lg 1 kohaselt võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Pärijad on kinnistu ühisomanikud ning kinnistut on võimalik käsutada üksnes kaaspärijatega ühiselt. Kinnistute käsutamisest saadava kasu jagamiseks on vajalik kaaspärijate kokkulepe.
lg 1 lause 2 kohaselt määratakse pärandvara jagamisel kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale.
PKS § 188 lg 1 p 2 näeb ette, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida pärandvara jagamise lepingut. Kohus annab eeltoodust tulenevalt avaldajale nõusoleku ka puudutatud isikute nimel pärandvara jagamise kokkuleppe sõlmimiseks. Avaldaja saab nõusoleku tingimusel, et kinnistu müügist saadav kasu jagatakse pärijate vahel ära vastavalt nende pärandiosale, st 3 puudutatud isikud saavad kumbki 1/4 pärandvarasse kuuluvate kinnistuosade võõrandamisest saadavatest rahalistest vahenditest. Kohus ei määra kindlaks kinnistu müügitehingu hinda, kuid märgib, et avaldajal tuleb nimetatud tehingu tegemisel lähtuda laste varalistest huvidest ning tehing tuleb teha hea eestkostja hoolsusega ja parima võimaliku hinnaga. Müügitehingu tegemisel tuleb arvestada mh kinnistu tegelikku turuväärtust. Vajadusel tuleb avaldajal kinnistu turuväärtuse väljaselgitamiseks lasta see hinnata. PKS § 186 lg 1 sätestab, et kui müügitehingust saadavat raha ei ole vaja laste ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab avaldaja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Müügitehingust saadavast rahast on lubatud maha arvata notariaalsete toimingute kulu, kui need jäävad puudutatud isikute kanda. Kohus annab avaldajale nõusoleku müügitehingutest saadavast rahast katta ka kinnistu hindamiseks tehtavad mõistlikud kulud. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on avaldaja poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 10 eurot, mis jääb avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.