← Eesti

3-20-101/21

Obsah (7)§ 184§ 182§ 159§ 108§ 109§ 162§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2020, Tartu Haldusasja number 3-20-101 Haldusasi Andrus Liivandi kaebus Tartu

§ 184lg 3).

3-20-101 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Vanglas kinni peetav isik Andrus Liivandi (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule
  2. jaanuaril 2020 kaebuse, milles palub tühistada Tartu Vangla
  3. jaanuari
  4. a vaide tagastamise otsus nr 1-11/469-
  5. Kaebusele lisatud vaide tagastamise otsusest ilmneb, et vaie tagastati põhjusel, et vastustaja hinnangul taotles kaebaja vaidega talle saadetud kirja avamise (ilma tema juuresolekuta) ning kirja kätteandmisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamist. Vastustaja selgitas, et toimingut, mis on juba sooritatud, ei saa hiljem vaidlustada kohustamisnõudega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 72 tulenevalt ei saa aga õigusvastasuse tuvastamise nõuet esitada vaidemenetluses, vaid sellise nõudega saab pöörduda otse halduskohtusse. Kaebaja leiab, et vaie on ebaõigesti tagastatud, kuna ta on vaidega taotlenud ettekirjutust toimingu sooritamiseks. 1.
  6. Kohus asus
  7. jaanuari
  8. a määruses seisukohale, et kaebaja soovib esitada vangla toimingute (kirja avamine ilma tema juuresolekuta ning kirja üleandmisega viivitamine) õigusvastasuse tuvastamist, ning andis sama määrusega kaebajale tähtaja, et täpsustada kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse eesmärki ning nõudeid. Samas selgitas kohus, millistel tingimustel on lubatud esitada halduskohtumenetluses tuvastamisnõuet. Kaebaja selgitas vastuseks
  9. jaanuari
  10. a kohtumäärusele, et soovib esitada tuvastamiskaebust ning selle esitamiseks on tal preventiivne huvi, st kaebaja arvates on oht, et vastustaja võib samalaadset käitumist jätkata. Seejuures tõi kaebaja näiteid kirjade kätteandmisega viivitamise kohta.
  11. Kohus rahuldas
  12. jaanuari
  13. a määusega kaebaja taotluse menetlusabi saamiseks ning võttis kaebuse menetlusse Tartu Vangla toimingute (kirja avamine ja üleandmisega viivitamine) õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus selgitas, et menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid arvestades ei saa preventiivset huvi välistada. Kaebaja väitel on tal preventiivne huvi, et vangla ei kordaks tulevikus samasugust käitumist. Kaebaja on viidanud järgmisele juhtumile, mil talle kirja üleandmisega väidetavalt taas viivitati. Vastustaja vastusest
  14. jaanuari
  15. a kohtunõudele ei selgu üheselt, et kirjade avamine Tartu Vanglas oleks korraldatud nii, et see toimuks kinnipeetava juuresolekul ning isikuid ei võidaks ka edaspidi segamini ajada. Seega on kaebaja näidanud oma preventiivset huvi vähemalt piisaval määral selleks, et tunnustada tema kaebeõigust praeguse asja menetlusse võtmise otsustamisel. Kaebaja õiguste kaitseks ei ole kohtu hinnangul tõhusamat abinõu, kuna tegemist on minevikus juba toimunud sündmustega, mida pole võimalik enam ära hoida (nt keelamisnõudega). Sama määrusega jättis kohus läbi vaatamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.
  16. Vastustaja esitas
  17. veebruaril 2020 vastuse kaebusele, milles teatab, et nõustub kaebusega ning võtab kaebuse õigeks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  18. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus. Kaebaja väitel on vanglaametnik avanud talle saadetud kirja ilma tema juuresolekuta, mis on vastuolus 2

(4)3-20-101 vangistusseaduse (VangS) § 29 lg-ga
  1. Teiseks palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks talle saadetud kirja kätteandmisega viivitamine.
  2. Vastustaja nõustub kaebusega ning võtab kaebuse õigeks. Vastustaja märgib, et kaebajale Xi poolt saadetud kiri kannab AS Eesti Post templit kuupäevaga 05.12.
  3. Kaebajale toimetati kiri Tartu Vanglas kätte
  4. detsembril 2019 (kirjavahetusekaardilt nähtub A. Liivandi märge kirja kättesaamise kohta). Kirja täpset vanglasse saabumise kuupäeva ei ole võimalik tagantjärele kindlaks teha. Justiitsministri
  5. novembri
  6. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 50 lg 1 kohaselt edastatakse kinnipeetavale kiri selle vanglasse saabumisest alates seitsme tööpäeva jooksul. Tartu Vangla möönab, et kuna kirja postitamise ja kaebajale kätteandmise vahele jääb 14 päeva, ning kuna kirja täpset vanglasse saabumise kuupäeva ei ole tagantjärele võimalik kindlaks teha, võis kirja kätteandmine viibida kauem kui VSkE § 50 lg 1 seda ette näeb. Vastustaja märgib ka, et on võtnud käesoleva juhtumi valguses kavva muuta oma praktikat ning hakata märkima kinnipeetavatele vanglasse saadetud kirjadele nende vanglasse saabumise kuupäeva. Teiseks märgib vastustaja, et kohtule
  7. jaanuaril 2020 kohtunõude täitmise raames edastatud vanemvalvur A. Mummi selgitustest nähtuvalt avas vanemvalvur A. Liivandile saabunud kirja ilma tema juuresolekuta. Kuna Tartu Vangla rikkus VangS § 29 lg-st 1 tulenevaid nõudeid, ei olnud tegemist õiguspärase käitumisega. KOHTU PÕHJENDUSED
  8. Kaebaja taotleb vastustaja toimingute – kirja avamine ilma tema juuresolekuta ja kirja üleandmisega viivitamine – õigusvastasuse tuvastamist.
  9. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 159 lg-st 1 tulenevalt rahuldab kohus vastustaja õigeksvõtu korral kaebuse. Kohus teeb seejuures otsuse täiemahulist kohtumenetlust läbi viimata ning kaebuse nõude õiguslikku ja faktilist põhjendatust hindamata

  1. Kohtu hinnangul on vastustaja oma seisukohta kaebuse õigeksvõtu kohta üheselt mõistetavalt väljendanud ja seda ka veenvalt põhjendanud. Praeguses menetluses ei ole kolmandaid isikuid, kelle huve võiks õigeksvõtt kahjustada. Ka kaebaja
  2. veebruari
  3. a vastuväitena pealkirjastatud avaldusest (tl 48) ei ilmne asjaolusid, mis võiksid välistada õigeksvõtu vastuvõtmise. Seetõttu ei näe kohus takistusi õigeksvõtu vastuvõtmisel (

§ 159lg-d 3 ja 4).

8.

§ 159

lg-le 1 tuginedes rahuldab kohus kaebuse ning tuvastab Tartu Vangla toimingute – kaebajale saadetud

  1. detsembri
  2. a postitempliga kirja avamine ilma tema juuresolekuta ning kirja üleandmisega viivitamine – õigusvastasuse. MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED 9.

§ 108

lg 1 ls-st 1 tulenevalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 108

lg 5 sätestab, et kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. Kaebaja on olnud vabastatud riigilõivu (15 eurot) tasumisest kaebuse esitamisel. Selles osas jääb menetluskulu riigi kanda. Muude menetluskulude kandmist ei ole menetlusosalised tõendanud. Kui menetlusosalistel on siiski kulusid tekkinud, jäävad need nende enda kanda (

§ 109lg 1 ls 4). 1 K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetlus. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 549. 3

(4)3-20-101 10.

§ 162

lg-st 1 tulenevalt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga ka menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kohus jätab rahuldamata kaebaja

  1. veebruari
  2. a taotluse täiendava tõendi (kirjavahetuskaardi väljavõte
  3. veebruari
  4. a kirja kohta) väljanõudmiseks vastustajalt. Taotlus saabus kohtule pärast vastustajalt kaebuse õigeksvõtu kohta avalduse saamist ning ei ole kaebuse lahendamise seisukohalt enam asjakohane. Kohtul puudub kahtlus, et kaebaja on soovinud seda tõendit välja nõuda ja
  5. veebruari
  6. a vaidena pealkirjastatud (vaide blanketil esitatud) avaldust esitada käesolevas haldusasjas ning tegemist pole uue kaebusega vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses järgmise juhtumiga kirja avamisel. Kaebaja on nii ümbrikul kui ka vaide blanketil märkinud käesoleva haldusasja numbri (3-20-101) (tl 44p ja 46).
  7. Kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus tähemärkidega isiku nime, keda kohtuotsuses mainitakse kaebajale kirja saatjana (

§ 175lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.