3-20-300/7

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-300 Määruse kuupäev

1. märts 2020 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi S. L kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu otsusele RESOLUTSIOON Tagastada S. L kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD
2. Tartu Halduskohtusse saabus 17.veebruaril 2020 Viru Vangla kinnipeetava S. L kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu otsusele.
3. Tartu Halduskohus edastas Eesti Advokatuurile 18.veebruaril 2020 S. L kaebuse aukohtu 15.01.2020 otsuse peale. Kohus kohustas advokatuuri esitama seisukoht kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse osas hiljemalt 03.märtsil
5. Kaebaja pöördus aukohtu poole etteheidetega, et vandeadvokaat I. Zuev ei ole tema probleemiga 7 kuud tegelenud ega hakanud isegi ühtegi probleemi lahendama.
6. Advokaadi selgituste kohaselt anti S. L le riigi õigusabi õigusnõustamise ja muu esindamisena, sh nõude perspektiivikuse hindamiseks. Advokaat tegi päringu Viru Vanglasse S. L väidete kontrollimiseks, et ta ei ole oma terviseprobleemidele vanglas ravi saanud. Vangla vastuse kohaselt on Sergei Luist saanud 5 kuu jooksul vanglas raviteenust vähemalt 15 korda, lisaks on ta mitme eriarsti järjekorras. Kuivõrd kaebaja oli vanglas piisavalt ravi saanud, hindas advokaat vangla vastu kohtusse pöördumist perspektiivituks. Advokaadi selgituse ja selgitusele lisatud tõendite pinnalt ei leidnud kinnitust kaebaja väide, justkui poleks advokaat talle õigusabi osutanud. Advokaat on asja perspektiivitust kaebajale selgitanud, mistõttu piirdus õigusabi osutamine RÕS § 19 lg 1 kohaselt nende selgitustega. Seega on aukohus kaebaja esitatud väiteid ja advokaaditegevust kaebaja etteheidete valguses kontrollinud, ega tuvastanud advokaadi tegevuses kaebaja poolt etteheidetud minetusi. Seda seisukohta ei lükka vastustaja hinnangul ümber ka kaebaja poolt kohtule esitatud Viru Vangla tõend nr
7. Kuivõrd aukohtu 15.01.2020 otsuse tegemisel ei ole rikutud menetlusnorme, otsus on piisavalt põhjendatud ning see ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi, puudub kaebajal käesolevas asjas kaebeõigus. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus leiab, et S. L kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
9. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et aukohtumenetluse peamine eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle. Kuigi AdvS § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja AdvS § 18 annab õiguse esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse, siis sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi (vt nt TlnRKm 3-14-51432, p 6). Seega kaebajale kui puudutatud isikule annab seadus õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja õiguse saada sellele pöördumisele vastus, kuid subjektiivset õigust nõuda aukohtumenetluse algatamist kaebajal ei ole.
10. Käesoleval juhul on aukohus
11. jaanuari 2020 otsusega S. L kaebuse vandeadvokaat I. Zuevi tegevusele läbi vaadanud ning teinud põhjendatud otsuse aukohtumenetluse algatamata jätmise kohta, kuna ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Advokaadi suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste mittetuvastamine AdvS § 16 lg-s 1 ja § 18 lg-s 1 nimetatud huvitatud isiku (käesoleval juhul kaebaja) subjektiivseid õigusi ei riku.
12. Täiendavalt selgitab kohus, et kui advokaat on tekitanud kaebajale kahju, on kaebajal õigus pöörduda maakohtu poole kahju hüvitamise nõudega ning sellise hagi esitamise eelduseks ei ole advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamine. Seega ei aita aukohtu otsus kaebajat ka tema potentsiaalse kahjunõude esitamisel. (allkirjastatud digitaalselt)