Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Rahvastikuregistrist nähtub, et E. M. isa on R. M. ja ema J. M., kes on seega lapse seaduslik esindaja. Vanemate õigused on sätestatud
8-ndas peatükis. Vastavalt
ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (
lg 1).
lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 alusel on alates 1. jaanuarist 2020 tunnitasu alammääraks 3,48 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot, millest pool on 292 eurot. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ja rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (
) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1, § 108 toodud õiguslikel alustel. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 01.01.2020 summas 292 eurot kuus, kuid mitte alla perekonnaseaduse § 101 lg 1 ette nähtud elatise alammäära kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatis kanda hageja esindaja J. M. arveldusarvele iga kuu 10.ndaks kuupäevaks. Kohtuotsuse täitmisel arvestada R. M. poolt alates 19.02.2020 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni lapsele elatisena makstud summasid. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Kohus jätab poolte menetluskulud nende enda kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.