumisel hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.

EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 04.10.2019.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. Süüdistus 2 Tereza Krõlovat süüdistatakse selles, et tema, 06.04.2019 ajavahemikul kell 16:40-16:55 xxx asuvas korteris, lõi omavahelise tüli käigus enda venda A. K. ühel korral noaga kõhtu. Noaga kõhtu löömisega tekitas Tereza Krõlova A. K. eluohtliku tervisekahjustuse - kõhuõõnde ulatuva torke-lõikehaava paremal pool keskkõhul koos maksa parema sagara vigastusega. Sellega pani Tereza Krõlova toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o raske tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on tekitatud oht elule. Kohtuistungil süüdistatav Tereza Krõlova seletas, et süüdistus on talle arusaadav, kuid süüdi end ei tunnista. Tereza Krõlova nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus ei ole põhjendatud, kuid tõendid on lubatavad. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kannatanu A. . esines noahaav paremal pool keskkõhul. Noahaav tuvastati SA PERH-is, kuhu kannatanu viidi kiirabiga 06.04.2019.a erakorralise meditsiini osakonda ja tema ravi jätkus intensiivraviosakonnas (erakorralise kirurgia osakonnas). Kannatanul tuvastatud vigastused on tõendatud suuliste tõenditega, sh kannatanu enda ütlustega kui ka süüdistatava ja tunnistaja ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. 06.04.2019.a kiirabikaart tõendab, et 06.04.2019.a sai kiirabi kell 16.55 väljakutse T. Krõlova poolt aadressile xxx. Kiirabikaardilt nähtub, et kiirabi saabudes oli kannatanu selili kortermaja ees, kohal oli ka politsei. Kannatanu ümber ja riietel oli veri, visuaalselt näha paremal keskkõhus noahaava umbes 3 cm suunaga üles. Kannatanu viidi SA PERH-i (I kd, tlk 35). Patsiendi EMO kaart tõendab, et A. K. saabus 06.04.2019.a kell 17.15 trauma eelteavitusega SA PERH EMO-sse täpsustamata kõhuõõnesiseste elundite vigastusega, esineb alkoholijoove (I kd, tlk 38-41). SA PERH vastuskirjast koos A. K. haiguslooga nähtub, et A. K. viibib SA PERH-is alates 06.04.2019.a ja ta hospitaliseeriti erakorraliselt torke-lõikehaava tõttu. T. Krõlovi haigusloost nr xxx nähtub, et kannatanu hospitaliseeriti 06.04.2019.a kell 17.
2. Toodi kõhu terava trauma diagnoosiga EMOsse. Ülakõhus keskjoonest veidi paremal u. 2,5 cm torke-lõikehaav, teostatud operatsioon. Kliiniline diagnoos maksa- või sapipõievigastus, kaasuv alkoholi tarvitamine, täpsustamata deliirium ning ebaselge tahtlusega kokkupuude terava esemega (I kd, tlk 42-57). Haigusloost nr 1944560 nähtub, et 28.05.2019.a viibis kannatanu 28.05.2019.a kuni 06.06.2019.a SA PERH erakorralise kirurgia osakonnas, kuna maksavigastuse tüsistuse tõttu on tekkinud maksaabstsess (I kd, tlk 27-30). Kannatanu A. K. esinenud vigastused on fikseeritud ka 07.04.2019.a läbivaatusprotokollis koos fototabeliga, millest nähtub, et kannatanu on haiglavoodis ja ühendatud meditsiiniseadmega, tema kõhu keskosas on paigaldatud 3 plaastrit, millel veremäärdumine. Isiku paremal kõhu piirkonnas on drenaažiavaus, millele paigaldatud plaaster (tlk 16-22). 14.04.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et A. K. 06.04.2019.a seljas olnud riietelt - jopelt, jalatsitelt, teksapükstelt, särgilt, aluspükstelt, leiti verekahtlast määrdumist (I kd, tlk 111-115). Kannatanule tervisekahjustuse tekitamist 06.04.2019.a ja selle eluohtlikkust kinnitab isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 19E-PÕI0071, mille eksperdiarvamuse kohaselt esines kannatanul kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav paremal pool keskkõhul koos maksa parema 3 sagara vigastusega. Tervisekahjustus on iseloomulik teravale vägivallale ning võis olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Kuna meditsiinidokumendis on haava pikkuseks märgitud 2 ja ca 2,5 cm, siis ei saa välistada selle tekitamist ekspertiisimääruses märgitud noaga. Kõhuõõnde ulatuva haava paranemine kestab neli nädalat kuni neli kuud ning kannatanul tuvastatud tervisekahjustus on eluohtlik, kuna tegemist on kõhuõõnde ulatuva haavaga (tlk 61-64). Eelnevaga on leidnud tuvastamist, et kannatanul on tekkinud raske tervisekahjustus, millega on põhjustatud oht elule KarS § 118 lg 1 p 1 mõttes. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ §-le 7 lg 2 p 9 on eluohtlikuks tervisekahjustuseks rindkere- või kõhuõõnde ulatuv haav, sh siseorganite kahjustuseta ning ka eksperdiarvamusest nähtuvalt oli kõhuõõnde ulatuva haava tõttu tegemist eluohtliku tervisekahjustusega. Käesolevas menetluses ei vaielda selle üle, et tagajärg, mis toob kaasa kriminaalvastutuse, on olemas ehk vaidlust ei ole, et A. K. sai raske tervisekahjustuse 06.04.2019.a. Süüdistatav Tereza Krõlova ja tema kaitsja seavad kahtluse alla süüdistatava süülise käitumise. Vaidlus on asjaolu üle, kas Tereza Krõlova oli isikuks, kes oma tegevusega põhjustas A. K. raske tervisekahjustuse. Kannatanu A. K. on kohtueelses menetluses andnud ütlusi kahel korral, s.o 07.04.2019.a ja 06.06.2019.a. 07.04.2019.a andis A. K. ütlusi selle kohta, et ta oli eile purjus ning kukkus ise päevasel ajal noa otsa, mis toimus tänaval – xxx maja ees. Elab koos õe T. Krõlovaga ning ei tea, kus õde sellel ajal oli. Õega suhted on normaalsed (I kd, tlk 13-15). Seevastu 06.06.2019.a andis kannatanu ütlusi, et 06.04.2019.a oli ta koos tuttavaga Vambola peatuse kandis õlut joonud ning umbes kella 16-17 ajal läks ta koju napsisena. Kodus tegi ta külmiku lahti, võttis sellest vorsti ja hakkas noaga vorsti lõikama. Seejärel ta komistas, kukkus pesumasina peale ja nuga, millega vorsti lõikas, läks talle kõhtu. Kodus läks ta oma õe Terezaga riidu, Tereza tegi märkuse selle kohta, et ta välisjalanõudes tuppa tuli. Konflikti sisu ta täpselt ei mäleta, kuid mäletab, et Tereza kriimustas teda ja tema Terezat. Kui kaua see kestis, seda ta ei tea, ei välista, et võisid teineteist ka lüüa ja riietest kiskuda. Perekondlik tüli toimus külmutuskapi ja pesumasina vahel. Nad kriimustasid teineteist ja nuga oli tal sel hetkel paremas käes, tahtis vorsti lõigata. Nuga, mille ta kätte võttis, oli musta värvi käepidemega kartulikoorimisnuga. Ta võttis selle kätte kas külmutuskapi või pesumasina pealt ning pärast kriimustamist kukkuski selle noa otsa. Noa otsa kukkumist päris täpselt ei mäleta, võib-olla kukkus, kuna ei olnud päris kaine. Samuti vedelevad neil põrandal igasugused jalatsid, mille otsa ta võis komistada. Nuga oli tal kukkumise ajal paremas käes ning tera oli suunatud tema poole. Ta nägi, et kõhust hakkas verd tulema, mistõttu mõtles, et läheb kiiresti õue ja otsib abi. Ütles ka õele, et ta kutsuks kiirabi. Esimesel ülekuulamisel väitis ta, et teda ründasid võõrad isikud, kuna oli endast väljas ja oli operatsioonist ja narkoosist uimane. Terezale tal mingeid pretensioone ei ole, tema karistamist ei soovi (I kd, tlk 23-26). Süüdistatav Tereza Krõlova andis kohtueelses menetluses 07.04.2019.a ütlusi selle kohta, et kuritegu ta toime pannud ei ole. Tema ütluste kohaselt elab ta koos venna A. K. xxx. 06.04.2019.a tuli tema vend koju, nad tervitasid teineteist. A. K. võttis jalanõud ära ning läks külmkapist mööda tuppa. Siis ta nägi, et vennal voolab haavast verd. Ta küsis vennalt, mis juhtus, mille peale vend vastas, et temaga on kõik korras. Vend ei rääkinud talle, kust ta selle vigastuse sai ning ütles, et tal ei ole kiirabi vaja. Siis pani vend uuesti riidesse ja väljus korterist. Kui vend korterist väljus, siis ta helistas kiirabisse ja siis tuli kohale ka politsei. Korteri koristas ta verejälgedest enne politsei tulekut. Tal oli seljas mitmevärviline kittelkleit ning kodus käib ta paljajalu, kuid kui koridori on vaja minna, siis kasutab roosasid susse. Vennal olid jalas sinised teksapüksid, seljas sinist värvi särk ja selle peal tume jope (I kd, tlk 154-156). 4 Asjaolu, et T. Krõlova helistas Häirekeskusesse ja palus abi aadressile xxx, kuna tema vend A. K. tuli koju tänaval saadud noahaavaga, tõendab 12.04.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll, mille vaadeldavaks objektiks on üks kõnefail Põhja prefektuuri operatiivteabeteenistusest (I kd, tlk 121-127). Käesolevas kriminaalasjas on ütlusi andnud ka tunnistaja S.S., kes selgitas oma ütlustes, et olles tööl 06.04.2019.a koos patrullpolitseiniku K. M., said nad väljakutse kell 16.56 aadressile xxx, kus on noahaavaga mees. Kell 16.57 kohale jõudes ei näinud nad maja ees kedagi. Kui nad hakkasid trepikotta sisenema, tegi välisukse lahti A. K., kes oli nähtavalt alkoholijoobes ning alakõhu keskosas oli pluusis auk, kus oli näha haava. Pluus ja püksid olid verega koos. Nad aitasid kannatanu pikali maapinnale ning küsisid isikuandmeid ning kes teda lõi ja kus. Kannatanu vastas, et teda lõid narkomaanid
3. korruse korteris ja rohkem kirjeldada neid ei oska. Kuna kahtlusalused võisid viibida veel majas, siis kutsuti lisajõude. Samal hetkel tulid trepikojast välja narkomaani välimusega A. D. ja tema järel V. D., kes peeti vestluseks kinni, kuid hiljem vabastati. Mõlemad vennad elavad korteris nr 10 ning sealt kontrollimise käigus ei leitud mingeid jälgi. Kontrolliti ka seda, kuhu verejäljed viivad ning selgus, et isik tuli välja korterist x ning seal oli vaid üks naisterahvas T. Krõlova, kes on kannatanu õde. Videosalvestiste uurimisel selgus, et kell 16.12 kõnnib kannatanu trepikojas korteri poole ning oma võtmega avab selle ja siseneb korterisse x kell 16.
4. Videotel pole õige kellaaeg, tegelik aeg on 28 minutit nihkes. Kannatanu sisenes korterisse kell 16.41 ning väljus sealt (16.28) kell 16.
5. Politseiametnikud jõudsid antud korteri ukse taha (16.36) kell 15.04 ning T. Krõlova peeti kinni 17.17 kahtlustatavana venna A. eluohtlike vigastuste tekitamise eest (I kd, tlk 128-129). Kohtu hinnangul esinevad vastuolud nii süüdistatava kui ka kannatanu ütlustes, need ei ole omavahel kooskõlas ning on vastuolus ka muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kannatanu on andnud kohtueelses menetluses ütlusi kahel korral, millest esimene kord väitis, et ta kukkus tänaval noa otsa, teisel korral andis ta ütlusi, et hakkas kodus vorsti lõikama, seejärel ta komistas, kukkus pesumasina peale ja nuga, millega vorsti lõikas, läks talle kõhtu – nuga hoidis ta tera suunaga enda poole. Samuti andis ta ütlusi, et neil oli õega tüli, õde tegi märkuse, et ta välisjalanõudes tuppa tuli, mäletab, et üksteist kriimustati ja võidi ka teineteist lüüa ja riietest kiskuda. Süüdistatav on aga kohtueelses menetluses andnud ütlusi, et kannatanu tuli koju, võttis jalanõud jalast ning möödus külmkapist ning siis ta nägi, et kannatanul voolab haavast verd. 08.04.2019.a Harju Maakohtu istungiprotokollist nähtub, et T. Krõlova selgitas, et tema vasaku käe käsivarrel fikseeritud vigastus oli tekitatud tema enda poolt kartulikoorimisnoaga (I kd, tlk 197). Arvestades nii süüdistatava kui kannatanu versiooni juhtunust, on kohus seisukohal, need ei haaku omavahel ning need mõlemad versioonid on ka tõele mittevastavad. Esmalt märgib kohus, et kannatanu versioon, et ta kukkus endale noa kõhtu, ei ole eluliselt usutav. Eluline usutavus puudub ainuüksi seetõttu, et juhul kui kannatanu oleks endale noa kõhtu kukkunud, oleks süüdistatav, arvestades 06.04.2019.a sündmuskoha vaatlusprotokollis vaadeldud kööktoa suurust, aadressil xxx, seda tähele pannud ja andnud vastavasisulisi ütlusi, mitte väitnud, et kannatanul oli koju tulles juba haav. Teiseks ei ole ka usutav see, et vorsti lõikamiseks suunab inimene noa enda poole, mitte endast eemale. Isegi, kui asuda seisukohale, et vorst oli kannatanu teises käes, siis selle lõikamiseks teise käega on noatera suunatud kehast eemale, mitte enda poole. Noa otsa kukkumise välistab ka eksperdiarvamus, mille kohaselt kõhuõõnde ulatuv torkelõikehaav paremal pool keskkõhul koos maksa parema sagara vigastusega on iseloomulik teravale vägivallale, mis võis olla tekitatud löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Kuna kannatanu tervisekahjustused on tekitatud noaga saadud löögi tagajärjel, mitte aga noa otsa kukkumisest, ei saa kannatanu ütlusi komistamise ja noa otsa kukkumise osas pidada eluliselt usutavateks. Kaitsja väitega, et sündmuskohalt kaasa võetud noa teral oli A. K.DNA, kuid mitte süüdistatava DNA, mis välistab, et T. Krõlov lõi kannatanut, kohus ei nõustu. Ekspertiisiakt nr 19E-GE0389 tõendab, et proovilt kööginoa teralt, proovilt verekahtlaselt määrdumiselt toa põrandalt ning proovilt verekahtlase määrdumisega jalatsijälje fragmendist koridori põrandal saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis olid kokkulangevad A. K. DNA5 profiiliga, kuid mitte süüdistatava DNA-profiiliga. A. K. DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud DNA-profiili alusel arvutati tõepärasuhe. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi
6. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1020 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb kannatanult võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Kööginoa käepidemelt võetud proovist saadi DNAanalüüsil täisprofiil, mis on päris enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev kannatanu DNA-profiiliga. Süüdistatavalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Verekahtlaselt määrdumiselt välisukse siseküljel võetud proovist saadi DNA-analüüsil DNA-profiil, mis on kokkulangev kannatanu DNA-profiiliga. Süüdistatava DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga (tlk 66-70). Seega on DNA-ekspertiisiga tõendatud, et sündmuskohalt kaasa võetud musta käepidemega noalt leiti kannatanule kuuluvat DNA-d ning isiku ekspertiisiaktiga ei ole välistatud, et kannatanule tekitatud torke-lõikehaav on tekitatud just selle sama noaga. Asjaolu, et kööginoa käepidemelt võetud proovist ei saa teha usaldusväärseid järeldusi süüdistatavalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta, ei ole kohtu hinnangul otsustava tähtsusega ja ei anna alust tõlgendada kahtlusi

§ 7lg 3 alusel süüdistatava kasuks.

Lisaks ei ole võimalik ka välistada, et T. Krõlova bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta ei saanud teha usaldusväärseid järeldusi, kuna süüdistatav on nuga puhastanud. Kohtueelses menetluses on süüdistatav andnud ütlusi, et enne politsei tulekut koristas ta korteri verejälgedest (I kd, tlk 155). Verejälgede puhastamisele viitab ka 06.04.2019.a sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt on dušinurga põrandal kast, mille sees riidetükid/lapid, millelt võeti proov ning mida testiti Tetra Base lahusega, mis andis vere suhtes positiivse reaktsiooni (I kd, tlk 71-110). Samuti ei ole usaldusväärsed süüdistatava ütlused selle kohta, et kannatanu tuli koju ja siis märkas, et kannatanul voolab haavast verd. Kuna nii süüdistatava kui kannatanu ütlused ei riimu teiste kogutud tõenditega ning on seejuures ebaloogilised ja omavahel vastuolus, leiab kohus, et süüdistatava ja kannatanu ütlused tuleb selles osas tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus kohtus uuritud teiste tõendite pinnalt. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja S. S. ütlustes, kuna need riimuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid – tunnistaja S. S. ütlusi, asitõendi- ja sündmuskoha vaatlusprotokolle, on kohus seisukohal, et A. K. tuvastatud vigastuse tekitas süüdistatav T. Krõlova nende ühises elukohas, aadressil xxx. 06.04.2019.a sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et aadressil xxx asuva korterelamu sissepääsu juures asuva tooli istmeosa on kaetud verekahtlase määrdumisega ning tooli juures on maas verekahtlase määrdumisega rada. Mööda verekahtlase määrdumise rada minnes jõuab hoonesse, neljandale korrusele krt x ukse juurde. Verekahtlase määrdumise rajas on nähtavad triibulise mustriga jalatsijälje fragmendid, mis on suunaga korterist välja, maja väljapääsu poole. Verekahtlast määrdumist leiti ka korteriukse sise- ja välisküljelt. Korter on ühetoaline kööktuba väikese esiku ja eraldi vannitoaga. Vannitoa ukse välimisel poolel on punakas verekahtlase määrdumise hõõrdunud jälg, sarnane jälg on ka korteris oleva pesumasina küljel. Punakaspruuni värvi määrdumise plekid on ka tualettpoti veepaagi kaanel ja valamupinnal. Dušinurga põrandal on kast, mille sees riidetükid/lapid, millelt võeti proov ning mida testiti Tetra Base lahusega, mis andis vere suhtes positiivse reaktsiooni. Kööginurga ees on põrand kaetud punakaspruuni värvi määrdumise laikudega. Köögi töötasapinnal on musta käepidemega kööginuga, mille teraosa on kaetud punakaspruuni värvi verekahtlase määrdumisega, millest võeti proov ja testiti Tetra Base lahusega, mis andis vere suhtes positiivse reaktsiooni. Nuga on 22 cm pikk, teraosa on 11,2 cm pikkune ja teraosa laius tera keskosas on 2 cm, tera kõige laiemas osas 3 cm (I kd, tlk 71-110). Kannatanul esinenud tervisekahjustuse tekkimine eelnevalt nimetatud aadressil on tõendatud 28.05.2019.a asitõendi vaatlusprotokolliga, mille vaadeldavaks objektiks on xxx asuva hoone videovalvesüsteemi kaamerate salvestiste failid ajavahemikust 06.04.2019.a kella 16.00-st kuni 17.00-ni. Videofailidel on ajaerinevus tegelikkusest 29 minutit. Vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et kell 16.10.08 ilmub xxx kaamera vaatevälja kannatanu A. K., seljas 6 tumedad riided ning siseneb majja kell 16.10.

1. Kell 16.10.21 siseneb kannatanu majja, pühib matil jalad ning kell 16.10.37 liigub kannatanu esimese korruse koridori trepist üles teisele korrusele. Kell 16.12.10 ilmub kannatanu xxx IV korrusele, tema riided on puhtad ja terved ning kell 16.12.28 kõnnib kannatanu koridorist otse edasi ja jääb seisma paremalt viimase ukse taha, mis on kannatanu ja süüdistatava elukoht ning siseneb korterisse kell 16.13.
2. Edasi nähtub, et kannatanu väljub samast uksest uuesti kell 16.27.22 ning tema järel on koridori põrandal näha veresarnased määrdumisjäljed. Kell 16.29 liigub kannatanu trepist alla, tema särgi kõhupiirkond on veresarnase määrdumisega. A. K. jätab endast põrandale veresarnased plekid. Kell 16.29.26 väljub kannatanu xxx majast, tal on kõhupiirkonnas särgil veresarnane määrdumine ja samal hetkel jõuab maja ette politseivärvides sõiduk. Kohale jõudnud politseiametnikud abistavad kannatanut ja kell 16.31.40 jõuab kannatanu juurde ka kiirabi. Kell 16.36.57 sisenevad politseiametnikud samasse korterisse, kust väljus kannatanu ning kell 16.43 toimetavad politseinikud T. Krõlova samast korterist välja (I kd, tlk 131-143). Lisaks on see tõendatud ka 01.07.2019.a asitõendi vaatlusprotokolliga, mille vaadeldavaks objektiks on videofailid CDplaadil 06.04.2019.a kell 16.13-16.27 xxx kohta ning videofailid, mis on salvestatud patrullpolitseinik S. S. mobiiltelefoniga. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et kannatanu siseneb oma elukohta, xxx kell 16.12.52 ning sellel ajal koridori põrandal verejälgi pole. Kell 16.27.22 väljub kannatanu oma korterist ja suundub maja väljapääsu poole ning temast jäävad põrandale verejäljed. Samuti nähtub salvestisel nr 170140, kuidas kannatanu lamab maas ja venekeelsele küsimusele, kes teda noaga lõi, vastab kannatanu „ma ei tea“ (tlk 2-11). Tereza Krõlova kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab, et süüdistatav peeti kahtlustatavana kinni 06.04.2019.a kell 17.17 xxx ning välisel vaatlusel oli näha, et tema parema käe randme ja küünarliigese vahelisel alal on verekahtlane määrdumine ja vasaku käe randme ja küünarliigese vahelisel alal nahamarrastus. Süüdistatav oli riietatud hommikumantlisse, mille vasak tasku oli rebenenud. Vasaku jala tald verekahtlase määrdumisega, jalas roosat värvi vabaajajalatsid, millel verekahtlane määrdumine (I kd, tlk 144-153). Süüdistataval 06.04.2019.a seljas olnud riideid vaadeldi 14.04.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis, mille kohaselt leiti T. Krõlova seljast võetud hommikumantli vasakpoolsest kaenlaalusest ja parema jala jalatsi kannalt verekahtlast määrdumist, millelt võeti puuteproovid, millest ühte kontrolliti Tetra Base indikaatorlahusega, mis andsid vere olemasolule positiivse reaktsiooni. T. Krõloval seljas olnud hommikumantel oli parema käe kaenlaalusest õmblustest lahti rebenenud ja vasak külje tasku oli ühest servast lahti rebenenud (I kd, tlk 111-115). Seega on eelnevate kohtus uuritud tõenditega ümber lükatud kannatanu väited noa kõhtu kukkumise kohta kui ka süüdistatava väited, et kannatanul oli juba koju tulle xxx asuvas korteris kriminaalasjas tuvastamata kolmas isik, sest 28.05.2019.a asitõendi vaatlusprotokolliga on üheselt tuvastatud, et korterisse ei sisene ega välju kuni politseiametnike saabumiseni mitte ühtegi võõrast inimest. Seega on saab tõsikindlalt väita, et Tereza Krõlova oli isikuks, kes 06.04.2019.a ajavahemikul kell 16.40-16.55 aadressil, xxx asuvas korteris lõi ühel korra noaga A. K. kõhtu, mille tõttu tekkis kannatanul eluohtlik tervisekahjustus. Seega on tõendamist leidnud KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivne koosseis, s.o teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud oht elule. Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses KarS § 118 lg 1 p 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani toime teo vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Seega on oluline tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut noaga lüüa ja selle eesmärgi ta püstitas. KarS § 118 sisustamisel kujunenud kohtupraktika kohaselt piisab raske tervisekahjustuse tahtliku 7 tekitamise koosseisu realiseerimiseks subjektiivse kriteeriumina sellest, kui toimepanija tahtlus hõlmab niisuguse tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis enamohtliku tagajärje saabumiseni (03.05.2019.a RKKKo asjas nr 1-17-5883, p 9). Arutatavas asjas on tõendamist leidnud, et kannatanut noaga kõhtu lüües, tekkis kannatanul tervisekahjustus – kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav paremal pool keskkõhul koos maksa parema sagara vigastusega. Kõhuõõs on teadaolevalt elutähtis piirkond. Iga keskmine inimene saab aru, et noaga inimest elutähtsasse piirkonda lüües, tekitatakse talle kehavigastusi. Kannatanut noaga kõhu piirkonda lüües mõistis süüdistatav suurepäraselt, et ta tekitab talle kehavigastusi ja see oligi tema eesmärk. Samuti pidi süüdistatav kannatanut noaga kõhu piirkonda lüües vähemalt möönma, et oma tegevusega tekitab ta ohu kannatanu elule. Ka keskmisest väiksema arusaamisvõimega isikutele on arusaadav, et nimetatud piirkonna vigastamisel võib kaasneda oht inimese elule. Lüües kannatanut noaga kõhu piirkonda, pidi lööja arvestama mistahes tagajärjega, sh inimese surma põhjustamisega. Seda enam, et T. Krõlova on isikuks, keda on varasemalt karistatud isikuvastase kuriteo eest – KarS § 118 lg 1 p 1 järgi selles, et tema lõi tüli käigus oma elukaaslast kaks korda kääginoaga rindkeresse, millega tekitas viimasele vasakule rindkere piirkonda pindmise torke-lõikehaava ja paremalt eest kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava maksa vasaku sagara vigastuse ja tüsistusena kujunenud verikõhuga. Seega on kohus veendumusel, et T. Krõlova, varasemalt samalaadse kuriteo eest karistatud isikuna, sai aru, et noaga kõhu piirkonda löömisel, põhjustab löögipiirkonda vigastusi, kuid minnes enda sellisest tõdemusest hoolimata siiski niisuguse teo peale välja, kiitis ta sellise võimaliku tagajärje sisemiselt heaks. Ka välise teopildi alusel on võimalik öelda, et noaga kõhtu lööjal oli eluohtliku tervisekahjustuse osas vähemalt kaudne tahtlus. Kõhupiirkonda noaga löömise järelmid hõlmavad inimeste ettekujutuses üldjuhul ohtu elule ning on üldteada, et kõhu piirkonda peetakse elutähtsaks piirkonnaks. Käesoleval juhul, pole tuvastatud ühtegi mõistlikku eeldust, millele tuginedes oleks T. Krõlova saanud loota, et noaga kõhu piirkonda löömise tagajärjel ei teki kannatanul ohtu elule. Kohtu hinnangul tegutses süüdistatav noaga kõhtu löömisel kannatanu elu ohtu seadmisel vähemalt kaudse tahtlusega. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tereza Krõlova tuleb süüdi mõista KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-11-40-04; 3-1-1-99-06). Asja kohtuliku uurimisega on leidnud tõendamist Tereza Krõlova süü tahtliku kuriteo toimepanemises. Karistuse mõistmisel Tereza Krõlovale peab arvestama ka kohaldatava 8 karistuse üld- kui ka eripreventiivset mõju. Süüdistatavale KarS § 118 lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud nelja- kuni kaheteistaastane vangistus. Kuivõrd KarS 118 lg 1 p 1 näeb ainsa võimaliku karistusliigina ette vangistuse, tuleb Tereza Krõlovale nimetatud sätte alusel mõista karistuseks vangistus. Hinnates Tereza Krõlova süü suurust KarS § 118 lg 1 p 1 järgi leiab kohus, et see on keskmine. Seda põhjendab kohus asjaoluga, et kannatanu vigastus, mis on kajastatud kohtule esitatud meditsiiniasutuste dokumentides kui ka ekspertiisiaktis, oli eluohtlik, tekitatud tervisekahjustus kestab neli nädalat kuni neli kuud. Kohus arvestab ka seda, et süüdistatav sooritas ühe löögi ehk tema rünne kannatanu vastu ei olnud korduv ega intensiivne. Samas tegi ründe ohtlikuks asjaolu, et noalöögiga seadis süüdistatav tõsisesse ohtu kõige väärtuslikuma õigushüve ehk kannatanu elu. Samuti ei saa kohus süü suuruse hindamisel jätta ka tähelepanuta fakti, et T. Krõlova on isikuks kellel on üks kehtiv kriminaalkaristust ning ka see on KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. KarS § 58 p-st 4 lähtuvalt arvestab kohus raskendava asjaoluna, et tegu pandi toime pereliikme suhtes. Kohus arvestab sedagi, et süüdistatav otsustas helistada kiirabisse ja kutsuda abi, mis viitab asjaolule, et tal hakkas kannatanust kahju ja ta ei soovinud oma teo tagajärjel tekitatud tervisekahjustuste raskemaks muutumist ja kannatanu olukorra halvenemist, sh kannatanu surma. Seega tuvastas kohus ühe kergendava asjaolu KarS § 57 lg 1 p 1 näol. Sellest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks mõista süüdistatavale sedavõrd ranget karistust, kui taotles prokurör. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatavale saab mõista karistuse mõningal määral alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Vangistuse määra üle otsustamisel on oluline, et konkreetse isiku puhul kannaks see karistuse eesmärki, oleks selle saavutamiseks piisav. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks T. Krõlova puhul vangistust tähtajaga kuus aastat. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb

§ 238lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra.

T. Krõlova on viibinud vahi all alates 06.04.2019.a, mistõttu tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks eelnimetatud kuupäev. Menetluskulud

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Tereza Krõlova menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu, DNA-ekspertiisi teostamise kulu, isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. T. Krõlova riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt

§ 175

lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see määratud kaistjale makstud tasu kohtueelses 9 menetluses 607,20 eurot (I kd, tlk 179, 182-183, 187-188, 204-205) ning kohtumenetluses 180 eurot (I kd, tlk 218-219). Seega kokku 787,20 eurot. Ekspertiisitasu on

§ 175

lg 1 p 3 alusel menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on ekspertiisitasudeks: DNA-ekspertiisi teostamise kulud summas 855 eurot (I kd, tlk 69 pöördel) ja isiku ekspertiis summas 84 eurot (I kd, tlk 63). Teostatud ekspertiiside kohta märgib kohus järgmist.

§ 105

lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel. Seega määratakse ekspertiis üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteoasjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKKo 07.12.2012 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Puutuvalt DNA-ekspertiisi kulusse märgib kohus, et ekspertiisiakti nr 19E-GE0389 ekspertiisi maksumuse õiendi (I kd, tlk 69 pöördel) kohaselt oli ekspertiisiobjektide arv 15. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjektidelt võetud 5 proovi (I kd, tlk 66 pöördel), mistõttu oli tegemist 5 ekspertiisiobjektiga. Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 273 sätestab, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, kuid seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Seega DNAekspertiiside eest väljamõistetav summa sõltub kohtu hinnangul ekspertiisiobjektide arvust, mitte reaktsioonide arvust (RKKKo 3-1-1-120-12, p 6.2). Seega on DNA-ekspertiisi nr 19E-GE0389 põhjendatud maksumus 5x57, s.o 285 eurot. Ülejäänud DNA-ekspertiisi kulu summas 570 eurot tuleb

§ 180lg 3 alusel jätta riigi kanda.

Kohus on seisukohal, et teostatud ekspertiiside läbiviimine oli tingitud süüdistatava süülisest tegevusest. Samuti olid ekspertiisid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid. Kuna DNA-ekspertiisi ja isiku ekspertiisi tulemused toetavad T. Krõlova süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnevalt nimetatud ekspertiiside kulud jätta süüdistatava kanda. Tulenevalt eelnevast tuleb T. Krõlovalt välja mõista DNA-ekspertiisi ja isiku ekspertiisi tasud kogusummas 369 eurot.

§ 175

lg 1 p 9 süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt

§ 179lg 1 p 1 on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, mis on 1 350 eurot.

Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei ole süüdistatav esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Käesoleval juhul on süüdistatav varasemalt kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et tema on käitumine jätkuvalt õigusvastane. Eeltoodu kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei 10 oleks käesoleval juhul positiivset toimet süüdistatava resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Seega mõistab kohus Tereza Krõlovalt välja

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 3,4, 9 ja § 180 lg 1 alusel sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1 350 eurot, teostatud ekspertiiside tasud summas 369 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu summas 787,20 eurot. Seega kokku tuleb Tereza Krõlovalt välja mõista menetluskulud summas 2 506,20 eurot.

§ 180

lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ning asjaolu, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine Tereza Krõlovale ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas

§ 180

lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 208,85 eurot. Asitõendid

§ 126

lg 3 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses (p 1), muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale (p 2) ning väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber (p 4). Käesoleva kriminaalasja materjalide juures asuvad CD- ja DVD-plaadid salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel.

Tereza Krõlova riided ja jalatsid: hommikumantel, 1 paar vabaajajalatseid (asuvad PPA asitõendite hoidlas), tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126

lg 3 p 2 alusel Tereza Krõlovale kui asjade seaduslikule valdajale, hoiustades need Tereza Krõlova kinnipidamiskohas tema isiklike asjade hulgas. Kannatanu A. K. määrdunud riided ning jalatsid: 1 paar jalatseid, jope, teksapüksid, särk, aluspüksid, 1 paar sokke; nuga ja veresarnase määrdumisega riidetükk ning 5 pakendit puuteproove (asuvad PPA asitõendite hoidlas), tuleb hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine Tereza Krõlova esitas vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse. SKHS § 18 lg 1 kohaselt kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks kohtule. Taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. SKHS § 5 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati: vahistamisega või kahtlustatavana kinnipidamisega. SKHS § 7 lg 1 kohaselt, kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja 11 põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Käesoleval juhul on T. Krõlova süü tõendatud ning kohus mõistab T. Krõlova temale ette heidetud kuriteo toimepanemises süüdi. Samuti ei ole kohus tuvastanud, et menetleja oleks süüliselt rikkunud menetlusõigust ja põhjustanud süüdistatavale kahju. Viimati nimetatut ei ole süüdistatav esitatud taotluses ka välja toonud. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus SKHS § 13 lg 3 alusel taotluse läbi vaatamata, kuivõrd isikul puudub ilmselgelt õigus nõuda kahju hüvitamist. Aulike Salo kohtunik 12