← Eesti

2-19-20970/12

Obsah (7)§ 22§ 31§ 171§ 55§ 86§ 23§ 1

2-19-20970 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 16. märts 2020 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-19-20970 Tsiviilasi M P avaldus enda pankro

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

  2. veebruaril 2020 esitatud aruande kohaselt on võlgniku nimele registreeritud kaks kinnistut, s.o garaažiboksid, asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx ning xxxx, registriosa nr xxxx (kinnisasjade väärtuseks 800 eurot ja 1000 eurot) ning haagis xxxx, reg. märgiga xxxx, esm. reg. aasta 1979 (väärtus puudub). Võlgnikule kuulub 750 euro suurune osalus OÜ-s R, registrikood xxxx, mis moodustab 25% osakapitalist (väärtus puudub). Osaühingu osanike poolt on 12.12.2018 vastuvõetud otsus tegevuse lõpetamiseks. Võlgniku nimele on avatud konto Xxxx AS-is, mille saldo on nullis, Xxxx AS-is saldoga 1.71 eurot ja Xxxx AS-is jäägiga 5.57 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on brutopalk keskmiselt 1400 eurot kuus ning sotsiaaltoetus summas 233.55 eurot. Muu vara võlgnikul puudub, sh. debitoorsed võlgnevused. Võlgnik on avaldanud, et ei saa ettevõtlustulu, kuigi kuulub S OÜ 2

(5)2-19-20970 (registrikood xxxx) ning MTÜ V (registrikood xxxx) juhatusse. Tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalused puuduvad.
  1. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 72 416.01 euro ulatuses, s.h: 1) C AS 928,79 eurot; 2) C AS 4 618,03; 3) E OÜ 3 199,71 eurot; 4) I AS 3 255,64 eurot; 5) H AS 2 090,75 eurot; 6) G OÜ 579,80 eurot; 7) B AS 9 593,76 eurot; 8) C OÜ 1 937,16 eurot; 9) I OÜ 1 705,31 eurot; 10) O OÜ 11 962,80 eurot; 11) J OÜ 6 784,18 eurot; 12) M OÜ 10 760,08 eurot; 13) S OÜ 15 000 eurot. Nõuetele lisanduvad viivised.
  2. Võlgnik on võtnud laenud aastatel 2014-2018 ning perioodil 2017-2018 on võlgnik võõrandanud temale kuulunud kinnistud ja transpordivahendid. Seega asub ajutine haldus seisukohale, et võlgniku maksejõuetus on tekkinud hiljemalt aastal
  3. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku äärmiselt hooletu finantskäitumine, üheks põhjuseks võib olla ka ebaõnnestunud ettevõtlustegevus.
  4. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ja tema sissetulek ei võimalda rahuldada võlanõudeid ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele. Maksejõuetuse põhjuseks on hooletu finantskäitumine. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
  5. Ajutine haldur on pankroti väljakuulutamise korral nõus jätkama pankrotihaldurina ja palus kohtul määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht, avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded ning mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud. KOHTUISTUNG
  6. Kohtuistungil esitas võlgnik täiendava seisukoha halduri aruandele. Võlgnik jäi avalduse juurde ja teatas, et soovib endiselt enda pankroti väljakuulutamist. Võlgnik nõustus ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisega.
  7. Ajutine haldur nõustus võlgniku täiendava seisukoha vastuvõtmisega ning jäi aruande juurde. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  8. Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankroti väljakuulutamine
  9. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 14. Pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruande kohaselt töötab võlgnik xxxx õpetajana, tema sissetulekuks on brutopalk keskmiselt 1 400 eurot kuus ja sotsiaaltoetus 233.55 eurot kuus. Võlgnikule kuulub kaks garaažiboksi, üks haagis ja osalus OÜ-s R. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 72 416.01 euro ulatuses. Kuigi sellega on tuvastatud, et võlgniku 3

(5)2-19-20970 kohustused ületavad tema vara, puudub käesolevas asjas alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad

§ 171

lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur tuvastanud. Sellepärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise ning pankrotihalduri poolt

§ 55

lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti. 15. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab ajutise halduri võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooskõlastanud menetlusosalistega, määrab

§ 31

lg 5 alusel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 06.04.2020 kell 10.15. 16.

§ 86

lg 1 ja lg 2 alusel kohustab kohus võlgnikku andma vannet enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku algust. Ajutise halduri tasu 17.

§ 23

lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

  1. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks 8 tunni eest summas 720 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 144 eurot, kokku 864 eurot ning tehtud kulutuste katteks 68 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 13.60, kokku 81.60 eurot määramiseks. Ajutine haldur taotleb ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamist Business Law Firm OÜ kasuks, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb.
  2. Ajutise halduri keskmine tunnitasu 90 eurot ei ületa

§ 23

lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis.

§ 23

lg 4 alusel määrab kohus ajutisele haldurile pankrotivara arvelt tasu kokku koos käibemaksuga 945.60eurot (tasu 720 eurot + ajutise pankrotimenetluse kulud 68 eurot) + käibemaks 20%.

§ 23

lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab ajutise halduri tasu ning menetluse kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 20. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1lg 2, § 23 lg 1- lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1 - lg 3, § 78 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.