TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-19-1745 Otsuse kuupäev 28. veebruar 2020 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi Leida Luige kaebus soodustingimustel van

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) peatas
2. juuli
3. a otsusega nr 07388 Leida Luige esitatud pensioniavalduse menetlemise seoses pansioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi jõustumiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kahe kuu 3-19-1745 jooksul otsuse kättesaamisest. Otsuses asus SKA seisukohale, et Leida Luige soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka saab arvestada töötamise Võisiku Hoolduskodus ajavahemikul
4. juuli 1994 kuni
5. november 2003 sanitari ja hooldus-põetaja ametikohal (9 aastat 4 kuud ja 6 päeva). SKA hinnangul ei saa aga soodusstaaži hulka arvestada sama tööandja juures ajavahemikul
6. detsember 2003 kuni
7. juuni 2019 tegevusjuhendaja ametikohal töötamise aega, sest tegevusjuhendaja ametikohal ei tegelenud taotleja vaid haigete hooldamise ja põetamisega, vaid ka haigete juhendamise ja abistamisega. SKA hinnangul ei saa tegevusjuhendaja ametiülesandeid aluseks võttes lugeda tõendatuks, et tegevusjuhendaja tegeles täistööpäeva ulatuses haigete põetamise ja hooldamisega. Suurema osa tegevusjuhendaja ametiülesannetest moodustasid klientide juhendamine, abistamine ja nõustamine. Seega ei ole nimetatud ajavahemiku puhul tõendatud töötamine täistööajaga loetelus nr 2 märgitud tööl.
8. Leida Luik (kaebaja) esitas
9. septembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks.
10. Tartu Halduskohus võttis
11. septembril
12. a kaebuse menetlusse ning kuulas kaks tunnistajat üle kirjalikult ning määras pärast vastustajalt täiendava seisukoha saamist
13. novembri
14. a määrusega asja lahendamisele kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
15. Kaebaja palub tuvastada, et ta töötas Võisiku Hooldekodus alates
16. detsembrist 2003 kuni
17. juunini 2019 tegevusjuhendajana ning täitis tööülesandeid, mis vastasid Vabariigi Valitsuse
18. juuli
19. a määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ kinnitatud loetelu nr 2 osa XV punktis 5 sätestatud tööle. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et suurema osa tööpäevast tegeles kaebaja haigete põetamise ja hooldamisega.
20. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tegevusjuhendaja tööülesanneteks ei olnud täistööpäeva ulatuses psüühiliste haigete põetamine ja hooldamine. Tööandja esitatud materjalidest nähtub, et põetamise ja hooldamisega seotud tegevused kokku moodustasid 40% ametikoha töömahust. Samuti kinnitas tööandja, et Leida Luige töötamist alates
21. detsembrist 2003 tegevusjuhendajana ei saa lugeda haigete põetamiseks ja hooldamiseks terve tööpäeva ulatuses. Tunnistajad märkisid samuti, et kaebaja tegevus hõlmas ka tööülesandeid, mis ei ole käsitatavad hooldamis- ja põetamisülesannetena. Tunnistajate ütlustest nähtub, et kaebaja tööpäeva jooksul täidetud tööülesannetest moodustasid põetajahooldaja tööülesanded kuni 70%. Seega ei tegelenud kaebaja täistööajaga võrdse aja jooksul loetelu nr 2 osa XV punktis 5 nimetatud põetamise ja hooldamisega, mistõttu ei saa ajavahemikku
22. detsember 2003 kuni
23. juuni 2019 arvata soodusstaaži hulka. KOHTU SEISUKOHT
24. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse
25. juuli
26. a määrusega nr
27. Loetelu nr 2 osa XV punkt 2 3-19-1745 5 kohaselt on õigus pensionile sotsiaalhooldussüsteemis psüühiliste haigete ning vaimselt alaarenenud laste internaatkodude töötajatel, kes põetavad ja hooldavad haigeid.
28. Eelnimetatud loetelus märgitud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade, millel töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile, määratlemine ja nimekirjade koostamine ja täiendamine kuulub ainuüksi Vabariigi Valitsuse pädevusse. Kohtupraktikas on rõhutatud, et Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda loeteludes nr 1 ja 2 nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga vaid seetõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega. Mitte igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust sooduspensionile ning nimekirjade koostamise eesmärk ei olnud loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud (Vt Tallinna Halduskohtu otsuseid haldusasjades nr 3-10-601 (p 15), nr 3-16-1587 (p 5.5.), nr 3-18-217 ( 6.1.), 3-19-192 (p 13), Tartu Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-15-402 (p 5), Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-16-1587 (p 11)). Seega ei saa kohus eelnimetatud loetelus märgitud nimekirja täiendada ning peab kontrollima, kas tegevusjuhendaja tööülesanded vastasid loetelus märgitud tööülesannetele.
29. Kohus nõustub SKA-ga, et loetelu sõnastusest ning vastustaja vastuses märgitud Sotsiaalministeeriumi selgitusest lähtuvalt annab loetelu nr 2 osa XV punkti 5 alusel õiguse soodustingimustel pensionile vaid igapäevaselt patsientide hooldamise ja põetamisega täistööajaga tegelemine.
30. Määruses sätestatud loetelu koostamisel on selekteeritud, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on sooduspensioni määramine õigustatud ning soodustusstaaži hulka arvamise eelduseks on nende tööde tegemine täistööajaga. Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse (SVPS) § 1 näeb ette, et soodusstaaži hulka ei arvata loeteludes nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. SVPS § 1¹ kohaselt arvestatakse loeteludes nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide summana. Seega annab õiguse sooduspensionile üksnes täistööajaga töötamine. Riigikohus on selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
31. veebruari
32. a otsus haldusasjas nr 3-17-1108, p 11). Eeltoodust tulenevalt on soodusstaaži hulka arvamise eelduseks täistööajaga loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulike tegevuste tegemine, ametikoha nimetus ei ole määrav. Seega asjaolu, et kaebaja ametikoha nimetuseks oli tegevusjuhendaja ja mitte hooldaja-põetaja ei oma määravat tähtsust. Oluline on, milliseid tööülesandeid isik töökohal täitis ning nendega tegelemise ulatus tööajast.
33. Kohtu hinnangul ei tähenda täistööajaga töötamise nõue siiski seda, et väheulatuslike lisatööülesannete täitmine tähendaks automaatselt, et isikul puudub õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Kui põhiülesannete kõrval pidi isik tegema üksnes väikeses ulatuses ka teisi tööülesandeid, mis olid kaudselt seotud põhiülesannete täitmisega ning millel oli põhiülesannete täitmist soodustav eesmärk, siis tuleb ka nende ülesannete täitmine lugeda täistööaja hulka. Vastupidisel juhul välistaks ainuüksi mõne ajaliselt ebaolulise kõrvalülesande lisamine isiku tööülesannete hulka soodusstaaži kogumise võimaluse. See ei ühtiks soodustingimustel vanaduspensioni määramise eesmärgiga, milleks on muu hulgas raskete töötingimustega töödel töötamisega kaasnevate negatiivsete tagajärgede leevendamine.
34. Sotsiaalhoolekande seadus eristab tegevusjuhendajaid ning hooldustöötajaid, kusjuures tegevusjuhendaja ja hooldustöötaja tööülesanded ei kattu (vt nt SHS § 86) ning 3 3-19-1745 tegevusjuhendaja peab läbima vastava kohustusliku koolituse. Tegevusjuhendaja tööülesanded on laiemad ja hõlmavad patsientide hooldamise ja põetamise kõrval ka patsientide igapäevatoimingute ja huvitegevustega tegelemise juhendamist ja toetamist ning kõrvalabi osutamist.
35. Võisiku Kodu hooldusosakonnas töötanud tegevusjuhendajal alluvaid ei olnud ning nimetatud ametikoht asus hooldusosakonnas. Ametikoha eesmärgiks oli psüühiliste erivajadustega inimeste oskuste ja toimetuleku parandamine ning nende hooldamine ja elukvaliteedi edendamine, samuti vajaliku kõrvalabi tagamine ja patsiente toetava rehabilitatsiooni läbiviimine. Hooldamine ja põetamine hõlmas esmajoones klientide pesemist, riietamist, toitmist, ravimite andmist, liikumisel ja hügieenitoimingute tegemisel abistamist jms. Kohus möönab, et hooldusosakonnas, kus kaebaja asjakohasel ajavahemikul töötas, ei olnud eraldi hooldajaid ja põetajaid, kuid neid tööülesandeid täitsid suures osas tegevusjuhendajad. Märkimata ei saa jätta ka asjaolu, et paljudes hoolekandeasutustes muudeti töökohtade nimetusi 2000ndate aastate alguses, hooldajad ja põetajad asendati tegevusjuhendajatega. Samas tuleb arvestada, et tegevusjuhendajatele lisandus ka lisaülesandeid, mis ei ole paigutatavad patsientide hooldamise ja põetamise mõiste alla. Näiteks täitsid tegevusjuhendajad kaebaja tööandaja juures ka juhendajale ning tugiisikule omaseid ülesandeid, mis võisid küll kaudselt toetada patsientide hooldamist ja põetamist, kuid oma olemuselt ei ole määruses märgitud tööde loetelusse kuuluvad. Ka kohtule esitatud kaebaja tegevusjuhendaja ametiülesannete loetelust (tl-d 20, 37-40) ning tunnistajate ütlustest (tl 75 ja 81) nähtub, et patsientide hooldamise ja põetamise kõrval täitis tegevusjuhendaja ka teisi ülesandeid, mis ei ole paigutatav hooldamise ja põetamise mõiste alla. Nii ei ole näiteks patsientide igapäevaelu ja töötamise ning huvitegevuse juhendamine, klienditöö dokumenteerimine ja aruandlus, tugiisiku tööülesanded ja patsientide aktiviseerivatesse tegevustesse kaasamise ja vabaaja sisustamise tegevuste tegemine paigutatav patsientide hooldamise ja põetamise ülesannete alla. Lisaks eelnevale on kaebaja, tunnistajad, SKA ning ka tööandja märkinud, et alates
36. aastast vähenes kaebaja klientide arv osakonnas. Samuti möönab kaebaja SKA-le esitatud avalduse täienduses, et alates
37. aastast vähenes töökohal hooldustöö ulatus ning lisandus tugiisikutöö ning muud tööülesanded, mis ei seondunud otseselt patsientide hooldamise ja põetamisega (tl 50). Seega oli kaebajal loetelu nr 2 osa XV punktis 5 märgituga võrreldes ka teisi tööülesandeid, mis võisid küll kaudselt toetada patsientide hooldamise ja põetamise ülesannete täitmist, kuid ei ole arvestatavad nimetatud loetelus punktis märgitud tööülesannete ning täistööaja nõude alla.
38. Hooldekodu tegevusjuhendaja ametijuhendite järgi moodustas hooldus- ja põetamisülesannete täitmine tööpäevast ca 40% (kliendi hooldamine ning nende terviseseisundi jälgimine, klienditööga seonduvate ülesannete täitmine, mis hõlmas ka kliendi toitmist, riietamist ja abistamist hügieenitoimingutes jms - vt tl-d 37-40). Samuti on osad kliendi igapäevaelu ja töötamise juhendamise ülesanded (hügieenitoimingute, riietumise ja suhtlemise abistamine) ning rehabilitatsiooniplaanist tulenevate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavaks tegemise ülesannete täitmine otseselt seotud kliendi hooldamise ja põetamisega. Arvestades, et tegevusjuhendaja ametiülesannete loetelus märgitud tööülesannete täitmise täpne ulatus ajavahemikul 2003-2019 võis tööpäevas oluliselt varieeruda ning kõigi tööülesannete täpne eristamine juhendavateks ja abistavateks ülesanneteks ning hooldaja ja põetaja ülesanneteks on raskendatud, sest need on omavahel tihedalt seotud, siis on kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda tunnistaja märgitud tööülesannete täitmise ulatusest. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et tegevusjuhendajana töötades moodustasid hooldajapõetaja ülesanded maksimaalselt 70% kogu tööajast (vt tl 75). Kuna kaebaja täitis hooldaja ja põetaja ülesandeid 70% ulatuses täistööajast, siis ei saa ajavahemikul
39. detsember 2003 kuni
40. juuni 2019 tegevusjuhendajana töötatud aega arvestada soodustusstaaži hulka. Seega ei saa 4 3-19-1745 kaebaja tegevusjuhendaja töökohal töötamist võrdsustada määruse loetelu nr 2 osa XV punktis 5 märgitud hooldajate ja põetajatega.
41. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Leida Luige kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (

§ 108lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 5