KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-20732 Tsiviilasi E Aa, V Aa hagi V A vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2x2430 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: E Aa (isikukood xxx, aadress: xxx) Hageja II: V Aa (isikukood xxx, aadress: xxx Hagejate seaduslik esindaja: V Aa (isikukood xxx, aadress: xxx) Hagejate lepinguline esindaja: Angela Jürgenson (menetluspost: angela@juristaitab.
- ee)Kostja: V A (isikukood xxx, aadress: xxx) Kostja lepinguline esindaja: Vadim (menetluspost: vadim@juristaitab.
- ee)Vilde RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista V A`lt igakuine elatis E Aa ülalpidamiseks summas 270 eurot (kakssada seitsekümmend eurot) kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates 26.12.2019 kuni E Aa täisealiseks saamiseni xxx.a. 3. Välja mõista V A`lt igakuine elatis V Aa ülalpidamiseks summas 270 eurot (kakssada seitsekümmend eurot) kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates 26.12.2019 kuni V Aa täisealiseks saamiseni xxx.a. 4. Välja mõista V A`lt E Aa kasuks tagasiulatuvalt elatis perioodi eest 01.10.201930.11.2019 kokku 540 eurot. 5. Välja mõista V A`lt V Aa kasuks tagasiulatuvalt elatis perioodi eest 01.10.201930.11.2019 kokku 540 eurot. 6. Elatise maksed kanda hiljemalt kalendrikuu 15. kuupäevaks hagejate seadusliku 1 esindaja V Aa arveldusarvele nr xxx, selgitusega „elatis lastele E, V“. 7. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja nõue 1. 26.12.2019 esitasid E Aa, V Aa Harju Maakohtusse hagi V A`i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel ei ole abielulist kooselu alates 2019. aasta 3. septembrist. Pärast abielulise kooselu lõppemist sõitis kostja Norrasse tööle ning samast ajast on hagejad ema ülalpidamisel. Kostja viibib kodus ainult puhkuse ajal umbes 1 nädal paari kuu jooksul. Lisaks hagejatele ja nende emale elavad peres ka hagejate seadusliku esindaja 18- ja 14-aastased pojad. Läbirääkimised kostjaga hagejate ülalpidamise osas ei ole andnud tulemust. Kuna kostja ei täida ülalpidamiskohustust, siis paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras (270 eurot 2019.a), kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsusse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lisaks palub kumbki hageja välja mõista kostjalt elatise võlgnevus ajavahemiku 3.09.2019. a kuni 25.12.2019 eest summas 2 1009 eurot (2019. a septembri eest 252 eurot, 1.10.19-30.11.19. a eest 540 eurot ja 2019. a detsembri eest 217 eurot). Kostja vastuväited 2. 18.01.2020 esitatud vastuses on kostja seisukohal, et elatise nõudeks puudub alus, sest kostja täidab laste ülalpidamise kohustust vabatahtlikult. Kostja ja hageja seadusliku esindaja abielu sõlmiti 26.06.2010 ja lahutati Harju Maakohtu 16.12.2019 otsusega tsiviilasjas 2-19-15878. Abielu lahutamise kohtuotsus jõustus 16.01.2020. Hagejate seaduslik esindaja väidab hagiavalduses, et pooltel ei ole abielulist kooselu alates 03.09.2019 ning pärast seda sõitis kostja Norrasse tööle. Kostja kinnitab, et see ei vasta tõele. Selleks, et majanduslikult kindlustada oma perekonda ja teenida raha kostja sõitis Norra Kuningriiki tööle 21.10.2019 ja tuli koju tagasi 16.12.2019 ehk abielu kehtivuse ajal. Pooled elasid enne abielu lahutamist ja elavad ka käesoleval ajal ühes majas aadressil xxx, pooltel on üks majapidamine. Kostja on samuti nagu laste emagi, ostnud toitu, viinud lapsed kooli ja lasteaeda ning toonud lapsed tagasi koju. Kui kostja on töövahelisel ajal kodus, käib poes, ostab ja kindlustab perekonda kõige vajalikuga (sh tasub toidu ja eluaseme kulude eest). Kostja ja hagejate seadusliku esindaja kodus on olnud piisavalt raha laste ja pere vajaduste täitmiseks ning alates jaanuarist 2020.a kostja kannab hagejate seadusliku esindaja V Aa arvelduskontole elatist hagejate ülalpidamiseks. Hagejad nõuavad elatise tagasiulatuvat väljamõistmist perioodi 03.09-25.12.2019 eest. Kostja on seisukohal, et hagejad ei ole millegagi põhjendanud, milles seisneb ja kui suur on väidetav elatise kahju ning kahju olemasolu on tõendamata. Kostja palub elatise suuruse otsustamisel arvestada ka hagejatele makstava riikliku lapsetoetusega. Kohtuotsuse põhjendused 3. Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud ära menetlusosalised ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 järgi on alates 01. jaanuarist 2019 töötasu alammäär 540 eurot kuus, millest ühe vanema kanda jääb elatise miinimummäär 270 eurot. 3 5. Kohus loeb sünnitõenditega tõendatuks (tlk 4-5), et E Aa (hageja I) on sündinud xxx ja V Aa (hageja II) on sündinud xxx. Laste isana on sünnitunnistustele kantud V A ja emana V Aa. Seega on V A ja V Aa laste hooldusõiguslikud vanemad. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras. 6. Kostja vaidlustab hagejate elatise nõuet põhjendusel, et kostja täidab laste ülalpidamise kohustust vabatahtlikult. Pooled elavad ühes majas aadressil xxx ja neil on üks majapidamine ning kui kostja töövahelisel ajal Norrast Eestisse koju käib, siis kostja kindlustab perekonda kõige vajalikuga: ostab toidu, tasub eluasemekulud, viib lapsed kooli ja lasteaeda ning toob lapsed tagasi koju. Kostja leiab, et eelmärgituga on laste isa oma vabast tahtest laste ülalpidamise kohustust täitnud. 7. Kohus ei nõustu kostja käsitusega, et vanemate ja laste samas eluruumis elamise korral tuleb igal juhul eeldada, et kostja täidab ülalpidamiskohustust ja jätta elatis välja mõistmata. Riigikohus on selgitanud, et kuigi eelduslikult maksab elatist vanem, kes ei ela lapsega koos, ei välista PKS § 100 lg 2 elatise väljamõistmist vanemalt, kelle juures laps elab, st laps võib esitada hagi elatise saamiseks vanema vastu, kellega ta elab koos, kui viimane ei täida ülalpidamiskohustust (vt Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 15). Riigikohus on seisukohal, et juhul kui kostja elab lastega koos, siis peab kostja tõendama, et kannab laste ülalpidamise kulusid. Kolleegiumi hinnangul ei saa järeldada, et lapsega kooselu korral kehtib seadusest tulenev eeldus, mis pöörab tõendamiskoormise ümber. Olukorras, kus vanemad elavad lastega koos ja üks vanem nõuab teiselt laste ülalpidamiseks elatist, oleks hagejal keeruline tõendada negatiivset asjaolu (kostja ei täida ülalpidamiskohustust), mistõttu peab praegusel juhul kostja tõendama, et ta seda teeb. Kostja esitatud dokumentaalsed tõendid ei kinnita kostja väidet, et kostja täidab laste ülalpidamist vabatahtlikult. 8. Elatise suurus tuleb kindlaks teha PKS § 99 järgi, st määrata esmalt lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt 3-2-1-118-12, p 15). Samas kujundavad lapse tavalise elulaadi üldjuhul vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust (vt 3-2-1118-12, p 15). 9. Kuna kostja vaidlustab laste kulusid, siis kohus hindab hagejate kulude põhjendatust. Arvestades, et hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, siis ei tule lapse kulusid tõendada. Hinnates hageja poolt hagiavalduse esile toodud hagi põhistusi, samuti kostja vastuväiteid nendele, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt 4 tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised (vt ka 11.02.2020 istungiprotokoll): 1) Eluasemekulud (vesi, elekter, kindlustus, TV) kokku 33 eurot. Vaidlus puudub, et pooled elasid enne abielu lahutamist ja elavad ka käesoleval ajal ühes majas aadressil xxx. Pooltel on üks majapidamine erisusega, et kostja maksab enda eluasemekulud ise. Seda väidet kinnitab kostja ütlus, et ta osales täielikult laste elus kuni 02. oktoobrini 2019.a (vt 11.02.2020 istungiprotokoll). Kostja ütlust toetab dokumentaalne tõend - kostja poolt laste emale saadetud 06.11.2019 e-kiri (tlk 43), milles kostja arvutas välja enda ülalpidamisega seotud kulud oktoobri kuu eest, andes laste emale teada, et ülejäänud kulud jäävad laste ema kanda. Seega on kostja selgelt väljendanud, et kostja kannab vaid endaga seotud kulud. Riigikohus on selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh ka lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust (vt RKTKo 3-2-1-69-13, p 17). Kohus loeb põhjendatud eluasemekuluks 33 eurot kuus lapse kohta. 2) Toidukulu 160 eurot. Arvestades toiduainete hindu, ei saa olla vaidlust, et tegemist on põhjendatud kuluga kasvavate laste peale, kui lapsele soovitakse pakkuda kõiki vajalikke komponente hõlmavat tervislikku toitu. Kostja nimetatud kulu ei vaidlusta. 3) Transpordikulu 35 eurot. Hagejate ema transpordib sõiduautoga xxx, (2013.a ehitusaasta) lapsi xxx põhikooli ja xxx lasteaeda. Kuna lapsed on veel väikesed, siis ei pea kohus mõistlikuks, et lapsed peaksid ühistransporti kasutama. Kooli peaks alaealine E sõitma kahe bussiga, kuid laps on selleks liiga väike. Transpordikulud hõlmavad ka lapse E xxx külastust 2 korda kuus. Kostja nimetatud kulu ei vaidlusta. 4) Sidekulu 17 eurot (internet ja telefon). Kostja vaidleb nimetatud kulu, kuid ei ole tõendanud, mis ulatuses ja perioodil on ta vastava kulu kandnud. Kostja ütlused kinnitavad, et isa osales täielikult laste elus kuni 02. oktoobrini 2019.a (vt 11.02.2020 istungiprotokoll). Kohus leiab, et kui laste kulud oleks isa poolt kaetud, siis hagejad ei oleks elatishagiga kohtu poole pöördunud 26. detsembril 2019. Riigikohus on sedastanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad põhjendatud kulud on ka tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas 5 (RKTKo 3-2-1-69-13, p 19). Kohus loeb põhjendatud sidekuluks 17 eurot kuus lapse kohta. 5) Tervishoid 25 eurot vanemale lapsele ja 10 eurot nooremale lapsele. Vaidlus puudub, et El on tervisprobleemid, mistõttu tuleb lapsega 2-3 korda kuus käia xxx juures. Laps põeb xxx, mistõttu vajab xxx ja xxx. Kohus on seisukohal, et on üldteada asjaolu, et lapse tervishoiu eest tuleb hoolt kanda ning tervishoiu puhul tuleb pidada mõistlikuks kuluks 25 eurot vanemale lapsele ja 10 eurot nooremale lapsele. Kostja nimetatud kulu ei vaidlusta. 6) Hügieenitarbed 20 eurot kuus. Selle kululiigi moodustavad kulud, mis kaasnevad ostudega: šampoon, palsam, dušigeel, hambapasta, riiete pesuvahendid, kodukeemia, tualettpaber, juuksuri juures käimine jne). Kohus on seisukohal, et on üldteada asjaolu, et laste hügieeni eest tuleb hoolt kanda ja loeb põhjendatud hügieenitarvete kuluks 20 eurot kuus lapse kohta. Kostja ei ole põhistanud, miks ta leiab, et nimetatud kuluna oleks mõistlik lugeda 10 eurot. 7) Koolikohustuse täitmine 35 eurot ja lasteaiakulu 81 eurot (millest lasteaiaarve 77 eurot). Koolis ja lasteaias käimisega kaasnevad ilmselgelt lisakulud (õppetarbed, nt töövihikud, kirjutusvahendid, joonlauad, kustukummid, teritajad, pliiatsid, kunstitarbed nt värvid, pintslid, värvipaberid, klassi/rühmapildid, ekskursioonid, klassijuhataja lilled ja kingitused jne). Kostja ei nõustu lasteaiakuluga, sest laps ei käi iga päev lasteaias. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, sest kohus leiab, sest lapse huvides on, et laps käib iga päev lasteaias, igal lapsel peab olema õigus alusharidusele. Lasteaed toetab lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Lasteaias arenevad lapse mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. Kohtupraktikaga on kooskõlas koolikulu 35 eurot ning põhjendatud on lasteaiakulu 81 eurot. 8) Riided ja jalanõud 70 eurot. Arvestades, et lapsed elavad kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja, et lapsed on kasvueas, mistõttu on vaja laste garderoobi sageli ka uuendada, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklile on põhjendatud kulu 70 eurot kuus lapse kohta. Kostja ei ole põhistanud, miks ta leiab, et nimetatud kuluna oleks mõistlik lugeda 30 eurot. 9) Laste sünnipäevad 50 eurot. Selle kuluartikli alla käivad nii hagejate enda sünnipäevadega seotud kulud kui ka laste sõprade sünnipäevadel osalemise kulud (kingitused ja lilled). Kostja ei ole põhistanud, miks ta leiab, et nimetatud kuluna oleks mõistlik lugeda 20 eurot. 6 10) Vaba aja kulud 40 eurot. Hageja nimetab vaba aja kuluna kino, bassein, lastetoad. Kostja ei ole põhistanud, miks ta leiab, et nimetatud kuluna oleks mõistlik lugeda 20 eurot. 11) Lemmikloomakulu 15 eurot. Kostja pakub 0 eurot. Hagejatel on kodus lemmikloomadena koer ja kass. Kohus märgib, et lapsed, kellel on lemmikloom, õpivad juba varakult hoolimist, hoolitsemist ja vastutamist teise elusolendi eest. Lemmikloom vajab toitmist, mängimist ja õpetamist. Lapsed, kes palju oma lemmikloomaga tegelevad, kasvavad empaatilisteks ja kaastundlikeks, nad õpivad oma lemmiklooma eest vastutama ja see oskus on vajalik ka hilisemas elus, et luua häid suhteid teistega. Kohus loeb nimetatud kuluks 15 eurot lapse kohta. 12) Mänguasjadekulu 20 eurot. Kostja nimetatud kulu ei vaidlusta. 13) Majapidamistarbed ja mööbel 20 euro. Selle kululiigi moodustavad kulud, mis kaasnevad lastetoa sisustamisega, mööbel, voodipesu jne. Kohus leiab, et nimetatud kulu on lapse huvides, sest elamise, magamise ja õppimisega on mööbel lapsele igapäevaselt vajalik. Kohus arvestab eeltoodud kuluartiklile 20 eurot lapse kohta. 10. Eelmärgitud kulude hindamisel on kohus tuvastanud, et E Aa (hageja I) ülalpidamiseks on vaja teha kulusid summas 540 eurot, millest ühe vanema kanda jääb 270 eurot kuus. V Aa (hageja II) põhjendatud ülalpidamiskulud on 571 eurot kuus, millest ühe vanema kanda jääks 285,50 eurot, kuid mida hageja II on vähendanud kuni miinimumelatiseni, so 270 euroni kuus. 11. Lapse tavalise elulaadi kujundavad üldjuhul vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on terve elujõus töövõimeline isik. Kostja on esitanud tööandja xxx kinnituse Norra tööle asumise kohta. Kostja sissetulek on olnud 01.10.2019 summas 1046,57 kuus, mida kinnitab kostja esitatud pangakonto väljavõte. Kostja on oma ütlustes kinnitanud, et ta ei ole vastu elatise maksmisele (vt 11.02.2020 istungiprotokoll), kuid kostja ei ole ümber lükanud eeldust, et lapsed vajavad elatist miinimummääras. 12. Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 kinnitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lastele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi 7 sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on liiga väike. Teistsuguse järelduse korral oleks igal vanemal võimalik piisava sissetuleku puudumisele viidates elatise kohustusest või vähemalt piisavas summas tasumisele kuuluva elatise kohustusest vabaneda ning jätta kõik või suurem osa lapse kuludest vanema kanda, kes igapäevaselt näeb vaeva selle nimel, et teenida võimalikult suurt sissetulekut ning tagada seeläbi laste kohane ülalpidamine. See ei ole olnud ega ka saa olla seadusandja eesmärgiks. Samuti on Riigikohus 13.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343/41 (p 13) expressis verbis selgitanud, et „Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.“ Juhul, kui kostja ei teeni piisavat sissetulekut, tuleb kostjal leida laste ülalpidamiseks muud viisid täiendava sissetuleku saamiseks või kärpida oma kulutusi. 13. Kohus leiab, arvestades asjaolu, et kostja on tasunud 11.02.2020 elatist kummagile hagejale 292 eurot (tlk 44 kostja pangakonto väljavõte), siis kostja sissetulek on piisav, et maksta hagejatele elatist miinimumsummas. Kohus selgitab selleks, et hoida ära võimalikke erimeelsusi, siis on laste huvides, et käesoleva kohtuotsusega mõistetaks kostjalt välja elatis laste ülalpidamiseks. Laste ema, kes on lastega enam aega koos, tunneb laste vajadusi kõige paremini ja korrapärase elatisraha saamine võimaldab laste emal laste elu paremini korraldada ja kaaluda võimalike väljaminekuid laste ülalpidamiseks. 14. Kostja palub elatise suuruse otsustamisel kohtul arvestada hagejale makstava riikliku lapsetoetusega. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on alates 01.01.2019 lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Riigikohus on asunud 09.06.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 seisukohale, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Põhjendatud ei ole pidada ainuüksi lastetoetuste saamist PKS § 102 lg-s 2 nimetatud mõjuvaks põhjuseks ning vähendada igakuist elatise summat selle võrra. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mida saaks pidada PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks ja mis võiksid anda alust vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. 15. Kohus rahuldab hagi elatise nõudes ja mõistab kostjalt välja elatise hageja ülalpidamiseks 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates hagi esitamisest 26.12.2019. 8 16. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise võlgnevus tagasiulatuvalt ajavahemiku 03.09.2019 kuni 25.12.2019 eest summas 1009 eurot lapse kohta. Hagejad on arvestanud võlgnevuse 2019.a septembri kuu eest 252 eurot, 01.10.2019-30.11.2019 eest 540 eurot ja 2019.a detsembri eest 217 eurot. 17. Kohus leiab, et elatiste väljamõistmine tagasiulatuvalt perioodi eest 03.09.2019 kuni 25.12.2019 eest on osaliselt põhjendatud ja tõendatud. Hagejad on kohtule esitanud elatise võlgnevuse tõendamiseks kostja poolt laste emale saadetud 06.11.2019 e-kirja (tlk 43). Nimetatud e-kirjas arvutas kostja välja enda ülalpidamisega seotud kulud oktoobri kuu eest ja ühtlasi kostja teavitas laste ema, et kostja ülalpidamisega seotud kulud oktoobris kannab kostja ise ning ülejäänud kulud jäävad laste ema kanda. Selliselt on laste isa selgesõnaliselt väljendanud, et kostja kannab vaid kostja endaga seotud kulud ja sellises situatsioonis asub kohus seisukohale, et kostja ei ole osalenud laste ülalpidamiskulude kandmises alates oktoobri kuust 2019.a. Kuigi kostja väidab, et ta ei ole elatisevõlgnik, siis kostja pangakontode väljavõtted (tlk 19-23) ei tõenda, et kostja kulud on tehtud vaidlusalusel perioodil hagejate huvides. Tuleb arvestada, et kostjal on elatise võlgnevus oma alaealiste laste ees, kes jäid seetõttu vaidlusalusel perioodil materiaalselt kehvemasse olukorda. Kostja pidi lapsevanemana olema teadlik, et alaealine laps vajab ülalpidamist ja kohusetundlik lapsevanem saanuks oma kohustust täita jooksvalt vabatahtlikult. Kohus märgib, et alaealine laps vajab kasvamiseks rahalisi vahendeid iga päev ning last kasvataval vanemal puudub võimalus panna lapse vajaduste rahuldamine määramata ajaks ootele kuni teine vanem leiab selleks vahendeid. Lisaks märgib kohus, et töötaval lapsevanemal, kelle sissetulekud võivad olla ebaregulaarsed sõltuvalt sellest, kuidas ettevõttel läheb, tuleks n-ö headel aegadel raha säästmise teel tagada, et tal oleksid piisavad vahendid lapsele ülalpidamise andmiseks ka n-ö halbadel aegadel. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja esile toonud asjaolusid ega tõendanud, mis annaks aluse jätta tagasiulatuv elatis välja mõistmata, küll on aga põhjendatud elatise suurust vähendada, jättes välja mõistmata septembri kuu elatise, mis on hagejatel tõendamata. Detsembri kuu elatise on kohus välja mõistnud jooksva elatisena. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele elatis perioodi eest 01.10.2019-30.11.2019 eest 540 eurot. Menetluskulude jaotus 18. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 9