Obsah (7)
§ 71§ 152§ 47§ 40§ 68§ 43§ 175TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-175 Määruse kuupäev 25. veebruar 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X.i ja Y.i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hü
§ 71lg 6, § 155 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- X. (kaebaja) esitas
- oktoobril 2019 Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja palub hüvitada talle ja tema pojale tekitatud kahju summas 1 000 000 eurot. Kaebaja selgitab, et tema pojal Y.il ei lubata enam iseseisvalt pikaajalisele kokkusaamisele tulla, kuigi kuni
- a juulini seda lubati. Vangla on seeläbi tekitanud kaebajale ja tema pojale kahju.
- Tartu Vangla jättis
- detsembri
- a otsusega nr 1-13/210-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
- Kaebaja esitas
- jaanuaril 2020 Tartu Maakohtule enda ja Y.i nimel kahjunõude Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1 000 000 eurot, mis registreeriti
- jaanuaril 2020 asjana nr 2-20-
- Tartu Maakohus jättis
- jaanuari
- a määrusega asjas nr 2-20-128 X.i ja Y.i hagi menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel maakohtu pädevuse puudumise tõttu. Kohus selgitas, et kaebajal on õigus oma õiguste kaitseks pöörduda kaebusega halduskohtu poole. 3-20-175
- Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
- jaanuaril 2020 enda ja Y.i nimel varasemalt Tartu Maakohtule esitatud kaebuse. Kaebaja palub ennistada kaebetähtaeg, kuna esitas kahjunõude teadmatusest algselt Tartu Maakohtule. Tartu Maakohtule oli kaebus esitatud tähtaegselt. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
- Tartu Vangla teatas kohtule
- jaanuaril 2020, et Tartu Vangla
- detsembri
- a otsus nr 1-13/210-2 toimetati kaebajale kätte
- detsembril 2019 ning esitas seda kinnitava tõendi.
- Tartu Halduskohus jättis
- veebruari
- a määrusega X.i ja Y.i kaebuse käiguta ja andis tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse täiendavaks põhjendamiseks, arvestades, et kaebaja esitas kaebuse ka Tartu Maakohtule tähtaega ületades.
- Kaebaja esitas kohtule
- veebruaril 2020 kaebetähtaja ennistamise taotluse täiendavad põhjendused, mille kohaselt ta arvas, et riigipühasid ei arvata 30-päevase kaebetähtaja sisse. Kaebaja arvas teadmatusest ja inimlikust eksimusest, et kaebuse esitamise tähtaeg oli
- jaanuar
- KOHTU SEISUKOHT
- Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.
§ 152
lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.
- Kohus jääb
- veebruari
- a määruses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. 10.1.
§ 47
lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Ka riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kaebajale toimetati kohtueelset menetlust lõpetav lahend kätte 3. detsembril 2019. Seega hakkas halduskohtule kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema 4. detsembril 2019 ning möödus 2. jaanuaril 2020. 10.2.
§ 40
lg 2 sätestab, et kirjaliku kaebuse võib toimetada ükskõik millisesse Eesti haldus- või maakohtu kohtumajja. Kohus edastab kaebuse koos lisadega viivitamata kohtule, kellele asi allub.
§ 68
lg 3 sätestab, et avalduse esitamisel kohtusse, kelle pädevuses ei ole selle läbivaatamine, või kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse saadetakse avaldus edasi õigele kohtule. Menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui dokument jõudis ebaõigesse kohtusse õigel ajal. TsMS § 65 kohaselt kui menetlusosalise saadetud dokument saabus kohtualluvuselt või kohtuastmelt ebaõigesse kohtusse, saadetakse see edasi õigele kohtule. Menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui menetlusdokument jõudis kohtualluvuselt või kohtuastmelt ebaõigesse kohtusse õigeaegselt. 10.
- Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule küll alles
- jaanuaril 2020, kuid esitas selle eelnevalt ekslikult Tartu Maakohtule. Maakohtule esitatud kahjunõude sisust on arusaadav, et tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega ning et kaebuse tegelik adressaat peaks olema Tartu Halduskohus. Maakohtule esitatud kaebust tuleb käsitleda puudustega kaebusena ning 2 3-20-175 halduskohtule esitatud kaebust selle täiendusena (Riigikohtu erikogu
- märtsi
- a otsus asjas nr 3-2-1-178-15, p-d 21 ja 23; Tartu Ringkonnakohtu
- juuli
- a määrus asjas nr 3-16-359, p-d 12 ja 13;
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-15-1680). Samuti, kuna kaebaja on Tartu Vanglas viibiv kinnipeetav, siis loeb kohus
§ 68lg-st 4 juhindudes Tartu Maakohtule kaebuse esitamise ajaks 3.
jaanuari 2020, mis on märgitud maakohtus
- jaanuaril 2020 registreeritud kahjunõude koostamise kuupäevaks. Kuna aga kaebuse esitamise tähtpäev oli
- jaanuar 2020, on kaebus
- jaanuaril 2020 esitatud tähtaega ületades. 11.
§ 71
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena
§ 71
lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi
- jaanuari
- a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17;
- juuni
- a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12;
- mai
- a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13). Kaebaja väitel oli ta teadmatuses, kuidas 30-päevast kaebetähtaega arvestatakse, ning arvas, et kaebuse esitamise tähtaeg möödub
- jaanuaril
- Kohtu hinnangul ei saa kaebetähtaja ületamist tulenevalt kaebaja isikust ja tema kogemustest lugeda õigustatuks. Kaebaja on korduvalt halduskohtumenetluses osalenud ning sh tähtaegselt kohtule sisuliselt menetletava kaebuse esitanud (vt nt haldusasjad nr 3-17-1716 ja nr 3-19-1583). Seega oli ta ka käesoleval juhul võimeline kohtule tähtaegselt kaebuse esitama, kuid ei teinud seda. Samuti, Tartu Vangla
- detsembri
- a otsuses nr 1-13/210-2 on märgitud, et kaebus tuleb halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusorgani poolt kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisest ning kui kaebaja tõepoolest ei osanud ise kaebetähtaja kulgemist arvestada, oleks ta saanud Tartu Vanglalt selle kohta selgitusi küsida. Seega ei ole kaebaja väited teadmatuse ja kaebetähtaja valesti arvestamise kohta põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning kohus jätab X.i ja Y.i kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. 12.
§ 152
lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus
§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse.
Vastavalt
§ 43
lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
- Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
- Kohus asendab
§ 175lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis X.i ja Y.i nimed tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3