1-17-3192/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-3192 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. veebruari 2020 määrus Vadim Jakimovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vadim Jakimovi (Jakimov; isikukood 36710294211) kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 43 (nelikümmend kolm) eurot 20 senti, sealhulgas käibemaks 7 (seitse) eurot 20 senti, vandeadvokaat Anu Pärtelile süüdimõistetu Vadim Jakimovi määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Vadim Jakimovi kanda. Süüdimõistetu Vadim Jakimovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Pärnu Maakohtu 29.03.2017 otsusega karistati Vadim Jakimovit KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 11.06.2012 otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 2 aastat 9 kuud 19 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 9 kuud 19 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 06.12.2016 ja arvati V. Jakimovi karistuse kandmise algust alates 06.12.
8. Karistuse kandmise aja lõpp 25.09.
10. Tartu Maakohtu 12.02.2020 määrusega jäeti V. Jakimov ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
11. V. Jakimov on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on V. Jakimov andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Sellest tulenevalt on olemas formaalsed alused V. Jakimovi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 2.
12. V. Jakimovit on kriminaalkorras korduvalt karistatud (3 kehtivat karistust), sealhulgas samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. V. Jakimovi varasemast elukäigust nähtuvalt on kohus talle korduvalt võimaldanud mõistetud karistuste kandmist vabaduses. Nimelt Pärnu Maakohtu 25.08.2010 otsusega kriminaalasjas 110-9049 karistati V. Jakimovit KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta vangistusega (millest ärakandmisele kuulus 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust), mida ei pööratud täitmisele 3aastase katseajaga. Siinkohal on oluline, et lisakohustusena määrati V. Jakimovile narkootikumide tarvitamise keeld. Sellele vaatamata pani V. Jakimov juba 18.03.2012 (s.o katseajal) toime uue samalaadse kuriteo. V. Jakimovit karistati taaskord narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest Pärnu Maakohtu 11.06.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5168 liitkaristusega 5 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Vaatamata sellele, et V. Jakimovil tuli karistust kanda kinnipidamisasutuses, pidas kohus võimalikuks vabastada V. Jakimov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega (Viru Maakohtu 08.05.2015 määrus). Ka nimetatud asjaolu ei mõjutanud V. Jakimovi käitumist, kuna juba 06.12.2016 pani ta toime järjekordse samalaadse kuriteo, mille eest ta käesoleval ajal ka liitkaristust kannab. 2.
13. Arvestades V. Jakimovi järjepidevat hoolimatut ja ükskõikset suhtumist talle mõistetud karistustesse ning seeläbi õiguskorda üldiselt, ei ole maakohus veendunud, et V. Jakimovi suhtes on käesolevaks ajaks karistuseesmärgid saavutatud ning ta on toimepandud tegudest ja nende tagajärgedest teinud vajalikud järeldused. Lisaks puudus maakohtul ka veendumus, et V. Jakimov on sellel korral suuteline täitma kõiki talle käitumiskontrolli ajaks määratavaid nõudeid ja kohustusi nõuetekohaselt ning ta ei pane katseajal toime uusi samalaadseid kuritegusid. Lisaks pidas maakohus V. Jakimovi puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks narkootiliste ainete (kanepi) tarvitamise harjumusi. Materjalidest nähtuvalt on V. Jakimov olnud pikaajaline kanepi tarvitaja (alates 16-aastaselt, suitsetas igapäevaselt). Probleemi tõsidust iseloomustavad ka V. Jakimovi poolt toimepandud kuriteod ja suutmatus narkootiliste ainete tarvitamist lõpetada. Sellele vaatamata V. Jakimov ise probleemi ei näe ja on arvamusel, et sellel korral saab ta ka vabaduses kanepita hakkama. Maakohtul puudus veendumus, et V. Jakimov on sellel korral piisavalt motiveeritud, et iseseisvalt ja ilma kõrvalise abita narkootikumide tarvitamisest loobuda. Seetõttu puudus kohtul alust olla veendunud, et uute kuritegude toimepanemise riskid puuduvad või on maksimaalselt maandatud 2.
14. Maakohus pidas V. Jakimovi käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. Vangistuse jooksul on V. Jakimov läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osalenud majandustöödel. Alates 23.07.2019 on V. Jakimov ümber paigutatud Tartu avavanglasse. V. Jakimov liigub avavanglas viibides järelevalveta väljaspool vangla territooriumi seoses töötamisega, määratud kaupluste külastamisega. Samuti on V. Jakimov käinud pangatoimingul pangakontoris ja Töötukassas tööotsingul. Ajavahemikus 06.09.2019 kuni 15.10.2019 on V. Jakimov töötanud pesumajas REA ja alates 07.11.2019 kondiitritööstuses OÜ Pagarini. Järelevalveta liikumistega vahejuhtumeid ei ole täheldatud. V. Jakimovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 2.
15. Vabanemise korral soovib V. Jakimov elama asuda aadressile XXX. Nimetatud elukoht kuulub XXX OÜ-le. Kriminaalhooldusametniku andmete kohaselt on täidetud elektroonilise 2 valve nõuded. Lisaks garanteerib XXX OÜ V. Jakimovile vabanemise korral ka töökoha olemasolu. Tartu Vangla andmetel on 08.11.2019 seisuga V. Jakimovil tasumata nõudeid kokku summas 71 569,06 eurot ja vabanemisfondis üksnes 425,06 eurot. Asjaolusid kogumis hinnates on maakohus seisukohal, et V. Jakimovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Maakohus leidis, et V. Jakimovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik. Määruskaebus
16. Tartu Maakohtu 12.02.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Jakimovi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist. 3.
17. Süüdimõistetu hinnangul on maakohus suhtunud ebaõiglaselt tema võimalusse ennetähtaegselt vabaneda, sest süüdimõistetu on pingutanud, käinud tööl ja käib ka praegu väljaspool vanglat, on läbinud motiveeritult ja kaasa lüües programmid. V. Jakimov on tunnistanud probleemi seoses kanepiga, kuid väitnud, et sellest on raske eemale hoida ning on sattunud selleni tänu tuttavate seltskonnale. Vabaduses on olemas elu- ja töökoht ning vabanemisfondis raha. Vabaduses saaks V. Jakimov tööle ja saaks suuremat sissetulekut võlgnevuste tasumiseks. 3.
18. Maakohtu määrus tuleks tühistada seetõttu, et maakohus on liigselt keskendunud süüdimõistetu varasemale karistatusele samalaadsete kuritegude eest. V. Jakimov väärib võimalust enne tähtaega vabanemiseks. Süüdimõistetu on ära kandnud poole karistusajast ning tal on sobiv elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks. Süüdimõistetu varasem elukäik on küll negatiivne, kuid karistuse kandmisel on V. Jakimov andnud endast parima. Süüdimõistetu on läbinud edukalt sotsiaalprogramme, tal on säilinud tööharjumus ja on olemas distsipliin. Tartu Vangla hinnangul väärib V. Jakimov võimalust ennetähtaegseks vabanemiseks. Veel on iseloomustuses vangla märkinud, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 18%, mis on sisuliselt väga väike. Ka prokuratuur on toetanud süüdimõistetu vabastamist. Kohus ei pea nende arvamustega arvestama, kuid samas on ebamõistlik nendega mitte arvestada, eriti olukorras, kus nii vangla kui prokuratuur toetavad vabastamist. Kui kohus üldse nende arvamustega ei arvesta, siis kaob mõte ka neid arvamusi küsida. Maakohus on liigselt lähtunud oma veendumusest ning on selle kujundamisel olnud ühekülgne.
19. Tartu Ringkonnakohtu 02.03.2020 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 09.03.
20. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
21. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebus alust maakohtu määruse tühistamiseks ning jääb edutuks.
22. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud 3 mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Ringkonnakohus ei tuvastanud määruskaebuse pinnalt ega ka toimikuga tutvudes, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks liigselt keskendunud süüdimõistetu varasemale elukäigule. Maakohus on analüüsinud KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid kogumis, seejuures nii süüdimõistetut positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
23. Ringkonnakohus peab taaskord vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et vangla iseloomustuses toodud riskiprotsente ennetähtaegsel vabastamisel arvestada ei saa. Nimelt maakohtute, ringkonnakohtu määrustest kui ka Riigikohtu lahendis asjas nr 1-09-14104 tuleneb, et esitatud riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa. Kriminaalasja materjali põhjal pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis. Metoodikat ja täpseid andmeid teadmata pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel järgiti metoodikat ja võeti arvesse kõiki olulisi andmeid. Isegi kui kasutatud metoodika ja andmed oleksid teada, saaks riskihinnangut siiski kasutada vaid abistava teabena, sest hindamise tulem väljendub konkreetseid tegureid arvestavas statistilises tõenäosuses. Hinnang ei saa seisneda tõsikindlas teadmises, mis puudutab konkreetse isiku edasist käitumist. Oluline on märkida, et paljuski sõltub riskihindamise tulemus asjaoludest, mis võivad ajas muutuda. Asjaolude muutumise korral saab riski määra väljendada erinevalt, mis tähendab, et sellises olukorras ei vasta riskihinnang enam tegelikkusele. Seega ei ole maakohus põhjendatult sellele ka tuginenud.
24. Ka ei leia ringkonnakohus, et kaitsetaktikaline väide, mille kohaselt vangla ja prokuratuuri arvamustega mittenõustumisel kaotavad need oma mõtte, tooks endaga kaasa maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumise. Riigikohus on selgitanud, et kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Kohtul lasub kohustus vastata menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele. (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31) Maakohus ei ole küll sõnaselgelt oma määruses asunud seisukohale, et ta ei nõustu prokuratuuri arvamusega, kuid on seejuures arvestanud selles toodud argumente, korrates neid ka oma määruses. Nii vangla iseloomustus kui ka prokuratuuri arvamus on üks osa, mida tuleb kohtul arvestada asjaolude kogumis koostoimes KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaoludega. Seega vabastamise toetamine ei tähenda automaatset vabastamist. Kindlasti ei saa asuda seisukohale, et nendel arvamustel ei ole mõte. Küll on arusaamatu, millistele andmetele tugineb vangla arvamus, kas isik vabastada või mitte ning kas selle jaoks on arvestatud ka riskiprotsente.
25. Süüdimõistetu on näidanud oma käitumisega, et ta ei ole võimeline kasutama talle antud võimalusi muutuda. Arvestades tema korduvaid karistusi ning taaskord vangistusse sattumist, 4 ei ole võimalik eeldada, et käesoleval ajal on süüdimõistetu võimeline oma käitumist muutma. Samuti ei ole vähetähtis, et korduvalt on toime pandud samaliigisi kuritegusid. Süüdimõistetule on korduvalt antud võimalusi kanda karistusi vabaduses, mille käigus on talle mõistetud nii tingimisi vangistus, kuid mis kõige olulisem, süüdimõistetu on varasemalt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Süüdimõistetu varasem usaldamine ei ole olnud põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevalt kogumis ka selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse V. Jakimovi usaldamiseks. V. Jakimovi puhul, kelle suhtes varasemalt kriminaalhooldus mõju avaldanud ei ole, puuduvad viited sellele, et nüüd oleks olukord kardinaalselt teine. Oht selleks, et süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, arvestades süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, on märkimisväärne. Ringkonnakohus toob välja, et ei ole vähetähtis, et ka eelnevalt vabanes V. Jakimov ennetähtaegselt koos elektroonilise valvega. Ennetähtaegse vabastamise määrus jõustus 26.05.2015, kuid juba 06.12.2016 jätkas V. Jakimov süütegude toimepanemist. Ringkonnakohus ei vähetähtsusta süüdimõistetu osalemist sotsiaalprogrammides ning tema paigutamist avavanglasse, kuid kõiki asjaolusid tuleb hinnata kogumis. Süüdimõistetul on olemas vabaduses ka garanteeritud elu- ja töökoht, kuid ka enne vangistust olid süüdimõistetul olemas nimetatud asjaolud. Ometi ei hoidnud need ära uue kuriteo toimepanemist. Miks käesolevalt sellel tugevam mõju peaks olema, kohtule ei nähtu. Ka määruskaebuses korratakse üle maakohtu poolt arvestatud süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Küll ei ole välja toodud asjaolusid, mis maandaksid uue kuriteo toimepanemise riski. Süüdimõistetu läbis ka eelmise vangistuse jooksul sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid arvestades, et ta on taaskord vanglas, siis on keeruline asuda seisukohale, et sotsiaalprogrammid omavad süüdimõistetu suhtes mõju. Süüdimõistetul on probleeme narkootikumidega. Kohtu hinnangul ei ole probleemi vältimiseks süüdimõistetu puhul piisav olla üle soovist jälle (narkootikume) teha. Samuti puudub süüdimõistetul selge plaan, kuidas narkootikume vältida. Pigem on asunud süüdimõistetu positsioonile, et süüdistab oma narkootikumide tarvitamises teisi – vastavasse seltskonda sattumine. Süüdimõistetu on maakohtu istungil välja toonud, et ta on nõus täitma kõiki kohustusi ja nõudeid, kui kohus otsustab ta vabastada. Samade nõuetega oli V. Jakimov nõus eelmises kriminaalasjas ennetähtaegsel vabastamisel. Ometi süüdimõistetu ei täitnud talle pandud nõudeid ja kohustusi.
26. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 40 minutit, mille eest taotleb tasu summas 43,20 eurot, sh käibemaks 7,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 43,20 eurot hüvitada süüdimõistetul.
27. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
28. veebruari 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 5