KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruaril 2020. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-273 Kohtukoosseis Kohtunik Peet

) § 227 lg 2 järgi 50 trahviühiku ehk 200 euro suuruse rahatrahviga. Ülo Karpovit karistati selle eest, et ta 1 17.01.2020. a kella 12.14 ajal juhtis Tartu linnas Pikal tänaval Paju tänava ja Sõpruse pst vahel

§ 15

lg 1 p 2 rikkudes mootorsõidukit Peugeot Rifter registreerimisnumbriga XXX kiirusega 79+/-3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h.

1. Menetlusalune isik Ülo Karpov esitas selle otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule (tl 1). Ta märgib, et prefektuuris kiirusmõõturi salvestusega tutvudes ilmnes, et mõõdetud ei olnud mitte tema sõiduki, vaid teise, Peugeot registreerimisnumbriga XXX kiirust. Ta kinnitab, et ei liikunud oma sõidukiga mööda Pikka tänavat ega ületanud ka kiirust. Kiirmenetluse otsus koostati, kuna ta oli enda peatamise hetkel ehmunud ega esitanud vastuväiteid. Sellest tulenevalt taotleb ta PPA Lõuna Prefektuuri 17.01.
2. a kiirmenetluse otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
3. Kohtuväline menetleja esitas Ülo Karpovi kaebuse osas kohtule kirjaliku seisukoha (tl-d 1012), mille kohaselt nõustub otsuse tühistamise ning väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusaluse isiku poolt kaebuses toodud selgitused vastavad tõele. Nimelt on videosalvestiste analüüsimisel võimalik asuda seisukohale, et samal ajahetkel liikus rikkumise avastamise piirkonnas kaks punast värvi Peugeot mahtuniversaal tüüpi kaubaautot – Peugeot Rifter registreerimismärgiga XXX, milline peatati politsei poolt, ning teine kaubik Peugeot registreerimismärgiga XXX, millist on kiirusmõõturi videosalvestise kohaselt kasutatud rikkumise toimepanemisel, kuid mida politsei peatanud ei ole. Kohtuväline menetleja on veendumusel, et peatatud ja menetlusaluse isiku Ülo Karpovi poolt juhitud mootorsõidukiga Peugeot Rifter registreerimismärgiga XXXkiirmenetluse otsuses toodud ajal ja asukohas kiirust ei ületatud. Seega on otsus koostatud sõidukijuhile, kellel puudus liikluspolitseiniku poolt avastatud kiiruseületamisega igasugune puutumus. Menetlusalune isik Ülo Karpov juhtus oma sõidukiga liikuma samal ajal ja samas piirkonnas, kus tuvastati sarnase sõidukijuhi poolt piirkiiruse ületamine. Tegemist on halbade ning kontrollimata asjaolude kokkulangemisega.
4. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses (vt tl-d 1 ja 11). Kohtu seisukoht
5. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna Prefektuurile kui kohtumenetluse teisele poolele saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta, vaid on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
6. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
7. Seega kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 8.

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt on asulasisesel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h.

§ 15

lg 2 p 2 ja lg 5 järgi võib kohalik omavalitsus või teeomanik olenevalt liiklus- ja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast asulasisesel teel

§ 15

lg 1 p-s 2 nimetatud suurimat lubatud 2 sõidukiirust vähendada või

§ 15

lg 4 alusel suurendada kuni 90 km/h.

§ 50

lg-st 1 tulenevalt peab juht järgima

§-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. 9.

§ 227sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

Nii tuleneb sealt, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut (

§ 227

lg 1), sõidukiiruse ületamise eest 21–40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni (

§ 227

lg 2), sõidukiiruse ületamise eest 41–60 km/h rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni (

§ 227

lg 3) ning sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km/h rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni (

§ 227lg 4).

1. PPA Lõuna Prefektuuri 17.01.
2. a kiirmenetluse otsuses on menetlusalusele isikule Ülo Karpovile heidetud ette seda, et tema juhtis 17.01.
3. a kella 12.14 ajal Tartu linnas Pikal tänaval Paju tänava ja Sõpruse pst vahel mootorsõidukit Peugeot Rifter registreerimisnumbriga XXX ning et seda tehes rikkus ta

§ 15lg 1 p 2, kuna sõitis asulas kiirusega 79+/-3 km/h.

1. Tõendeid taolise rikkumise kohta käesolevas menetluses kogutud aga ei ole. Tõsi, politseisõiduki pardakaamera salvestiselt võib näha, kuidas politseisõiduk, mis järgneb kiirust ületanud sõidukile, peatab Sõpruse pst-l punast värvi väikekaubiku Peugeot Rifter registreerimisnumbriga XXX. Samas nähtub kiirusemõõturi videosalvestiselt, et 17.01.
2. a kella 12.14 ajal Tartu linnas Pikal tänaval Paju tänava ja Sõpruse pst vahel sõitev auto, mille kiirust politseinike poolt mõõdeti, oli küll samasugust punast värvi Peugeot väikekaubik, kuid ei kandnud registreerimisnumbrit XXX, vaid tema numbriks oli hoopis XXX.
3. Järelikult vastab tõele kaebuses märgitu, et rikkumine on omistatud Ülo Karpovile, kes juhtus sõitma kõnealusel ajal samas piirkonnas samasugust värvi ja tüüpi sõidukiga, ekslikult. Tegelikult ta otsuses sedastatud kiiruseületamisega mingit seost ei omanud.
4. Seega ei ole Ülo Karpovi teos

§ 227lg-s 2 toodud väärteo objektiivse koosseisu tunnuseid tuvastatud.

1. VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS 132 p-st 3 rahuldab maakohus kaebuse. Ühtlasi tühistab ta PPA Lõuna Prefektuuri 17.01.
3. a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2780,20,000600 ning lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3