3-19-2188/3

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-2188 Määruse kuupäev

1. november 2019 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Igor Abdulajevi kaebus Tartu Vangla
2. oktoobri
3. a käskkirja nr 6-1/1306 ja
4. novembri
5. a vaideotsuse nr 1-11/376-2 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks taotlust uuesti lahendama Menetlusosalised Kaebaja Igor Abdulajev Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Tagastada Igor Abdulajevi kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD
6. Igor Abdulajev (kaebaja) esitas
7. oktoobril 2019 Tartu Vanglale taotluse lühiajalisele väljasõidule lubamiseks (kaheks päevaks). Väljasõidu vajadust põhjendas kinnipeetav sellega, et ta soovib külastada õde ja õe tütart, kuna neil ei ole võimalik tulla teda vanglasse vaatama ning lisaks soovib ta tutvuda tuleviku elukohaga ja töökohaga.
8. Tartu Vangla
9. oktoobri
10. a käskkirjaga nr 6-1/1306 jäeti I. Abdulajevi taotlus rahuldamata ning lühiajalisele väljasõidule loa andmisest keelduti. Otsuses tugines Tartu Vangla taotleja kuriteo toimepanemise laadist ning kriminogeensetest riskidest tulenevale ohtlikkusele. Lisaks leidis vangla, et väljasõit ei ole planeeritud tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalik, vaid neid tegevusi on võimalik teha ka vanglast väljumata. Taotleja lubamine lühiajalisele väljasõidule ei ole koskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega.
11. I. Abdulajev esitas
12. novembril 2019 vangla käskkirjale vaide. Tartu Vangla jättis
13. novembri
14. a vaideotsusega vaide rahuldamata ning asus seisukohale, et väljaviimisega 3-19-2188 seonduv risk ületab väljasõidu eesmärgi. Tartu Vangla märgib ka, et väljasõidu eesmärk ei ole vastavuses vangistusseaduses lühiajalise väljasõidu kohta kehtestatule.
15. Igor Abdulajev esitas
16. novembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
17. oktoobri
18. a käskkirja nr 6-1/1306 ja
19. novembri
20. a vaideotsuse nr 1-11/376-2 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks taotlust uuesti lahendama. KOHTU SEISUKOHT
21. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
22. Kaebaja vaidlustab Tartu Vangla
23. oktoobri
24. a käskkirja, millega vangla jättis rahuldamata tema taotluse lühiajalise väljasõidu osas ja vangla vaideotsust ning palub vangla kohustamist taotlust uuesti lahendama.
25. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist juhtumiga, kus kaebaja õigusi oleks intensiivselt rikutud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
26. Varasemas kohtupraktikas on kohtud leidnud, et lühiajalisele väljasõidule mittelubamisest ei tulene kinnipeetavale üldjuhul ühegi olulise õigushüve, sh vabadusõiguse olulist riivet (vt Tartu Ringkonnakohtu
27. augusti
28. a määrus asjas nr 3-18-2154, p 12). Oluline on ka asjaolu, et tegemist ei olnud VangS § 32 lg-s 5 märgitud erakorralise perekondliku sündmusega.
29. Lühiajalist väljasõitu saab käsitleda kui üht vangistuse täideviimisel seaduse alusel rakendatavat lisahüve. Lühiajalise väljasõidu taotluse rahuldamine on vangla administratsiooni kaalutlusotsus. Objektiivseks eelduseks lühiajalise väljasõidu võimaldamiseks on vangistusseaduse (VangS) § 32 nõuete täitmine. VangS § 32 kohaselt on kinnipeetavatel võimalik taotleda vanglalt lühiajalise väljasõidu võimalust. Väljasõitu saab kinnipeetav taotleda kirjaliku taotluse alusel. Taotluse lahendamisel võetakse arvesse väljasõidu eesmärki ja kestust, kuid arvestatakse ka taotleja isikuomadusi, individuaalse täitmiskava täitmist, käitumist vanglas ning toime pandud kuriteo laadi. Kaebaja taotles lühiajalist väljasõitu, et kohtuda enda õe ja tema tütrega ning vaadata üle vanglast vabanemisjärgne elu- ja töökoht.
30. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 83 p 3 ja § 79 lg 3 ei näe taotlejale võimalust taotleda lühiajalist väljasõitu lähedastega kohtumiseks. Kohus leiab, et lühiajalise väljasõidu mitte võimaldamise tõttu ära jääv kohtumine õega ja tema tütrega on võimalik korraldada lühi- või pikaajalise kokkusaamise raames vanglas ning seetõttu väljasõidule mittelubamisega ei riivatud kaebaja õigusi ülemäära intensiivselt. Sellest tulenevalt kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja taotlus lühiajaliseks väljasõiduks perekonnaga kohtumise eesmärgil ei olnud põhjendatud. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kuna kaebaja
31. mai
32. a ennetähtaegse vabanemise menetluse raames käis kriminaalhooldusametnik üle vaatamas kaebaja tulevast võimalikku eluja töökohta ning leidis, et need on sobivad, puudus kaebajal vajadus ka sellel põhjendusel lühiajaliseks väljasõiduks. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud ka uusi asjaolusid, miks oli tal kindlasti vaja tulevast elu- ja töökohta lühiajalise väljasõidu raames isiklikult kontrollida. 2 3-19-2188
33. Tartu Vangla võttis lühiajalise väljasõidu taotluse rahuldamata jätmise otsustamisel arvesse ka I. Abdulajevi kuriteo toimepanemise laadi ja kriminogeensetest riskidest tulenevat ohtlikkust. Kaebajat on kriminaalkorras karistatud 10 korda (arhiveeritud kriminaalkaristusi 8, kehtivaid 2) ning hetkel kannab kaebaja viiendat reaalset vanglakaristust. Kaebaja on kuriteod sooritanud suhteliselt lühikese aja jooksul, vägivalda kasutab nii alkoholijoobes kui kainena. Kaebaja on varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ning ka senine käitumine vanglas ei kinnita tema vähest ohtlikkust. Kaebaja suhtes on vanglas kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, ta on impulsiivne ja ettearvamatu käitumisega. Seega ei ole kohtu arvates kaebaja õigusi intensiivselt riivatud ning kaebuse eduväljavaated on kasinad.
34. Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et väljasõidule mittelubamisega riivati kaebaja õigusi väheintensiivselt ning kaebuses toodud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus tagastab I. Abdulajevi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3