Obsah (4)

§ 152§ 104§ 108§ 1

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-2107 Määruse kuupäev 5. märts 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Osaühingu Kõldu Lihakarn kaebus seoses Veterinaar- ja Toiduameti ett

) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Praegusel juhul on kaebaja taotletud toiming tehtud. Kohus tegi vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks ja toimingu tegemist tõendavad dokumendid kaebajale e-toimikus nähtavaks 2 30.01.2020. Kaebaja ei ole taotlenud menetluse jätkamist tuvastamisnõudes (

§ 152lg 2).

Ka kohtule ei ole äratuntav, miks peaks see kaebaja õiguste kaitseks vajalik olema. Kohustamisnõude menetlus kuulub lõpetamisele

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Eeltoodu tähendab, et kõigi käesoleva kohtuasja nõuete osas on menetlus lõppenud. Kohtuotsust ei tehta. 8. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 90 eurot kuulub

§ 104lg 5 p 4 alusel tagastamisele.

Kaebajal tuleb teatada kohtule, millisele isikule ja kontole ta riigilõivu tagastamist soovib. Kohus tagastab riigilõivu pärast määruse jõustumist. 9. Menetluskulude jagamisel tuleb lähtuda järgmistest õigusnormidest: - menetluse lõpetamise korral kannab reeglina menetluskulud kaebaja. Menetluse lõpetamisel

§ 152

lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (

§ 108

lg 4 ja 6); - kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kannab reeglina menetluskulud kaebaja (

§ 108lg 4).

10. Kaebaja esitas kolme nõuet sisaldava liitkaebuse, nõuded ei ole rahaliselt hinnatavad ning menetluskulud ei ole nõuete kaupa eristatavad. Keelamisnõude jättis kohus läbi vaatamata ning kohtu hinnangul puudub põhjendus jätta

§ 108lg 4 kohaldamata.

11. Kahe nõude menetluse lõpetas kohus

§ 152

lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja oli enne asja otsusega lahendamist kaebuse eesmärgi saavutanud. Pooled on eriarvamusel selles, kas kaebaja soovitud toimingute tegemine oli tingitud kaebuse esitamisest. Vaidluse nii-öelda põhidokumendiks on 09.10.2018.a kontrollakt nr 07-193-18/038, milles vastustaja tegi kaebajale ettekirjutused (tl 22-25). Kaebaja saavutas oma eesmärgi tänu sellele, et vastustaja teostas 27.11.2018 uue kontrolliobjekti hindamise ning koostas 11.12.2018 kontrollakti nr 07-193-18/052 (tl 79-83), mille järgi kõik puudused on kõrvaldatud. Sellega kaotasid kontrollaktis nr 07-193-18/038 tehtud ettekirjutused õigusliku mõju ning tekkis alus lõpetada sunniraha sissenõudmiseks algatatud täitemenetlus. Kaebaja esitas kaebuse 08.11.2018, kuid kohus võttis selle menetlusse 27.11.

1. Kohus edastas kaebuse menetlusse võtmise määruse vastustajale e-kirjaga 27.11.2018 kell 13.13 ning vastustaja kinnitas määruse kättesaamist 28.11.2018 (tl 69). Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et vastustaja oleks kaebuse esitamisest teada saanud varem. Üksnes sellest, et poolte vahel on vaidlusi, ei saa järeldada kaebuse esitamist kohtule. Kaebaja teatas vastustajale puuduste kõrvaldamisest enne 09.10.2018.a ettekirjutuste tegemist, kuid pooltel on vaidlus selle üle, kas vastustaja on kõik kaebaja teated kätte saanud. Eeltoodu tähendab, et vastustaja sai kaebuse esitamisest teada pärast seda, kui oli toimunud kontrolliobjekti uus ülevaatus, kuid enne seda, kui vastustaja koostas kontrollakti, milles ta hindas puudused kõrvaldatuks.
2. Kohtul puudub võimalus kindlaks teha, kas ja kui suures ulatuses olid 11.12.2018.a kontrollaktis fikseeritud järeldused tingitud kaebuse esitamisest. Selline mõju on võimalik. Kohtuasja dokumentidest nähtuvad poolte pikaajalised erimeelsused selle üle, kas kaebaja tegevus vastab õigusaktide nõuetele või mitte. Vastustaja väidetud puudused kanduvad edasi ühest kontrollist teise (tl 9-21) ning kaebuse esitamisele järgnenud kontrollakt on kohtu 3 käsutuses olevatest ainus, kus kõik varasemad puudused on loetud kõrvaldatuks. Kaebaja on olnud vastustajaga eriarvamusel selles, kas vastustaja on puudused kindlaks teinud õigesti (tl 35-36). Vandeadvokaadi vahendusel kaebusena vormistatud ja kohtule esitatud kaebaja argumendid vaidlusaluste puuduste kohta võisid avaldada mõju vastustaja otsustustele. Kohustamisnõude puhul on kaebuse esitamise mõju vastustaja toimingutele aga selgelt näha. See, et sunniraha sissenõudmise alus on ära langenud ja täitemenetlus tuleb lõpetada, selgus vastustajale 11.12.2018.a kontrollaktist. Samas 28.12.2018.a vastuses kaebusele vaidles vastustaja kohustamisnõudele vastu. Vastustaja nõustus 31.01.2019.a kompromissiavalduses täitemenetluse lõpetama ning esitas täitemenetluse lõpetamise avalduse alles 06.11.
4. Kokkuvõttes lähtub kohus menetluskulude jaotuse määramisel sellest, et keelamisnõude puhul on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus, kohustamisnõude puhul vastustaja kohustus ning tühistamisnõude osas võis kaebuse esitamine kaebaja eesmärgi saavutamisele vähemalt osaliselt kaasa aidata. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.
5. Kohus peab kaebajale osutatud õigusabi mahtu 22 tundi vajalikuks ja põhjendatuks. Kaebus hõlmas erinevaid õigusvaldkondi (toiduhügieen, riiklik järelevalve, Euroopa Liidu õigus, sunniraha) ja mitmeid omavahel läbi põimunud vastustaja ettekirjutusi. Kohus küsis menetluse käigus pooltelt seisukohti. Jagatavateks menetluskuludeks on seega esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ja esindaja kulud 2860 eurot (ei sisalda käibemaksu), kokku 2875 eurot. Sellest tuleb kaebaja kasuks välja mõista 1/2 ehk 1437,50 eurot.
6. Kohus ei pane vastustajale kohustust tasuda menetluskuludelt viivist. Halduskohtumenetlust reguleerivad õigusnormid ei näe sellist viivist ette.

§ 1

lg 3 alusel kohaldatakse halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku

-is sätestatud juhtudel. Sätet, mis võimaldaks kohaldada viivise kohaldamist sätestavat TsMS § 177 lg 4,

-is ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks Kohtunik 4