KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtuniku nimi Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2020 Tallinn, tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-19-315

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. S K menetluskulud jäävad tema enda kanda. Edasikaebamise kord, tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused
2. Luminor Liising AS ja Xxx OÜ (põhivõlgnik) sõlmisid 20.02.2017 liisingulepingu nr. xxx (liisinguleping). Liisingulepingu alusel andis hageja Xxx OÜ valdusesse ja kasutusse xxx, tehasetähis: xxx, väljalaskeaasta 2011 (vara/sõiduk).
3. Liisingulepingu tingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama põhivõlgikul huvides ja soovil vara ning andma vara liisingulepingu perioodiks tema valdusesse ning kasutusse. Põhivõlgiku kohustuseks oli igakuiste liisingumaksete tasumine. Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja S K käenduslepingu nr xxx, mille kohaselt vastutab ta solidaarselt põhivõlgniku liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendaja vastutuse maksimumsumma on vastavalt käenduslepingu punktis 2 kokkulepitule 25 728 eurot. Kuivõrd põhivõlgnik jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 08.09.2017 liisingulepingu üles.
4. Vastavalt 08.09.2017 liisingulepingu ülesütlemise teatele oli liisinguvõtja kohustus lepingumaksete võlgnevus tasuda ja liisinguese tagastada hageja esindajale 5 päeva jooksul.

§ 363

punkti 3 järgi on liisinguvõtja kohustus lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. Kuna liisinguvõtja ei tagastanud vara tähtaegselt, siis kasutas hageja oma esindaja Xxx OÜ abi vara valdus taastamiseks. Xxx OÜ-l ei õnnestunud vara valdust taastada ning vara jäi põhivõlgniku valdusesse. Xxx OÜ koostas ja esitas kuriteoteate Põhja Ringkonnaprokuratuuri. Sellega seoses kandis hageja kahju 190 €, mille pidi tasuma hageja Xxx OÜ-le seetõttu, et põhivõlgnik vara ei tagastanud. 4. Liisinguvara jääkmaksumus oli lepingu ülesütlemise ajal 19689,69 €, selle peab põhivõlgnik tasuma

§ 397lg 1 järgi.

1. Viivis on lepingu järgi 0,25% päevas (võlalt ilma intressita, jääkmaksumuselt, kahjult 190 eurolt) kokku 19315,62 €, mida hageja vähendas 2737,13 €-le.
2. Hageja palus esialgselt välja mõista 1) solidaarselt põhivõlgnikult ja käendajalt hageja kasuks liisingulepingust nr xxx tulenev võlgnevus summas 2 318,18 eurot, 2) solidaarselt põhivõlgnikult ja käendajalt hageja kasuks liisingulepingust nr xxx tuleneva kahju hüvitise summas 19 879,69 eurot (19 689,69 +190), 3) solidaarselt põhivõlgnikult ja käendajalt hageja kasuks liisingulepingust nr xxx tulenev sissenõutavaks muutunud viivise summas 2 737,13 eurot, 4) välja mõista põhivõlgnikult hageja kasuks sissenõudekulu 40 eurot; 5) välja mõista käendajalt hageja kasuks sissenõudekulu 25 eurot. 2
3. Menetluskulud (sealhulgas riigilõiv summas 900 eurot ja hagiavalduse esitamisega kantud õigusabikulu 180 eurot) palub jätta solidaarselt mõlema kanda ja välja mõista solidaarselt nendelt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Kuna hageja taotluse alusel tegi kohus põhivõlgniku suhtes tagaseljaotsuse (19.11.2019, lk 51), siis jäi hageja nõue S. K vastu nii, et hageja palus temalt välja mõista: - liisingulepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse summas 2318,18 eurot; - liisingulepingust nr xxx tulenev kahju hüvitise summas 19879,69 eurot (19689,69 +190) - liisingulepingust nr xxx tuleneva sissenõutavaks muutunud viivise summas 2737,13 eurot. - Sissenõudmiskulud 25 eurot.
2. Menetluskuludena palus välja mõista riigilõivu 900 eurot, õigusabikulu 420 eurot (ilma käibemaksuta) ja nendelt välja mõista viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

10. Hageja ei nõustunud kahju hüvitise vähendamisega.

§ 140on eelkõige kohaldatav lepinguvälise vastutuse tagajärgede korrigeerimiseks.

Põhivõlgnik ei esitanud tähtaegselt kindlustusele kahjuhüvitamise taotlust ja käesoleval hetkel ei ole kindlustuse hüvitise õiguslikult võimalik. Põhjendatud pole, et kostja viitab kindlustuse olemasolule. Käenduslepingu sõlmis kostja vabatahtlikult ja seega oli ta käenduslepingut sõlmides teadlik, et liisingueseme kasutajaks jääb R T.

§ 142

lg 4 kohaselt käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Kostja 2 on endale lepinguga võtnud kohustuse ning kostjal tuleb seda täita. Eeltoodud kohustuse täitmise juures ei oma õiguslikku tähendust asjaolu, kas kostja on käitunud pahauskselt või mitte. 11. Lepingu tingimuste p 5.7 järgi on kindlustusjuhtumi korral liisinguvõtja see, kes esindab liisinguandjat kindlustushüvitise ja vara taastamisega/asendamisega seotud läbirääkimistel kindlustusandjaga, on kohustatud järgima kõiki kindlustuslepingu nõudeid, muu hulgas nõudeid kahju vähendamise kohta ning kindlustusjuhtumist kindlustusandjale teatamise kohta, on kohustatud hiljemalt kolme

§ 139lg 1 ja hageja vastutusele.

Hageja esindaja Xxx OÜ esitas tagastamata vara osas kuriteoteate Põhja Ringkonnaprokuratuurile, kuid Politse- ja Piirivalve Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kelmuste ja majanduskuritegude talitus lõpetas 16.05.2019 määrustega kriminaalasjas nr xxx menetluse kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu ja kriminaalmenetluse R T’i osas, tühistades tema kahtlustatava staatuse ja tõkendi - elukohast lahkumise keelu. Selle tõttu on hageja esitanud oma nõude kostja vastu. Kostja vastuväited hagile

1. Sõidukil oli kehtiv kaskokindlustus, mille kohaselt oli sõiduk kindlustatud, sh ka varguse eest. Kuna hageja esitas varguse kohta avalduse politseisse, siis oli temal potentsiaalne võimalus saada hüvitis kindlustusandja poolt. Kostjal ei ole informatsiooni, kas hageja teavitas kindlustusandjat või mitte,
2. Kostja ei tea seda, kas teave kindlustusjuhtumi kohta oli esitatud kindlustusandjale või mitte, sest kostja oli juhatuse liikmest tagasi kutsutud 29.08.2017 ning uueks põhivõlgniku juhatuse liikmeks sai V V, kohustuseks oligi kindlustusandja õigeaegne teavitamine. Samuti ei ole kostja kunagi sõidukit kasutanud, kuna see oli alati R T’i valduses. R T tegeles põhivõlgniku majandusliku tegevusega volikirja alusel. Kui kostja sai esitatud hageja nõudest teadlikuks, siis võttis ta koheselt ühendust R. Tiga ja Xxx OÜ esindajaga ja palus sõiduki tagastada. Kostja leiab, et need asjaolud kinnitavad, et ta ei tegutsenud pahauskselt, tema ei saanud kuidagi mõjutada olukorda, kuna ei olnud sõiduki kadumisest üldse teadlik ning temalt nagu käendajalt terve kahjusumma välja mõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane.
3. Kostja on ametlikult töötuna arvele võetud, tema igakuised kulud on ca 1100 eurot (alaealise lapse elatisraha 200, elamispinna kulud ca
4. toidukulu 550), mis ei ole praegu kaetavad kostja 2 sissetulekuga (töötukassa hüvitistega). Hagi täielik rahuldamine kostja suhtes viib füüsilise isiku pankrotini.
5. Kostja leiab, et nõutavat kahju hüvitist tuleb vähendada kuna kindlustuspoliisi omavastutuse summani ehk siis kuni 200 euroni. Kostja tugines

§ 139, 140.

Kohtu põhjendused

1. Kohus käsitleb esmalt vaidlustamata asjaolusid ja tõendeid, millele ei ole selle tõttu vaja hinnangut anda (I), seejärel käenduslepingu kehtivust (II), siis hageja nõudeid (III) ning siis võtab seisukoha menetluskulude kohta (IV). I
2. Pooled ei vaidle järgneva üle: 4 o Luminor Liising AS ja Xxx OÜ (põhivõlgnik) sõlmisid 20.02.2017 liisingulepingu nr. xxx. o Hageja andis selle lepingu alusel põhivõlgniku valdusesse ja kasutusse xxx, tehasetähis: xxx, väljalaskeaasta 2011 (vara/sõiduk). o Hageja jäi asja omanikuks, sest põhivõlgnik ei kasutanud sõidukit omandaamise õigust o Hageja ja S K sõlmisid käenduslepingu nr xxx, mille kohaselt S. K vastutab solidaarselt põhivõlgnikuga liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest S K on tarbijast käendaja o Põhivõlgnik jättis täitama liisinglepingus tulenevad kohustused, milleks on võlgnetavad liisingmaksed kokku 2318,18 eurot järgmiselt: - arve nr xxx summas 432,12 EUR tasus võlgnik 25.07.2017 51,10 EUR ning peale tasumist on arvest tasumata 375,02 EUR; - arve nr xxx summas 465,58 EUR; - arve nr xxx summas 474,80 EUR; - arve nr xxx summas 502,61 EUR; - arve nr xxx summas 500,17 EUR o Hageja ütles kooskõlas liisinglepingu p 6.4 põhivõlgnikule lepingu üles 08.09.17 teatega ja kohustas põhivõlgniku tagastada hagejale vara 5 päeva jooksul. o Põhivõlgik vara ei tagastanud, hageja kasutas vara valduse taastamiseks Xxx OÜ abi, kuid ka see ei õnnestunud ning Xxx OÜ esitas kuriteo teate. o Xxx OÜ esitas tagastusteenuse ja kuriteoteate koostamine ja esitamise eest 31.01.2018 arve nr 2018/01/09 summas 190 eurot, mille hageja on hüvitanud Xxx OÜ-le o Liisinguvara jääkmaksumus oli liisingulepingu ülesütlemisel 19 689,69 eurot. o Võla sissenõudmise kulud kostja kohta on 20 €. o Vara ei ole hagejale seni tagastatud, põhivõlgnik ei ole kasutanud vara omandamise õigust o Viivis on lepingu järgi 0,25% päevas, viivis on kokku 2737,13 eurot.
3. Kuna ülaltoodud asjaolude üle puudus vaidlus, ei ole kohtul vaja hinnata liisinglepingut, arveid, mis on esitatud Xxx OÜ-le, lepingu ülesütlemise teadet 08.09.17, Xxx OÜ arvet, nõuet kohustuse täitmiseks, mis on saadetud Xxx OÜ-le. II 21.

(võlaõigusseadus) § 143 lg 1 järgi on tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik ning lg 2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.

§ 144

lg 2 sätestab, et tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.

1. Kuna liisinglepingutest tulenevaid kohustusi tagab käenduslepingu alusel käendaja, kontrollib kohus, kas leping on kehtiv, kuivõrd käenduslepingu kehtivust peab kohus alati kontrollima. 5
2. Kohtule esitatud käendusleping xxx (lk 8-11) on sõlmitud kirjalikult, sest on kosta poolt digitaalselt allkirjastatud ja selles on määratletud kostja vastutuse maksimumsumma 25728 €, seega käendusleping vastab

§ 143lg 1, 2, § 144 lg 2 nõuetele ning on kehtiv.

III 24.

§ 142

lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga vastutama kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. 25. Järgnevalt vaatleb kohus, kas käendajal on tekkinud kohustus käenduslepingu alusel põhivõlgniku kohustust täita, st kas põhivõlgnik ja käendaja on kohustusi rikkunud. 26.

§ 76

lg 1 alusel tuleb kohustust täita vastavalt lepingule, seadusele.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine kohustuse osaline täitamata jätmine, täies ulatuses täitmata jätmine, täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 4 alusel on võlausaldajal õigus leping üles öelda kui võlgnik rikub kohustust, samuti võib ta nõuda

§ 101

lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist ja § 101 lg 1 p 6 ja

§ 113lg 1 alusel lepingulist viivist.

Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda

§ 127

lg 1, 3, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 järgi kahju hüvitamist, kusjuures kahju tekkimine peab olema seoses lepingulise kohustuse rikkumisega. Kahju hüvitist on võimalik vähendada

§ 139

lg 1 järgi kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Samuti on võimalik kahju hüvitist vähendada

§ 140

lg 1 järgi, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. 27.

§ 361

sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.

§ 363

p 3 järgi tuleb lepingu lõppemisel tagastada liisinguese liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. 28. Kuna vaidlus puudus selles, et ülalviidatud liisingleping on üles öeldud põhivõlgnikule (Xxx OÜ-le) seoses liisingmaksete tasumata jätmisega ehk kohustuse rikkumisega

§ 100

mõttes, siis lõppes temaga sõlmitud liisingleping ja kuna Xxx OÜ liisingueseme omandamise õigust ei kasutanud, oli hagejal õigus ja Xxx OÜ-l kohustus

§ 363p 3 alusel liisingese 6 hagejale tagastada.

Xxx OÜ vara hagejale ei tagastanud ja sellega rikkus ta eelviidatud vara tagastamise kohustust

§ 100mõttes.

29.

367 lg 1 sätestab, et liisinguvõtja peab liisinglepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.

§ 367

lg 4 alusel peab liisingvõtja hüvitama liisingandjale lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud kui ülesütlemisest tingitud kulud olid põhjustatud liisinguandjast. Selle sätte mõtte alla kuulub kohtu arvates ka vara tagastamisega seotud kulud kui kahju, mis võivad liisingandjal tekkida seetõttu, et liisinguvõtja ei täida vara tagastamise kohustust. 30. Kuna vaidlus puudus selles, et leping on põhivõlgnikule üles öeldud, leping lõppes, põhivõlgnik asja omandamise õigust ei kastunud ja liisingese on seni hagejale tagastamata

§ 363

p 3 järgi, siis on hagejal õigus

76 lg 1, 2, § 367 lg 1 järgi nõuda liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulude hüvitamist ulatuses, milles need ei ole kaetud tasutud liisingumaksetega. 31. Vara tagastama jätmise tõttu ei ole võimalik

§ 367

lg 1 tuleneva liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulude hüvitamisel arvestada § 367 lg 3 järgi liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel (sest asja ei tagastatud). Seega tuleb põhivõlgnikul hüvitada vara jääkmaksumus, mis oli lepingu ülesütlemise aja seisuga 19689,69 € (mille suuruses puudus vaidlus). Küll aga on

§ 397

lg 1 nõude puhul tegemist mitte kahjunõudega

§ 115

lg 1 (lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue), vaid liisinguandja spetsiifilise kohustuse täitmise nõudega (erikoosseis) põhivõlgniku vastu

§ 76lg 1, 2, § 101 lg 1, § 108 lg 1, § 397 lg 1 järgi.

Nimetatud kaalutlustel ei ole kostja vastuväitetel, milles ta palus kahju hüvitist vähendada

§ 139

, 140 järgi, vaidluses tähtsust, sest kahju hüvitist saab vähendada kahju hüvitamise nõude esitamisel. Seega puudub vajadus kohtul anda hinnangut poolte väidetele sellest, kas hageja teavitas kindlustusandjat sõiduki kadumisest või ei ning kelle kohustus see lepingu järgi oli. Samuti ei oma siinkohal tähtsust, et kostja ei tegutsenud pahauskselt ja ta ei saanud mõjutada olukorda, kuna ei olnud sõiduki kadumisest üldse teadlik, sest ta ei olnud enam sellel ajal põhivõlgniku juhatuse liige ning sõidukiga tegeles ja seda valdas R. T. Nii puudub vajadus anda hinnangut kindlustusteatisele ja kostja varanduslikule olukorrale ja selle kohta esitatud tõenditele (volikiri R- Tile, kirjavahetus Xxx OÜ-ga, töötuskindlustuse hüvitise määramise otsusele, Eluruumi üürileping). Samuti ei ole vaja anda hinnangut Politse- ja Piirivalve Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kelmuste ja majanduskuritegude talituse määrusele, millega lõpetati 16.05.2019 kriminaalasjas nr xxx menetluse kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu. 32. Kuna kohtul ei ole andmeid, et põhivõlgnik oleks

§ 76

lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, 367 lg 1 järgi oma liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulude kohustust 7 täitnud ning kostja ei ole väitnud, et ta oleks seda kohustust, siis on kostja

§ 100

järgi kohustuse rikkumises, ehk et ta ei ole täitnud käenduslepingust tulenevat kohustust

§ 142lg 1, § 145 lg 2 tagada põhivõlgikul kohustuse täitmist.

Eeltoodu alusel on hageja nõue

§ 76

lg 1, 2, § 101 lg 1, § 108 lg 1, § 397 lg 1,

§ 142

lg 1, § 145 lg 2 järgi tõendatud, põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning 19689,69 € tuleb kostjalt hagejale välja mõista. 33. Vaidlus puudus selles, et vara tagasisaamiseks tegi hageja kulusid vara otsimiseks ja kasutas selleks Xxx OÜ abi ja mille tõttu kandis 190 € ulatuses kulusid. Hageja on väitnud, et tegemist on kahjunõudega

§ 115lg 1 järgi.

Selles osas nõustub kohus hagejaga, et tegemist on

§ 367

lg 4 ja § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 järgi kulude kui kahju hüvitamise nõudega, kuna need kulud tekkisid üksnes seetõttu, et põhivõlgnik ei täitnud

§ 373p 3 järgi asja tagastamise kohustust.

Sellist kulu kui kahju ei oleks hagejal tekkinud, kui põhivõlgikul oleks oma kohustuse täitnud ja asja hagejale tagastanud. Nii on nende kulude kui kahju tekkimine otseses põhjuslikus seoses

§ 127

lg 3 järgi vara tagastamise kohustuse rikkumisega, millise kahju tekkimine on ettenähtav rikkumise tagajärjena. Küll aga on tegemist sellise kulu kui kahjuga, mida pole kostja palunud vähendada, kuid kohtu arvates ei kuulu sellise kahju hüvitis 190 €

§ 139, 140 alusel vähendamisele.

Nimelt ei ole sellise kahju hüvitamine kohustatud isiku, antud juhul käendaja seisukohalt ebamõistlik ja ebaõiglane. 34. Kuna kohtul ei ole andmeid, et põhivõlgnik oleks

§ 101

lg 1 p 3, § 127 lg 1, 115 lg 1, § 397 lg 4 järgi selle kulu kui kahju hüvitanud ning kostja ei ole väitnud, et ta oleks seda kohustust täitnud, siis on kostja

§ 100

järgi kohustuse rikkumises ehk et ta ei ole täitnud käenduslepingust tulenevat kohustust

§ 142lg 1, § 145 lg 2 järgi - tagada põhivõlgniku kohustuse täitmist.

Seega on hageja nõue

§ 101

lg 1 p 3, § 127 lg 1, 3, § 115 lg 1, § 397 lg 4 järgi tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ning 190 € tuleb kostjalt hagejale välja mõista. 35.

§ 113

.2 lg 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. 36. Hageja on tõendanud kohtule esitatud xxx AS nõudekirjaga 30.11.2018 (lk 18), et nõudis kostjalt pärast lepingu ülesütlemist vara jääkmaksumuse, väljanõudmiskulude ja võla tasumist. Käesoleval juhul on võlausaldaja nõue üle 1000 €, seega on hagejal kui majandusvõi kutsetegevuses tegutsevalt võlausaldajal tarbijast käendajalt õigus nõua võla sissenõudmiskulu 25 €. Kuna kostja pole väitnud, et ta oleks selle hagejale hüvitanud, siis on nimetatud nõue tõendatud ja põhjendatud ja siis tuleb

§ 113.2 lg 2 p 3 ja § 367 lg 4 järgi 25 € kostjalt hagejale välja mõista.

37. Vaidlus puudus selles, et põhivõlgnik jäi enne liisingulepingu ülesütlemist liisinguandjale võlgu liisingumaksetega kokku summas 2318,18 € ehk rikkus lepingust ja

§ 361tulenevat liisingumaksete tasumise kohustust.

Kuna kohtul ei ole andmeid, et põhivõlgnik 8 oleks oma kohustuse täitnud ning kostja ei ole väitnud, et ta oleks seda kohustust täitnud temaga sõlmitud käenduslepingu järgi, siis on kostja

§ 100

järgi kohustuse rikkumises, ehk et ta ei ole täitnud käenduslepingust tulenevat kohustust

§ 142

lg 1, § 145 lg 2 järgi - tagada põhivõlgniku liisingulepingust tuleneva liisingumaksete tasumise kohustust. Seega on hageja nõue

76 lg 1, 2 § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 36 järgi tõendatud, põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ning 2318,18 eurot tuleb kostjalt hagejale välja mõista. 38. Vaidlus puudus selles, et viivise määr on lepingu järgi 0,25% päevas ja võlgnetav viivis jääkmaksumuse võlalt, liisingmakset võlalt ning vara tagastamise kuludel on kokku vähendatud ulatuses 2737,13 eurot. Kuna asjas ei ole väidetud, et ülalviidatud kohustusi (jääkmaksumuse võlg, liisingmaksete võlg, kulud kui kahju) oleks kasvõi osaliselt kostja või põhivõlgniku poolt täidetud, siis on siis on kostja

§ 100

järgi kohustuse rikkumises ehk et ta ei ole täitnud käenduslepingust tulenevat kohustust

§ 142

lg 1, § 145 lg 2 järgi tagada põhivõlgniku kohustuse täitmist tähtaegselt (ilma viivituseta). Eeltoodu alusel on hageja viivisenõue

§ 101

lg 1 p 6,

§ 113

lg 1 ja § 76 lg 1, 2, §

§ 142lg 1, § 145 lg 2 järgi tõendatud ja põhjendatud.

Seega tuleb viivis 2737,13 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

1. Hageja nõue kostja vastu on kokku 24960 € (19689,69+2318,18+190+25+2737,13), selles ulatuses oli nõue ka kostja vastu tõendatud ja põhjendatud ning kuulus rahuldamisele. Märgitud summa ei ületa kostja vastutuse piirmäära 25728 eurot.
2. Eeltoodu alusel kuulub hageja hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista kokku 24960 eurot. IV Menetluskulude jaotus, rahaline suurus
3. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. Kohus rahuldas mistõttu jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt poolte menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulude nõuet ei esitanud ja kohus nende suurust kindlaks ei määra.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.
5. Hageja on palunud kostjatelt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 900 eurot ning õigusabikulud summas 420 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi 9 riigilõivule summas 900 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja toimikust.
6. Esindaja kulud on 7 h eest 60 €/h kohta ilma käibemaksuta 420 €.
7. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 420 € (ilma käibemaksuta) 7 töötunni eest, arvestades materjalide mahtu ja 8 –tunnist tööpäeva. Esindaja tasu määr 60 € ilma käibemaksuta ei ole ebamõistlikult suur. Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskulud 1320 € (ilma käibemaksuta, 900+420). Nii tuleb kostjalt hagejale välja mõista 1320 € TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1, § 162 lg 1, 2, § 175 lg 1 järgi.
8. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 47. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 10