KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-105522 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2020, Tartu Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek

) § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

1. Tühistada Viru Maakohtu
2. detsembri 2019 otsus (tagaseljaotsus) ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas
5. veebruaril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Arti Amanovi (kostja) vastu 3881 euro 3 sendi saamiseks. Pärnu Maakohtu
6. juuni 2019 määrusega anti asi üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada (

§ 486lg 1 p 2).

Hageja esitas

1. juulil 2019 Viru Maakohtule hagiavalduse, milles
2. oktoobri 2019 täiendusi arvestades palus kostjalt välja mõista põhivõla 2572 eurot 56 senti, intressi 288 eurot 52 senti, viivise 269 eurot 12 sendi ja kahjuhüvitise 100 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt andis Omaraha OÜ (laenuandja) kostjale laenu
3. aprilli 2017 laenulepingu nr XXXXXXXXX (laenuleping 1) alusel 470 eurot ning
4. juuni 2017 laenulepingu nr XXXXXXXXXX (laenuleping 2) alusel 2500 eurot. Kostja kohustus laenud lepingutes toodud tingimustel tagastama. Kostja oma kohustusi tähtaegselt ei täitnud ning laenuandja ütles laenulepingud üles vastavalt
5. juunil 2018 ja
6. juulil
7. Laenuandja arvestas kostja poolt laenulepingu 1 alusel tasutud summast (kokku 295 eurot 41 senti) põhivõlgnevuse katteks 180 eurot 39 senti, intressi katteks 114 eurot 86 senti ja viivise katteks 17 senti ning laenulepingu 2 alusel tasutud summast (kokku 804 eurot 60 senti) põhivõlgnevuse katteks 217 eurot 7 senti, intressi katteks 587 eurot 27 senti ja viivise katteks 27 senti. 2

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

Maakohtu hinnangul tuleb hagejal, kes on nõude omandanud loovutamise teel,

§ 230

lg-st 1 tulenevalt tõendada nõude omandamist nõude loovutamise lepinguga või endise võlausaldaja kinnitusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 168 lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Maakohtu arvates viitab mõiste „dokument“ sellele kirjalikule vormile ning peab seega olema senise võlausaldaja või tema esindaja poolt omakäeliselt allkirjastatud või kandma digitaalallkirja. Maakohtu hinnangul ei ole kohtule esitatud

1. juuni 2018 ja
2. juuli 2018 teatistest võimalik tuvastada, millisel viisil on need kostjale edastatud, mistõttu ei saa ka kindel olla, et kostja on teatised kätte saanud. Maakohus leidis, et praegusel juhul ei vasta laenulepingute ülesütlemisavaldused, nõude loovutamise teatised VÕS § 168 lg-s 2 ja §-s 172 sätestatud nõuetele ega tõenda nõuete loovutamist. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagiavaldus rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja leiab, et kuigi maakohus jättis hagi rahuldamata selle õigusliku põhjendamatuse tõttu (

§ 407

lg 6), nähtub kohtuotsuse põhjendustest, et hagi jäeti rahuldamata hoopis selle tõendamatuse tõttu (

§ 230lg 1).

Kohtu seisukohad on vastuolus menetlusõiguse normidega. Hageja hinnangul puudub praegusel juhul alus jätta hagi tagaseljaotsusega rahuldamata.

§ 407

lg 6 kohaselt saab kohus jätta hagi rahuldamata vaid juhul, kui hagi ei ole selles märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Praegusel juhul ei sisalda maakohtu otsus põhjendusi, mille alusel saaks väita, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, mistõttu oleks maakohus pidanud hageja hagi tagaseljaotsusega rahuldama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb Viru Maakohtu 12. detsembri 2019 otsus tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata

§ 656

lg 1 p 5, § 656 lg 2 teise lause ja § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele 3

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 1).

Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt Riigikohtu 24.

jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-1356825, p 11).

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

§ 656

lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. 7. Maakohus jättis hagi rahuldamata

§ 407lg 6 alusel.

Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti

§ 407

lõikeid 1 ja 6, rikkudes sellega oluliselt menetlusõiguse norme.

§ 407

lg 1 esimese lause järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et tagaseljaotsuse tegemisel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-st 6 tuleneb, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et

§ 407lg 6 alusel ei saanud maakohus teha tagaseljaotsust.

Olukorras, kus hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata, ei ole kohtu tehtav otsus tagaseljaotsus. Sellisel juhul on tegemist kohtuotsusega, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu (vt ka

-Komm II/Tampuu

§ 407

lg 6 rakendamisel hindama tõendeid, vaid pidanuks piirduma hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimisega. Praegusel juhul on aga maakohus asunud hindama tõendeid, sh asjaolu, kas hageja nõude loovutamine on tõendatud kehtiva loovutamislepingu alusel. 8. Juhul kui maakohus soovis vaidlustatud otsusega hagi sisuliselt läbi vaadata ja lahendada, pidanuks kohus arvestama, et kostja ei olnud esitanud nõude loovutamislepingu 4

§ 5lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Käesolevas asjas asus maakohus ringkonnakohtu arvates sisuliselt kostja rolli, esitades vastuväiteid nõude loovutamise kohta, kuid selline kohtu tegevus ei ole võistlevas menetluses lubatav. Järelikult on maakohus hagejale käesolevas asjas ebaõigesti ette heitnud, et ta oleks pidanud kohtule tõendama kehtiva loovutamislepingu olemasolu. 9. Ringkonnakohus lisab, et

§ 407

lg 6 alusel tehtud kohtuotsuse peale ei saa esitada kaja, küll aga saab hageja esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (

§ 420lg 1 teine lause).

Järelikult on maakohus praeguses asjas otsuses ekslikult märkinud, et kostjal on õigus esitada otsuse peale kaja. 10. Juhul kui maakohus soovib asja uuel läbivaatamisel teha tagaseljaotsuse, peab kohus esmalt kontrollima hagi õiguslikku põhjendatust, lähtudes sellest, et hageja ei pea esitatud faktiväiteid tõendama, kuna need on kostja poolt omaks võetud. Juhul kui maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud (veenev) ning tagaseljaotsuse tegemise muud eeldused on täidetud, võib kohus teha

§ 407lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse.

Juhul kui maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendamata, võib kohus kaaluda

§ 407lg 6 alusel hagi rahuldamata jätmist (tagaseljaotsust tegemata).

1. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid ei hinda.
2. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 5