järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati Marko Ploomi kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 07.-08.05.2019, s.o 2 päeva vangistust, karistusaja hulka. Marko Ploomi kandmata karistuseks jäi 5 kuud 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel määrati Marko Ploomile mõistetud karistusest koheselt kandmisele 1 kuu vangistust.
lg 1, 2, 3 alusel vangistuse ülejäänud osa, mis on 4 kuud 28 päeva vangistust täitmisele ei pöörata, kui Marko Ploom 1 aasta 6 kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 2 p 8 alusel kohustati Marko Ploomi osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Kohtuotsus tehti kokkuleppemenetluses. 16.01.2020 sõlmitud kokkuleppe kohaselt määrati koheselt kandmisele kuuluv vangistus kandmisele kolmes osas 10 päeva kaupa, arvestades perekondlikku seisundit (peres alaealised lapsed, elukaaslane käib tööl 2-nädalaste vahetuste kaupa). Marko Ploom saatis kohtule 12.03.2020 avalduse, mille palub vangistuse kandmist edasi lükata 1 nädala võrra, sest kokkuleppe sõlmimisel arvestati tema naise vabad päevad, millal ta saaks karistust kanda, valesti. 17.03.2020 täiendas ta oma avaldust, selgitades, et tema naine töötab laeval 2-nädalaste intervallidega ning tema on kodus 3 alaealise lapsega. Kohtuotsuses märgitud kuupäevad on läinud 1 nädala võrra nihkesse. Süüdimõistetu märkis, et tegelikud kuupäevad on 25.03.-04.04., 22.04.-01.05., 20.05.-29.05. KOHTU SEISUKOHT KrMS § 415 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kahe kuu võrra, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele. Marko Ploomi esitatud avaldusest ja selle täiendusest tuleneb, et tema perekondlik elukorraldus on selline, et tema on vastutav kolme alaealise lapse eest ajal, mil teine lapsevanem on kodust eemal tööl. Kokkulepet sõlmides selle asjaoluga ka arvestati ja vangistust võimaldati kanda osade kaupa kokkulepitud kuupäevadel. Kokkuleppe sõlmimisel 16.01.2020 nõustus Marko Ploom kokkuleppes märgitud kuupäevadel vangistust kandma ja 17.02.2020 kohtuistungil jäi ta sõlmitud kokkuleppe juurde. Uue asjaoluna on ilmnenud, et kokkuleppes on inimliku eksituse tõttu märgitud vangistuse kandmiseks kuupäevad, mis süüdimõistetu perekondlikku olukorda arvestades sobivad ei ole. Kuupäevade määramisel lähtuti süüdimõistetu kaaslase töögraafikust, kuid kohtule esitatud avalduse kohaselt vangistuse kandmise kuupäevad ja töögraafik siiski kooskõlas ei ole. See tähendab, et süüdimõistetu alaealised lapsed jääksid karistuse täitmisele pööramisel vanemliku järelevalveta. Kohus leiab, et vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamine avalduses märgitud 1 nädala võrra on asjaolusid arvestades põhjendatud. Kuigi Marko Ploom kinnitas nii kokkulepet sõlmides kui ka kohtuistungil, et on valmis kokkuleppes märgitud kuupäevadel vangistust kandma, on praeguseks selgunud vastupidine. Kohtu hinnangul ei ole tegemist sooviga hoida karistuse kandmiselt kõrvale või muu pahatahtliku käitumisega, vaid üksnes inimliku eksimusega kuupäevade arvestamisel. Marko Ploomile mõistetud karistuse täitmisele pööramine tuleb kõigis kolmes osas edasi lükata 1 nädala võrra. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 tuleb Marko Ploomil ilmuda karistuse 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.